See leht on meie vana kodulehe osa.


Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

Juhtkoer

Juhtkoer on abivahendiks täiesti pimedale ja väga väikese nägemisjäägiga inimesele iseseisval liikumisel. Ta on nägemispuudelise truu abimees, kaaslane ja sõber, aidates oma peremehel olla võimalikult iseseisev nii liikumisel kui ka eluga toimetulekul üldse.

Maailmas levis juhtkoeranduse idee laiemalt 1930-ndatel aastatel. Eestis on aga juhtkoerte koolitusega tegeletud alates 1992. aastast.

Aluse pani juhtkoerandusele Eestis Pimedate Juhtkoerte Fond, mis asutati 1992. aasta lõpus Tartus ja mis likvideeriti 1999 aasta märtsis. Praegu tegutseb sihtasutus Eesti Juht- ja Abikoerte Kool, mis jätkab juhtkoerte fondi tööd ning valmistab vajadusel ette abikoeri ka teistsuguse puudega inimestele.

Pärast paljude tõugudega katsetamist on enamikes riikides jõutud järeldusele, et juhtkoeraks sobib kõige paremini labrador retriiver. Algselt jahikoerana tuntud, nüüd kõikvõimalikes teenistustes (narko-,

pommi- ja jäljekoerana) kasutust leidnud tõug suudab edukalt töötada ka juhtkoerana. Labradori teeb abistaja-koerana eriti sobilikuks tema paindlik iseloom, sünnipärane vajadus inimesele meeldida ning viibida kogu aeg peremehe seltsis.

Alustati aga saksa lambakoeraga, keda on praegugi näiteks Soomes 10% kõikidest juhtkoertest.

Juhtkoer on pimeda inimese teejuht. Ta on alati truult valmis oma pimedat peremeest või perenaist kõikjale saatma, olenemata aasta- või kella-ajast. Väljaõpetatud juhtkoerale meeldib tema hindamatu väärtusega töö. Ta kiindub sügavalt oma peremehesse ega jäta teda kunagi hätta. Mõned pimedad juhtkoera kasutajad väidavad koguni, et koer on isegi parem teejuht kui teine inimene. Juhtkoer ning tema pime peremees peavad muidugi omavahel igati hästi sobima, olema sarnase temperamendiga ning teineteist tingimusteta usaldama, sest siis on nende koostöö ka maksimaalselt tulemuslik.

Reeglina saab nägemispuudega inimene juba üles kasvatatud ja välja õpetatud

koera. Eeltingimus on, et inimene on üle 18 aasta vana ja oma puudega võimalikult hästi kohanenud. Enne kui pime inimene hakkab iseseisvaks liikumiseks kasutama juhtkoera, peab ta siiski eelnevalt õppima kasutama valget keppi. Juhtkoer sobib teejuhiks eriti hästi neile nägemispuudelistele, kes armastavad ka ise palju liikuda.

Juhtkoera kasvatamine ja koolitamine heaks teejuhiks ning abiliseks pimedaile on pikk, vaevanõudev ning kulukas protsess.

Tüüpilise elukäiguga juhtkoer teeb läbi järgmised eluetapid:

Juhtkoera baasõpe kestab keskmiselt 20 nädalat. Koolituse lõpus toimub juhtkoera ja tema tulevase kasutaja kokkuõpe. Tavaliselt saab nägemispuudega inimesest ja juhtkoerast teineteist mõistev koostööpaar 1-2 kuuga.

Kui koer on oma tööks juba liiga vana, antakse ta tavaliselt mõnda loomi armastavasse peresse lemmikloomaks. Harilikult taotleb nägemispuudeline koerakasutaja endale seejärel uut koera.

Eestis on juhtkoera kasutamine pimeda teejuhina siiski veel suhteliselt vähe levinud. Põhjuseks on siin esmajoones taolise koera väljaõpetamise kõrge hind. 2005 mai seisuga on Eestis umbes 25 väljaõpetatud juhtkoera. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmetest kasutab juhtkoera 4 pimedat.

Esimesed juhtkoerad valmistati Eestis ette pool-sponsorluse korras ja seetõttu väga

odavalt - 8000 krooni eest. 1999. a. alguses tehtud arvestuste kohaselt läks juhtkoer maksma juba 32-41 tuhat krooni. Pimedate hulgas kasvab aga nõudlus juhtkoerte järele pidevalt.

Lisainfot leiab Eesti Juht- ja Abikoerte Kooli kodulehelt http://juhtkoer.kolhoos.ee/.

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)