November 2017

Juhtkiri:

Infoleht „Kuukiir“ on toonud infot 20 aastat

 

Öeldakse, et elus on paremad kaardid selle käes, kes omab rohkem informatsiooni. Viletsa silmanägemise korral oli 20 aastat tagasi informatsiooni juurde jõudmine aga eriti raske, sest arvutid ja internet polnud meile veel abikätt sirutanud. Pimedas metsas või paksus udus on päris raske midagi näha, kui puudub pimedusest läbi tungiv valgusallikas, mis ümbritseva maailma võimalused nägemispuudega inimesele kättesaadavaks teeks. Kes meist aga tahaks lõputult viletsamate kaartidega mängida, omades äärmiselt väikest võimalust kunagi võita?

 

Mida suuremaks kasvab vajadus probleeme lahendada, seda intensiivsemalt paneb inimene oma ajurakud tööle ning viimaks hakkabki mõni lahenduskäik paistma. Ühingu liige Eduard Borissenko oli meie inimestele ühingus toimuva kohta teabe edasiandmise parandamise üle mõelnud juba pikka aega. 1997. aasta lõpupoole oligi tal lahendus käes. Ta tegi ühingu juhatusele ettepaneku asutada infoleht ning oktoobris 1997 võetigi juhatuse koosolekul vastav otsus vastu. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht „Kuukiir“ oli sündinud.

 

Juhatuse otsus oli esimene samm ja alles eeldus, et paremate kaartidega mängimine üldse võimalik oleks. Tegutseti edasi ning leiti ka rahastus ja inimesed, kes uut infokandjat reaalselt tegema hakkasid. Vaja oli ju konkreetseid inimesi, kes ideid ja otsuseid reaalselt ellu viima hakkavad. Esimeseks vastutavaks peatoimetajaks sai Erik Loide ning toimetusse kuulusid algselt Aleksander Vassenin, Kerti Kollom ning Eduard Borissenko. Novembris 1997 nägigi ilmavalgust esimene ühingu infoleht, mis poole aasta pärast „Kuukiireks“ ristitud sai.

 

Tänaseks on „Kuukiir“ valgustanud teed ja proovinud meie ühingu rahvale näidata kätte paremaid kaarte juba 20 aastat. Ühtekokku on neil aastatel ilmunud 195 numbrit infolehte, milles igaühes keskmiselt 10-12 artikli jagu erinevat informatsiooni. Kokkuvõtteid tehes tuli välja, et erinevaid kirjutajaid ja muid infoallikaid, kust artiklid pärinevad on 130 ringis. Nende kahekümne aasta vältel on lehe toimetusest läbi käinud kokku üheksa inimest ning hetkel kuuluvad toimetuse ridadesse lisaks siinkirjutajale Eduard Borissenko, Jakob Rosin ja Vello Vart. Staažikaim liige infolehe toimetuses on ilmselgelt lehe idee autor Eduard Borissenko ise.

 

Kui infoleht „Kuukiir“ 20 aasta eest novembris ilmumist alustas, jõudis see lugejate-kuulajate postkastidesse meie põhjanaabritelt humanitaarabina saadud helikasseti kujul. 20 aastaga on tehnika märgatavalt arenenud ning „Kuukiir“ on arengutega kaasas käinud. Täna saab infolehte lugeda Eesti Pimedate Raamatukogus valmistatud CD-plaadilt ja veebiraamatukogus sünteeshääl Tõnu esituses või elektroonilise teavikuna. 2009. Aasta detsembrist alates jõuab infoleht lugejateni lisaks Teade-meililisti kaudu ning alates 2003. Aastast on leht olnud mõningaste pausidega loetav ka ühingu kodulehel. Teemadevalik on aastatega avardunud ning ei puuduta ammu vaid meie enda ühingu tegemisi. Keskmes on aga jätkuvalt nägemispuudega inimesed ja kõik see, mis antud puuet omavaid inimesi üht või teist otsa pidi puudutab.

 

20 aastat hiljem, aastal 2017 pole informatsiooni kättesaadavus nägemispuudega inimestele enam nii keeruline. Internet, arvutid ja nutitelefonid on toonud meilegi uued võimalused paremate kaartide saamiseks. Võiks öelda, et informatsiooni meist kaugemal ja meie lähedal aset leidva kohta tuleb sisse uksest ja aknast ning oluliseks on saanud pigem selles tohutus tulvas orienteerumise oskus. Inimestelt uurides selgus siiski, et infokübemekesed, mida „Kuukiir“ kord kuus ja kümme korda aastas muu teabekülluse kõrval laiali jagab, on nägemispuudega inimestele jätkuvalt vajalikud. Nii, et kuni on vajadust ja lugejaid, püsib ka „Kuukiir“. Ehk suudame kellelegi anda kasvõi väikese vihje, kuidas suures mängus paar paremat kaarti endale napsata.

 

Palju õnne „Kuukiir“ 20. juubeli puhul!

 

Mirja Räpp

peatoimetaja

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Oktoobrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

 

Koosolek toimus 10. oktoobril 2017 aastal.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Eduard Borissenko, Janne Jerva, Kert Küla, Kristiina Peetsalu, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap.

Puudusid Margus Kiin ja Ahti Tomp.

 

 

Päevakorras oli kuus küsimust:
1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete PPÜ nimekirjast kustutamine.

2. Tondi 8A maja haldamisest.

3.  Üldkoosoleku korraldamisest.

4. PPÜ puhkpilliorkestri juubeli tähistamine.

5. Tegevus ajavahemikul 19. september kuni 10. oktoober 2017.
6. Jooksvad küsimused.

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

 

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete PPÜ nimekirjast kustutamine.

 

Juhatus otsustas:

Liikmeks vastu võtta Aleksei Semenjuk.

Kustutada sidemete katkemise tõttu Assar Lett ja surma tõttu Valdur Vainjärv ning Toomas Turu.

 

 

Teise päevakorrapunkti juures räägiti Tondi 8a maja haldamisest.

 

Helen Künnap rääkis, et maja keldrikorrusel spordiruumi väljaehitamise remonditööd algavad õige pea. Kõik läheb plaanipäraselt. Järelvalvega on leping sõlmitud. Valmistame Kredex-ile ette taotlust meie maja elektrisüsteemi uuendamiseks. Kredex-i projekti esitamise tingimustes on nõutud üldkoosoleku otsust, konkreetset summat. Seega on vaja kahte otsust, tööde tegemise ja omaosaluse maksmise kohta. Omaosaluse suuruseks on 30 000 eurot. Seetõttu tuleks lisada üldkoosoleku päevakorda veel üks päevakorrapunkt.

 

 

Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti üldkoosoleku korraldamisest.

 

Juhatus otsustas lõplikult kinnitada 18. novembril 2017 toimuva üldkoosoleku päevakorra:

  1. Ehitustööde reservi kinnitamine EAS projektis „ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse ruumide kaasajastamine“.

2. Omaosaluse jaoks nõusoleku andmine Tondi 8a maja elektrisüsteemi uuendamiseks, 30 000 euro ulatuses.

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018. aasta tegevuskava kinnitamine.

4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018. aasta eelarve kinnitamine.

5. Info liikmetele

Juhatus arutas 2018 aasta eelarvet ja leidis, et järgmise aasta eelarvesse tuleks panna esitatavate projektide orienteeruvad summad ning anda vajadusel üldkoosolekule täiendavaid selgitusi (isikliku abistaja teenus, infomaterjal, tegevustoetus, nõustamisteenus, kaitstud töö, KÜSK, EAS, KREDEX)

Juhatus arutas järgmise aasta kultuuri ja spordivaldkonna projektide esitamist erinevatele ametiasutustele. Leiti, et Ahtiga tuleb kokku leppida, milliseid kultuuriprojekte on tal kavas järgmisel aastal kirjutada.

Eduard Borissenko: järgmisel aastal on kavas printida puhkpilliorkestri kroonika. Tiraaž 10 - 20 eksemplari.

Janne Jerva leidis, et kroonika on väga vajalik.

 

Neljanda päevakorrapunkti all räägiti PPÜ puhkpilliorkestri juubeli tähistamisest.

 

PPÜ juhatus otsustas anda aukirjad ja meened järgmistele PPÜ puhkpilliorkestri liikmetele: 

  1. Vello Loogna (1967)- orkestri peadirigent, juhatuse liige;
  2. Eduard Borissenko (1962) – orkestri tromboonimängija, juhatuse esimees;
  3. Vello Vart (1963) – orkestri klarnetimängija ja solist;
  4. Lembitu Vaidla (2002) - abidirigent, orkestri trompetirühma kontsertmeister, juhatuse liige;
  5. Jaan Vaidla (2011) – orkestri baritonimängija ja solistide klaverisaatja;
  6. Imre Mälk (2002) – orkestri trompetimängija;
  7. Ants Soolepp (2005) - orkestri trompetimängija;
  8. Valentina Borissenko (2001) – orkestri metallofonimängija;
  9. Olav Tavast (1967) – orkestri baritonimängija ja pildistaja;
  10. Aili Purde (2001) – orkestri suure trummi mängija.

 

 

Viienda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 20. september kuni 10. oktoober 2017.

 

September:

19. septembril kohtus Kristiina Peetsalu suitsuandurite paigaldamise asjus vabatahtlike päästjate esindajatega.

20. septembril osalesid Kert Küla ja Eduard Borissenko Tallinna Puuetega inimeste tegevuskeskuses toimunud valimisdebatil, kus osales ka Tallinna abilinnapea Merike Martinson.

21. septembril toimus Eesti Pimedate Liidu (EPL) juhatuse koosolek, millel osales Priit Kasepalu.

24. septembril ilmus PPÜ infolehe "Kuukiir" septembri number Teade listis. Toimetaja Mirja Räpp.

28. septembril tutvus PPÜ maja ja tegevustega disaini eriala tudeng. Koordineeris Kristiina Peetsalu.

28. septembril esitas Janne Jerva hasartmängumaksunõukogule projekti „Nägemispuudega inimeste kaasatuse suurendamine“.

29. septembril toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projekti meeskonna koosolek.

Helen Künnap rääkis siinkohal lühidalt KÜSK projektist. Projekti töörühma kuuluvad PPÜ poolt: Janne Jerva, Artur Räpp, Merike Koop ja mina. Sooviks sellesse töörühma kaasata veel liikmeid. Töörühma on väljaspoolt kaasatud Abiks Andri Padar. Roald Johannson viis kokku suhtekorraldusfirmaga, kelle inimesed osalevad ka töörühma töös ja aitavad annetuskampaaniat ellu viia. Reaalne summa mida sooviks läbi annetuskampaania saada on 20 000-30000 eurot.

Kert Küla küsis, kas mingit saadet on kavas teha?

Helen Künnap vastas, et plaanis on teha erinevaid klippe nii majast, tegevustest, inimestest, käivad läbirääkimised kodulehekülje tegijatega. Kaasa mõelda, milline võiks olla kodulehekülg.

 

Oktoober:

01. oktoobril toimus venekeelne infopäev ja kontsert Tondi 8a saalis.

2. oktoobril allkirjastas Janne Jerva ehitustöödel omanikujärelevalve teenuse lepingu Inseneribüroo Telora OÜ-ga.

3. oktoobril käis Helen Künnap KÜSK ME vooru avaseminaril.

4. oktoobril kohtus Helen Künnap OÜ Agretten (ehitustööde töövõtja) ja OÜ Telora (järelevalve teostaja) esindajatega.

5. oktoobril osalesid 31 PPÜ liiget EPL poolt korraldatud matkapäeval Viljandimaale. PPÜ poolt koordineeris Ulrika Tint.

5. oktoobril esitasid Helen Künnap ja Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile projektitaotluse „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine“.

6. oktoobril osales Kristiina Peetsalu Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt Tartu Ülikooli Narva Kolledžis korraldatud ligipääsetavuse konverentsil „Euroopa Ligipääsetavuse direktiiv. Muudame ligipääsetavuse reaalsuseks.“.

7. oktoobril käisid 10 Lions Klubi Tallinn-Vanalinn vabatahtlikku PPÜs abiks. Lõigati kaltsuvaiba materjali ja aidati mööbli ümbertõstmisel. Koordineerisid Helen Künnap ja Maia Konikova.

3. - 8. Oktoobrini osalesid Robert Lätt ja Ališer Hožanijazov pimelauatennise EMM-il Rootsis: Ališer Hožanijazov saavutas kümnenda koha. Sõidu korraldas Eesti Pimedate Spordiliit.

9. oktoobril osales Kert Küla Lõuna-Eesti Pimedate Ühingus punktkirjavõistlusel kirjutamises teine koht, lugemises kolmas koht. Võistlusel osales8 osalejat.

 

 

Kuuenda päevakorrapunkti moodustasid jooksvad küsimused.

 

Arutati Valge kepi päeva ürituse korraldamist 14. oktoobril 2017. Lepiti kokku kavas olevate loengute tõlkimise osas venekeelsetele liikmetele.

 Arutati jõulupeo toimumise aega ja liikmete omaosaluse suurust. Otsustati võtta hinnapakkumised toitlustusfirmadelt ja vastavalt saadud pakkumistele tuleb ka jõulupeo omaosalus. Jõulupidu toimub 16. detsembril 2017 Tondi 8a saalis. Toimumise kellaaeg on veel täpsustamisel.

Seoses isikliku abistaja teenusega teha koosolek skype teel, umbes kahe nädala pärast.

Kristiina Peetsalu andis teada, et 19. Septembril toimus kohtumine Päästeameti töötajatega. Rahastus saadi 35-le puldiga suitsuandurile. 15. oktoobril alustavad vabatahtlikud päästeameti töötajad meie inimeste kodude külastamist. Ootan teie mõtteid, kes need inimesed võiksid olla.

 

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu orkester 60

 

Tekst: Vello Vart

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkester asutati aastal 1957. Asutamise algatajaks ning eestvedajaks oli tuntud organisaator, maletaja ning bassimängija Aare Raigna. Aare Raigna lahkus viimsele teekonnale veebruaris 2014. Esimeseks dirigendiks sai Johannes Kappel, kellele järgnesid Villem Aru, Rein Vinter, Neeme Saar aastail 1962-1967 ja Vello Loogna aastast 1967. Seega on Vello Loogna meie orkestrit juhatanud juba 50 aastat. Abidirigentideks on olnud Edgar Teeveer, Voldemar Reimaa, Jaan Linde ja Lembitu Vaidla. Meie staažikaim orkestrant on tromboonimängija Eduard Borissenko. Ta on orkestris mänginud juba 55 aastat.

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) orkestrist on tehtud ka Film pealkirjaga „Pimedad mänguhoos“. Selle Filmi režissöör ja stsenarist on kirjanik Valentin Kuik. „Pimedad mänguhoos“ esilinastus toimus kinos Artis veebruaris 2015.

 

Järgnevalt tutvustan aga meie orkestri viimaste aastate tegevust.

Eesti Pimedate Liidu Puhkpilliorkestri koosseisus oleme selles ajavahemikus käinud neljal kontsertreisil: mais 2013 Põhja-Lätis, mai lõpul ja juuni algul 2014 Audrus ja Pärnus, juunis 2015 Vormsil ja Haapsalus, septembris 2016 Hiiumaal ja Laitses Lootuse Külas. Nende esinemiste peakorraldajaks oli Anne-Mall Kroon, kes on nägemispuudega inimeste kultuuri- ja spordiüritusi organiseerinud tohutul hulgal alates aastast 1963.

 

Aprilli lõpul 2017 toimus PPÜ Puhkpilliorkestri seni viimane kontsertreis ja sel korral Peterburi. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu orkestrist olid meil kaasas trompetimängija Aleksei Jurov ja bassimängija Tõnis kripson. Kontserdi andsime Peterburi Jaani kirikus. Selle ürituse korraldamine nõudis päris palju tööd. Tarvis oli muretseda ka viisad. Kontsertreisi peamised korraldajad olid asjaajaja Ahti Tomp ning Eduard Borissenko.

          Tänu meie orkestri heale toetajale Arno Kannikesele saime esineda veel kahel toredal kontserdil: 3. juulil 2014 Iru külas laulupeo tule vastuvõtmisel ja edasisaatmisel ning 10. juunil 2017 Kose vallas Harmi koolis meie kunagise abidirigendi Edgar Teeveere sajandale sünniaastapäevale pühendatud kontserdil, kus esinesime koos Kose Pasunapoistega. Need kontserdid moodustavad ainult osa meie paljudest esinemistest.

 

PPÜ Puhkpilliorkestri kuuekümnele ja dirigent Vello Loogna viiekümnele tegevusaastale pühendatud kontsert toimus Eesti Rahvusraamatukogu saalis 20. oktoobril 2017. Selle ettevalmistamisega ja läbiviimisega tegelesid peamiselt Vello Loogna, Ahti Tomp ja Eduard Borissenko. Orkestris mängisid kaasa ka Aleksei Jurov ja Tõnis Kripson Tartust. Esinesid veel naiskoor Nõmme, Türnpu-nimeline meeskoor, lauljad Ene Raissar, Eduard Nehhajev ja Mati Palm ning instrumentaalsolistid tromboonimängijad Ants Nuut ja Eduard Borissenko, trompetil Lembitu Vaidla ja klarnetil Vello Vart. Suurepäraseks klaverisaatjaks oli meil Jaan Vaidla. Teadustas dirigent Vello Loogna.

 

Kontserdi algul kõlas trompetitelt reibas signatuur. Ahti Tomp tõi lavale meie orkestri lipu, Helen Künnap põleva laterna. Põlev latern sümboliseeris majakat, sest kontserdi motoks oli: „Igal majakal oma tuli.“. Nende sõnadega algab Juhani laul operetist „Tuled kodusadamas“. Selle esitas kontserdil tuntud solist Mati Palm.

 

Juubeliürituse avas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Janne Jerva. Sellele järgnes orkestrilt ja kooridelt Priit Veebeli „Kalevite kants“. Siis nimetas Vello Loogna orkestri liikmeid, kes on meie hulgast juba lahkunud. Nende mälestuseks mängisime Rossini avamängu „Regina“. Oscar Petersoni „Hümni vabadusele“ esitasime koos naiskooriga Nõmme. Kontserdi kaalukaim ja keerukaim teos oli kahtlemata Villem Kapi „Põhjarannik“. Esitasid Türnpu meeskoor, Mati Palm ja orkester. Seda lugu tulnuks enne esitamist veel veidi lihvida. Meeldiva elamuse pakkus meie sekka hiljuti ilmunud täispime tenorilaulja Eduard Nehhajev, sest tema esinemistase on tõesti kõrge. Väga võimekas tromboonimängija Ants Nuut esitas efektselt nakatavalt rõõmsa „Bayeri polka“. Kontsert lõppes hoogsa looga „Tiigrijaht“. Selles soleerisid Lembitu Vaidla, Eduard Borissenko ja Vello Vart.

 

Meie kollektiivi 60-nda sünnipäeva puhul jagati ka tänukirju.

KULTUURIMINISTEERIUM:

          Austatud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkester ja dirigent Vello Loogna, tänan teid väärika pikaajalise panuse eest puhkpillimuusika edendamise ning aktiivse kontserttegevuse eest Eestis.

Allkiri: Indrek Saar

 

TALLINNA KULTUURIAMET:

          Tunnustame Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkestrit dirigent Vello Loogna juhatamisel Tallinna kultuurielu rikastamises.

Allkiri: Aimi Härm

 

          Orkester ja dirigent said tänukirja ka Eesti Pimedate Liidult.

 

PPÜ pidas pikaajalise ja eduka tegevuse eest tänukirja vääriliseks järgmisi orkestri liikmeid:

Vello Loogna (aastast 1967) – orkestri peadirigent 50 aastat, orkestri juhatuse liige

Eduard Borissenko (aastast 1962) – orkestri liige 55 aastat, tromboonimängija, orkestri juhatuse esimees

Vello Vart (aastast 1963) – klarnetimängija ja solist

Lembitu Vaidla (aastast 2002) – abidirigent, trompetirühma kontsertmeister, orkestri juhatuse liige

Jaan Vaidla (aastast 2011) – baritonimängija ja solistide klaverisaatja

Imre Mälk (aastast 2002) – trompetimängija

Ants Soolepp (aastast 2005) – trompetimängija

Valentina Borissenko (aastast 2001) – metallofonimängija

Olav Tavast (aastast 1967) – baritonimängija, pildistaja, videote jäädvustaja

Aili Purde (aastast 2001) – suure trummi mängija

 

          Lõpuks pisut südamlikest õnnitlustest.

          Koos tulid õnnitlema Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo ja meie kauaaegne puhkpilliürituste korraldaja Anne-Mall Kroon. Ago nentis, et iga orkester on oma dirigendi nägu. Mehed mängivad nii nagu sina tahad. Aitäh sulle tehtud töö eest! Anne-Mall ütles dirigendile, et on olnud paremaid ja halvemaid aegu, aga sina oled alati välja tulnud võitjana.

          PPÜ esimees Janne Jerva soovis Vello Loognale tervist, tervist ja veelkord tervist ning jõudu ja jaksu edaspidiseks!

          Raissa Keskküla, Eesti Pimekurtide Tugiliidu tegevjuht ja Ingeri soomlaste naistantsurühma „Kataja“ liige meenutas kaks aastat tagasi toimunud kontsertreisi Vormsile ja Haapsallu, kui orkestriga koos esines ka „Kataja“. Ta ütles, et „Kataja“ liikmed, kel aastaid juba 70+, on õnnelikud ja tänulikud, et orkester võttis nad oma tantsutüdrukuteks.

          Õnnitlesid veel naiskoor Nõmme, Türnpu meeskoor, viiuldaja Merike Aedna jt.

          Pärast kontserti istusime PPÜ saalis peolauas. Võeti sõna, mängiti pilli, söödi ja joodi. Toidud olid maitsvad.

          Meie puhkpilliorkestri juubeli ja dirigent Vello Loogna tööjuubeli tähistamine õnnestus hästi. Suur tänu selle korraldajaile!

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Nutiseadmete koolitusel sai nutikamaks

 

Tekst: Mirja Räpp

 

See, et tänapäeva inimesel on taskus, kotis või kaelapaela otsas kõlkumas mingisugune nutitelefon, on igati tavapärane nähtus ega pane enam kedagi imestusest kulmu kergitama. Nutitelefoni omamine pole enam ammu vaid väljavalitute privileeg ega haruldane luksus. Ühissõidukis ja kohvikus, kaupluses ja tänaval, igas vähegi sobivas ning mis seal salata – ka sobimatus kohas on inimesed ninapidi oma nutiseadmetes. Kaasaegne elustiil lausa eeldab, et oleksid pidevalt kättesaadav, kõigi uudistega kiiresti kursis ning sotsiaalvõrgustikes olemas. Kuidas aga sobitub sellesse kaasaegsesse nutimaailma inimene, kes ei näe? Kas põhimõtteliselt vaid siledast ekraanipinnast koosnevad telefonid, kus sõrmedega tajutavaid nuppe praktiliselt ei olegi on kasutatavad ka puuduliku ja täiesti puuduva nägemise korral? Nägemispuudega inimesed on ju täiesti normaalsed inimesed ning tahaksid samuti kõigest sellest toredusest osa saada.

 

Seepärast korraldaski Eesti Pimedate Liit käesoleval sügisel nägemispuudega inimestele nutiseadmete kasutamisvõimalusi tutvustava koolituse. Eelkõige keskendus koolitus nutitelefon iPhone tutvustamisele ja kasutamisvõimalustele. Koolitusi viis läbi iPhone kauaaegne kasutaja Jakob Rosin. Kohale võisid tulla kõik huvilised olenemata sellest, kas neil nutitelefon on või pole nad seda isegi kunagi näinud ega käes hoidnud. Kohapeal olid olemas telefonid, mida võis uurida ja proovida, et paremini aru saada, kas selline kaasaja seadeldis võiks ehk endalegi sobida ja kasulik olla. Need, kellel endal iPhone juba kasutuses said aga omandada lisateadmisi ja –oskusi, mida nutiseadmega veel teha annab ja kuidas sellega operatiivsemalt ümber käia.

 

5-6 inimesest koosnevasse gruppi sattusid paraku kokku nii algajad, kui ka kogenumad kasutajad, mis tegi õpetamise omajagu keeruliseks. Inimene, kes iPhone esimest korda käes hoiab ja see, kes seadet juba mitu aastat kasutanud, vajavad ilmselt vägagi erinevat õpetust. Ega polnud lihtne koolitaja Jakob Rosinalgi samaaegselt erinevate tasemetega õppijatele keskendada ja hoolitseda selle eest, et keegi liialt tähelepanuta ei jääks. Järgmiste taoliste koolituste juures oleks ilmselt kasutegur märgatavalt suurem, kui grupid komplekteeritakse inimeste oskustaset arvesse võttes. Kogu õppepäeva formaat põhines üldjoontes küsimustele ja vastustele. iPhonega juba tuttavad kasutajad oskasid rohkem küsida, sest nad olid nutimaailmas ringi liikudes juba millelegi komistanud, probleemsetesse situatsioonidesse sattunud ning soovisid kasutusvõimaluste piire avardada. Millised äpid oleksid nägemispuudega inimesele eriti vajalikud, kuidas kasutada kalendrit, vaadata bussiplaani või suhelda Facebookis. Niisugused olid vaid mõned näited küsimustest, mida oma koolituspäeval kohtasin. Ja kõik küsimused said ka vastuse. Kui niisugusest üldisest tutvustuselaadi koolitusest vajaka jäi, sai kohe ka individuaalkonsultatsiooniks aja kokku leppida. Eks individuaalõpe ole kindlasti efektiivsem ja seda eriti nägemispuudega inimeste puhul.

 

Niisugused nutitelefoni koolitused on kindlasti nägemispuudega inimestele vajalikud ning neid olevat plaanis edaspidigi korraldada. Kuna nuppudega telefonide hulgas kõneprogrammiga ühilduvaid pimedatele sobilikke versioone praktiliselt polegi, on väljapääsuks just kõnelevad puutetundlikud nutitelefonid. iPhone näib olevat üks populaarsemaid valikuid, kuigi siin on paljudele komistuskiviks kõrge hinnaklass. Koolitus oli paljudele hea võimalus iPhonega tutvuse tegemiseks ja arusaamisele jõudmiseks, kas ta ikka hakkama saab. Tahaks ju teada, kui lihtne või keeruline nutitelefoni kasutamine on, enne kui endale kallivõitu seadet ostma hakata. Igatahes on nutitelefon üks igavesti vahva nutikas seade ja selle kasutamine on ka pimedana täiesti võimalik. Ja, et nutikaks kasutajaks areneda, tuleb koolitustel käia, iseseisvalt erinevaid liigutusi ning funktsioone harjutada ja siis veel kord harjutada.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Liigne mõtlemine võib vahel viia õnnetuseni

 

Tekst: Riho Roosioja

 

See artikkel on hoiatuseks, et kunagi ei tohiks kaotada oma tähelepanu, mõeldes oma toimetusi tehes pidevalt kõigele, mida ümberringi räägitakse ja reklaamitakse.

 

Ühel päeval sõitsin bussiga hiina massaaži eksamile. Hinges näris paras eksamieelne ärevus, kui püüdsin palavikuliselt meenutada kõiki neid massaaživõtteid, liine ja seda, millist mõju erinevad võtted eri elunditele avaldavad. Kuna samal ajal toimusid veel ka kohalikud valimised, püüdsin mõelda ning ka aru saada, mida erinevad poliitilised erakonnad enne valimisi lubavad, mis nad on lubanud varem ja kuidas oma lubadusi pärast valimisi täitnud.

 

Niimoodi oma mõtetes, ei pannud tähelegi, et bussis, kus tavaliselt enne igat peatust masin teatas, kuskohas buss parajasti on, ei öelnud masin täna midagi. Sõitsin läbi mitme peatuse, aga ei kostnud ühtki häält, mis teataks, milline peatus tuleb ning mis koht on kätte jõudnud. Olin bussis sattunud üsna tagaotsa ja läheduses polnud mitte ühtegi hingelist, kellelt võiks küsida. Niisiis ei kujutanudki ma enam ette, kui kaugel juba olen.

 

Kujutluspilti hakkas looma noormees, kes viimatises peatuses sisenes. Ütlesin talle, et soovin jõuda Tallinn-väike peatusse ning kas ta palun ütleks, mis peatus on järgmine. Mitte mingit muud häält bussis ju kuulda ei ole. Noormees vastas, et peatus, kust ma tahan maha minna, oli juba mitu peatust tagasi. Ta soovitas mul kähku maha minna, sest muidu jõuab buss hoopiski linnast välja. Läksingi järgmises peatuses kähku maha, lootes, et sealt kuulen inimhääli, kellelt küsida, mis tänaval ma täpselt olen ja milline majanumber läheduses on.

Siis oleksin endale tellinud takso, sest tahtsin ikkagi jõuda kell 10 algavale eksamile.

 

Inimesi aga ei olnud kusagil kuulda. Olin bussipeatuses, kus varsti järgmine buss peatus ning uksed avas. Kuna ühtki inimsammu sealt välja ei astunud, siis hõikasin lahtise bussiukse vahelt, et olen eksinud ja palun öelge, mis tänav see on ning mis majanumber siin lähedal on.

Üks meesterahvas lahkesti ütleski. Mina helistasin sellepeale rõõmsalt taksodispetšerile, et taksot kutsuda. Too aga ütles, et sellise numbriga maja Pärnu maanteel üldse pole. Küsisin siis järgmisest bussist, mis peatusse jõudis ja oma uksed avas, et mis majanumber siin lähedal on. Sain teada uue numbri, mis oli saja võrra suurem, kui see, mis mulle eelmisest bussist oli hõigatud. Tellisin takso ning kokkuvõttes jõudsin ma eksamile – mis sellest, et tund aega hiljem.

 

Nii võibki poliitikute lubaduste üle mõeldes hoopis olulisi asju mitte tähele panna.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Nõustamisteenus töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele

 

18. oktoober 2017

www.epikoda.ee

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda pakub augustist 2017 täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele.

 

Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Tasuta nõustamisele saavad pöörduda tööealised inimesed (ja nende seaduslikud esindajad):

kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist ja/või puude raskusastme hindamist;

kelle töövõime ja/või puude raskusaste on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavad abi otsuste sisu selgitamisel;

kes vajavad abi ja nõustamist kaebeõiguse teostamisel seoses töövõime hindamise ja/või puude raskusastme hindamise otsustega.

 

Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel

Eelregistreerimisega kontaktkohtumisel nõustamine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tallinn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17.

Rohkem infot leiab – http://www.epikoda.ee/tegevus/noustamine/

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Anekdoodid

 

Köögiviljakauplusesse siseneb mees ja küsib: “Kas teil tomateid on?”

“Ei.”

“Aga kurke?”

“Ei.”

“Ja õunu ka ei ole?”

“Kuule, mees, meil on siin köögiviljakauplus, mitte teadete büroo!”

 

*

 

Mees ostab kauplusest mahlapressi.

Paari päeva pärast on ta tagasi ja kurdab: ”See teie neetud press läks juba katki!”

”Mis mahla te sellega tegite?” uurib müüja.

”Õunamahla Ja sõstramahla tegi päris korralikult, aga kui kasemahla hakkasin tegema…”

 

*

 

Noormees sõidab rongis oma pruudi juurde.

Äkki ilmub üle tema kohal oleva magamisaseme serva naisterahva jalake.

Siis hakkasid nad vestlema, läksid raudteejaamas maha ja läksid hotelli.

Noormees saadab pruudile telegrammi: Sõitsin rongis, komistasin jala otsa, laman hotellis, Emban, suudlen.

 

*

 

Noormees apteegis: “Andke mulle üks rasedustest.”

Makstes loeb ta oma mobiilist just saabunud SMS-i, vannub sosinal: “Kurat küll, on ikka päev...”

Ja jätkab taas valjusti: “Andke mulle veel kolm rasedustesti.”

 

*

 

joobnu jalutab loomaaias ja näeb eeslit. Ta ronib puuri, surub oma näo vastu eeslit, suudleb teda ja nutab: ”Vaene jänes, mis nad sinuga teinud on!”

 

*

 

Hotelli jooksupoiss saadetakse numbritubade Jaoks kärbsepiitsu ostma.

Müüja laob 20 kärbsepiitsa lauale, mõtleb veidi ja ütleb siis häbelikult naeratades: ”Kas teate, et neid saab kasutada ka rohkem kui ühe korra?”

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Kuulutused

 

Ühingu jõulupidu toimub 16. detsembril 2017 Tondi 8a saalis algusega kell 14:00.
Kogunemine 13:30 kuni 14:00!
Kontsert algab täpselt kell 14:00 ning kontserdi kestus on umbes tund aega. Kontserdi ajal pakutakse väikeseid suupisteid ning peale kontserti, kell 15:00 paiku pakutakse sooja jõulupraadi.
Omaosalus Ühingu liikmetele on 8 eurot, mitteliikmetele ja liikmemaksu võlglastele 10 eurot, mida saab tasuda 8. detsembrini 2017 ühingu vastuvõturuumis või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse märkida: jõulupidu ja osaleja nimi.

 

*

 

PPÜ-s on Teile saadaval järgmised teenused ja tegevused:

· Keraamikaring – kolmapäeval ja neljapäeval 11:00-14:00

· Jooga – kolmapäeval 15:00-16:00

· Pimedate lauatennis – esmaspäeval ja neljapäeval 16:00-18:00

· Male ja kabe treeningud – teisipäeval ja reedel 10:00-15:00

· Ujumine Haabersti Vabaajakeskuse ujulas – Spordiklubis Meduus

· Idamaine lähivõitlus – wing tsun – Spordiklubis Meihua

· Puhkpilliorkestri proovid – reedel 17:00

· Kogemusnõustamine

· Psühholoogiline nõustamine

· Tekstraamatute skaneerimine

· Käsitöö ja toiduvalmistamise töötoad

· Isikliku abistaja teenus

· Vabatahtlike lugejate teenus (lugemisteenus)

· Kohandatud Internetiklassi kasutamine

· Kohanemiskursused hiljuti nägemise kaotanuile

Täpsem info ühingu vastuvõtust.

Lisateavet Põhja-Eesti Pimedate Ühingu teenuste ja tegevuste kohta saate meie kodulehelt www.ppy.ee või telefonil 674 8945.

 

*

 

Eesti Pimemassööride Ühing võtab vastu sooviavaldusi eesti- ja venekeelsele 1000-tunnilisele massaaži algkursusele, mis algab 2018 aasta esimeses pooles.
Info telefonil 55 75310.

 

*

 

PPÜ liikmetel on võimalik saada IT-konsultandi nõustamisteenust Skype ja e-posti teel ning ühingus (Tondi 8a) kohapeal, selleks eelnevalt kokku leppides. Konsultatsioonid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ja on ühingu liikmetele piiratud koguses tasuta.

IT-konsultatsiooni või eelneva kokkuleppimise jaoks palume ühendust võtta järgmistel kontaktidel:

Viktor Paring

e-post: viktor@ppy.ee

skype: stirliz

 

*

 

Tallinna sotsiaal- ja Tervishoiuameti toetusel on PPÜ-s võimalik kasutada Infomaterjalide kohandamise teenust.

lugemiseks ja skaneerimiseks vajalikud materjalid saab tuua PPÜ vastuvõttu Ulrika kätte.

Samuti ootame lugemissoove – raamatute pealkirju ja autoreid.

Teenusega seonduvat informatsiooni saab kirjutades meilile jannejerva@gmail.com või helistades telefonil 55 75 310

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

 

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

 

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

 

*

 

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

 

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

 

*

 

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

Infolehe lõpp