Jaanuar 2018

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1

 

 Ilmub alates novembrist 1997.

 

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

 

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

         

 

 

Sisukord

 

  • Juhtkiri: Vana hea punktkiri on kasulik ka tänapäeval
    Mirja Räpp
  • Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Sündmusi Põhja-Eesti Pimedate Ühingus alates aastast 2012
    Vello Vart
  • Tallinna Ülikooli jõululaadal keraamikat müümas
    Kert Küla
  • Pühapäev ujulas
    Aime Romanenkova
  • Sirje Laosma 100
    Vello Vart
  • Autosense Voice glükomeetrite ja testribade maaletooja on muutunud
  • Veebruarist muutub hüvitatavate abivahendite nimekiri
  • Kuulutused
     

 

 

Juhtkiri:

Vana hea punktkiri on kasulik ka tänapäeval

 

21. sajandi inimene on harjunud elama teadmisega, et kaasaja elutempo on kiire ja lühikese ajaga peab jõudma palju ära teha. Seepärast on oluline, et hetkel vajalik informatsioon oleks kiiresti ning lihtsasti kättesaadav. Inimestele - isegi pimedatele inimestele, tulevad siin appi internet, arvutid ja nutitelefonid kõigi oma võimaluste ning toredustega. Tõepoolest - paljud asjad saavadki kaasaegsete abivahenditega liigse ajakuluta korda aetud. Aga kuhu jääb tänapäeva kontekstis punktkiri, see aastaid pimedaid inimesi aidanud ja iseloomustanud oskus?

 

Esialgu tundub, et sajanditevanune pimedate punktkiri ei sobitu kaasaegsesse maailmapilti kohe kuidagi. Milleks meile see sõrmedega loetav ja stifti ning raami abil kirjutatav vanamoodne kiri, kui kõik saab märksa vähema vaevaga telefoni või arvuti abil korda aetud? Kes see hakkab paksus punktkirjaraamatus tuhnima, kui märgatavalt paremini saab vajaliku teabe kätte paari audiofaili kuulates. Paljudel juhtudel see nii ehk ongi, kuid ometi leian end tihtipeale situatsioonidest, kus punktkirjaoskus viib kõikidest variantidest kõige kiiremini sihile. Te ei usu?

 

Esimese näite punktkirja kasulikkusest ja efektiivsusest leian kohe, kui oma ravimisahtli lahti tõmban. Kuidas ma kõige kiiremini vajaliku rohukarbi üles leian? Võiksin loomulikult kutsuda kohale nägija inimese, kuid alati pole teda üldse vajalikul momendil kodus ja ega ta siis igal ajahetkel appi tõtata ei saa. Saaksin ka kleepida karpidele audiotekstiga varustatud kleebised, kuid siis pean esmalt välja otsima seadeldise, mis need tekstid ette loeb. Reeglina on too seadeldis kusagil mujal korteri territooriumil, mitte otse ravimisahtlis ootamas. Jällegi läheb aega, enne kui ravimikarpe tuvastama saan hakata. Rääkimata sellest, et abivahend tuleb endale esmalt üldse soetada ja õiged kleebised salvestada. Ühe variandina võib endale selgeks teha, et vot see piklik pisike ravimikarp sisaldab seda ravimit ja too suurem lapikum karp jällegi toda arstirohtu, aga sassiminemise oht jääb ning ravimite puhul ei saa seda endale lubada.

Õige karbikese-purgikese leidmisel aitabki hädast välja, ja veel väga kiiresti, just vana hea punktkiri. Valdav osa ravimeid on punktkirjas siltidega kenasti varustatud ning otsitava leidmiseks tuleb vaid sõrmega kergelt üle karbi külje vedada. Sõrmed on meil endal olemas ja alati taskust võtta. Igatahes on see parim ning kiireim viis vajaliku asja leidmiseks, kui silmanägemine puudulik juhtub olema.

 

Sarnane olukord on ka näiteks maitseainepurkide või CD-plaatide seast õiget otsides. Punktkirjasilt teeb iseseisva pimesi orienteerumise sarnase välimusega asjade vahel kiireks ja igati operatiivseks. Pole vaja kedagi nägijat tülitada ja oodata, millal tal aega on ega mingisuguseid tehnikavidinaid kohale vedada. Kõiksugused telefoniäpid on sageli samuti toredad abimehed ja aitavad hädast välja, kuid need on ikkagi lisaseadmed, kuid omaenda näpud on meie küljes, neid ei unusta kogemata kapinurgale või laadimata ning elektri olemasolu pole tööks vajalik. Kusagil avalikus asutuses on tore, kui liftinupud punktkirjas numbritega koostööd teevad. Pimedal inimesel on siis kiiresti ja operatiivselt teada, kuhu vajalikule korrusele sõitmiseks peab vajutama.

 

Seega ei saa kuidagi öelda, et Louis Braille sajanditevanune leiutis meie sajandil enam kasutust ei leiaks. Selle geniaalse kuue punkti süsteemil põhineva kirja tundmine pole pimedale inimesele tänapäeval küll enam hädavajalik, kuid siiski vajalik oskus. Kaasaegsete pimedatele inimestele lugemis- ja kirjutamisvõimalusi pakkuvate abivahendite juures jääb punktkirjaoskajate hulk järjest vähemaks. Inimesed, kes kaotanud nägemise täiskasvanueas ei pea valdavalt vajalikuks seda vana kirjaviisi selgeks õppida ning loomulikult on see igaühe enda valik. Ometi on pimedate punktkirja valdamine uhkusttekitav tunne, sest oskajaid on nii vähe. Meie sajandil on jätkuvalt kohti, kus see reljeefne kiri on oma lihtsuses pimedale inimesele asendamatu ja kiireim abiline.

 

4. jaanuaril, punktkirja looja Louis Braille sünniaastapäeval, tähistati taas rahvusvahelist punktkirjapäeva. Eestis hakati seda päeva märkima Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel alates 2004. aastast.

 

Mirja Räpp

Peatoimetaja

 

 

Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

 

Koosolek toimus 14. Novembril 2017 aastal.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Helen Künnap.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Eduard Borissenko, Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Kristiina Peetsalu ja Ahti Tomp.

Puudus Margus Kiin.

Külalisena osales koosolekul Priit Kasepalu.

 

 

  1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete PPÜ nimekirjast kustutamine.
  2. Tondi 8A maja rahastamis- ja haldamisvõimalusi. Ettekandja Helen Künnap.
  3. Eesti Pimedate Liidu ja PPÜ koostöö.
  4. Isikliku abistaja teenusest.
  5. Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatusse PPÜ kandidaadi esitamine.
  6. Infoleht „Kuukiir“ tööst.
  7. Ülevaade PPÜ KÜSK projektist. Ettekandja Helen Künnap.
  8. Tegevus ajavahemikul 10. oktoober kuni 14. november 2017.
  9. Jooksvad küsimused.

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

 

 

Esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete PPÜ nimekirjast kustutamine.

 

Rita Ahven ja Alden Jõgisuu soovisid astuda PPÜ toetajaliikmeks.

Oli teatatud järgmiste inimeste surmast: Grigori Kondratenko, Ruth Saan ja Jevgenija Tkatš.

 

  •  

Kustutada Grigori Kondratenko, Ruth Saan ja Jevgenija Tkatš PPÜ liikmete nimekirjast surma tõttu.

Võtta Rita Ahven ja Alden Jõgisuu PPÜ toetajaliikmeks.

 

Teise päevakorrapunkti juures arutati Tondi 8A maja rahastamis- ja haldamisvõimalusi.
 

Helen Künnap andis ülevaate teoksil ja planeeritavatest projektidest.

 

Kolmanda päevakorrapunkti teemaks oli Eesti Pimedate Liidu ja PPÜ koostöö.

 

Külalisena koosolekul osalenud Eesti Pimedate Liidu aseesimees Priit Kasepalu tegi ettekande EPLi tegemistest. Liidu selleaastane prioriteet oli haridus. Liit on ka tegelenud abivahendite süsteemiga, et seda paremaks muuta.

Puudega inimeste kaardist. Mitmed ministeeriumid ei soovi, et puude liiki kaardile märgitaks, kuna puudega inimesi tuleks kohelda võrdselt, aga ühe rühma olukorra parandamine muudab teiste oma halvemaks. Näiteks vaimupuudega ja psüühikahäirega inimesed ei soovi, et nende kaardil näidataks nende puude liiki.

Priit Kasepalu arvas, et Aasta Tegu on õnnestunud tegevus, sest inimesed tunnetavad, et neid on tänatud.
EPLi veebilehte muudeti vaegnägevate inimeste jaoks paremaks, aga mitte JAWSi kasutajatele.

Janne Jerva tegi ettepaneku, et pimedatel on vaja n-ö esmaabi rehabilitatsiooni, seda, mida varem kattis täiendava rehabilitatsiooni toetus, mille saamiseks polnud vaja kogu kallist paberimajandust läbi teha.

Kristiina Peetsalu ütles, et meil puudub üksikteenuse võimalus.

Artur Räpp võttis teema kokku, et äsja nägemise kaotanud inimesele oleks vaja teenust ruttu ja palju ning need, kes juba ammu puudega, vajaksid aeg-ajalt ruttu ja vähe.

 

 

Neljanda päevakorrapunkti juures räägiti isikliku abistaja teenusest.
 

Artur Räpp andis Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametist saadud info alusel ülevaate, mis on isikliku abistaja teenuse osas oodata järgmisel aastal. Kuigi Tallinnal oli algselt kindel plaan hakata isikliku abistaja tunde määrama ise, ei ole linn vajalike ettevalmistustega valmis saanud ja tõenäoliselt tegeleb sellega PPÜ ka 2018. aastal. Arvestada aga tuleb, et varem või hiljem läheb otsuste langetamine linnale üle. PPÜ-le võib jääda teenuse koordineerimine või ka mitte.

 

 

Viienda päevakorrapunkti juures räägiti Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatusse PPÜ kandidaadi esitamisest.
 

Toimus arutelu.

  •  

PPÜ poolt kandidaati mitte esitada.

 

 

Kuuenda päevakorrapunkti juures räägiti infoleht „Kuukiir“ tööst.


Artur Räpp rääkis, et „Kuukiir“ saab novembris 20-aastaseks. Hetkel on „Kuukiire“ toimetuses neli inimest. Oleks aeg mõelda uute toimetuse liikmete leidmisele, sest uue liikme leidmine võib võtta mitu aastat. Kõige lihtsam oleks leida kõigepealt neid, kes tahaksid teha kaastööd ja nii leida inimesi, kes võiksid rohkem panustada, ka toimetuses olles.

Eduard Borissenko tegi ettepaneku tänada Mirja Räppi mingi meenega.

Ahti Tomp tegi ettepaneku see jõulupeol üle anda.

 

 

Seitsmenda päevakorrapunkti juures anti ülevaade PPÜ Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projektist.
 

Helen Künnap andis teada, et hetkel käib tihe töö PPÜ uue kodulehega. Kodulehte teeb OÜ Artweb ja meie peame pidevalt andma sisendit ja tagasisidet. Koostöös OÜ-ga Cloud Media käivad ettevalmistustööd annetuskampaaniaks. Annetuskampaania eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust pimedatest ja meie maja olukorrast ning seeläbi koguda raha majale. Katsume pääseda meediasse ja kodulehele saab info välja pandud ning seal on olemas pangalingiga annetamisvõimalus.

 

 

Kaheksanda päevakorrapunkti all räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 11. oktoober kuni 14. november 2017.

 

  •  

11. oktoobril kohtusid Artur Räpp ja Helen Künnap OÜ ArtWeb esindajatega PPÜ kodulehe tellimuse osas.

11. oktoobril toimus PPÜ köögis kokanduse töötuba. Teemaks smuutid ja määrded. Juhendaja Külli Kärt.

14. oktoobril toimus PPÜ-s valge kepi päeva tähistamine.

16. oktoobril osales Helen Künnap Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ehituskoosolekul.

16. oktoobril võtsid PPÜ liikmed osa Eesti Pimedate Liidu valge kepi päeva tänuüritusest.

17. oktoobril toimus 2. KÜSK töörühma koosolek.

19. oktoobril käisid Artur Räpp ja Helen Künnap OÜ Almic esindajatega kohtumas, et arutada võimalikku PPÜ kodulehe hinnapakkumist.

20. oktoobril toimus Rahvusraamatukogus PPÜ puhkpilliorkestri 60. juubelit ja Vello Loogna 50. tegevusaastat orkestri dirigendina tähistav kontsert „Igal majakal on oma tuli“. Kontserdil esinesid PPÜ puhkpilliorkester, Türnpu meeskoor, Nõmme naiskoor ning solistid: Mati Palm (laul), Ants Nuut (tromboon), Vello Vart (klarnet), Ene Raissar (laul), Eduard Nehajev (laul). Korraldajad Ahti Tomp ja Eduard Borissenko.

21. oktoobril toimus PPÜ saalis lauluklubi. Korraldas Kaia Nõlvak.

23. oktoobril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) esindajatega, et arutada võimalikku koostööd.

25. oktoobril käis Helen Künnap Tallinna Puuetega Inimeste Kojas Hooandja koolitusel.

25. oktoobril sõlmis Ahti Tomp Tallinna Kultuuriametiga lepingu PPÜ puhkpilliorkestri juubeliaasta kontsertide toetuseks summas 400 eurot.

28. - 29. Oktoobrini osalesid Ališer Hožanijazov ja Robert Lätt 2017. aasta Balti Pimelauatennise Liiga kolmandal etapil Tartus. Võistlusel saavutas Ališer Hožanijazov teise koha ning Robert Lätt kolmanda koha. Ališer saavutas ka aasta kokkuvõttes teise koha. Võistlust koordineeris Eesti Pimedate Spordiliit.

31. oktoobril toimus KÜSK töörühma 3. koosolek.

31. oktoobril osales Helen Künnap EAS ehituskoosolekul.

 

  •  

01. novembril allkirjastas Janne Jerva SEV toetuslepingu programmis „Changemakers´ Academy“ (2017 BC EST-RUS)“ osalemiseks.

2. novembril külastas PPÜ-d Tallinna Puuetega Inimeste Koja (TPIK) tegevjuht Mihkel Tõkke koos välisvabatahtlikuga. Vastu võttis Helen Künnap.

2. novembril osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

6. novembril toimus juhatuse koosolek Skype’s isikliku abistaja teenuse tundide jaotamise teemal.

6. novembril allkirjastas Helen Künnap ArtWeb lepingu uue PPÜ kodulehe tegemiseks.

7. novembril külastas PPÜ maja sotsiaalminister Kaia Iva koos abilistega. Vastu võtsid Janne Jerva, Helen Künnap ja Kristiina Peetsalu.

9. novembril allkirjastas Helen Künnap Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti projekti lepingu „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine“. Toetuse summa 7980 eurot.

10. novembril esines PPÜ puhkpilliorkester Moldova saatkonna korraldatud pidulikul vastuvõtul hotellis „Radisson Blu Sky“, mis oli pühendatud diplomaatiliste suhete sisseseadmise 25. aastapäevale Eesti ja Moldova vahel.

 

 

Üheksanda päevakorrapunkti moodustasid jooksvad küsimused.

 

Kert Küla tegi ettepaneku tantsukursuste korraldamiseks.

 

 

Sündmusi Põhja-Eesti Pimedate Ühingus alates aastast 2012

 

Tekst: Vello Vart

 

3. märtsil 1922 asutati Tallinnas Eestimaa Pimedate Hoolekande Seltsi „Pimedate Abi“ haruselts. Seda sündmust peetaksegi Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) alguseks. Niisiis 3. märtsil 2017 täitus meie ühingul 95 aastat. Seoses sellega kirjutan lühikese ülevaate PPÜ-s viimase viie aasta kestel toimunust.

 

11. mail 2012 tähistasime Solarises Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 90. sünnipäeva mitmekesise üritusega „Pange oma meeled proovile“. Peakorraldajaks oli Christel Sogenbits. Üritusel näidati punktkirja lugemist ja kirjutamist, pimedate massööride tööd, pimedate malemängu, juhtkoeri jm. Muusikat tegid meie taidlejad ja külalisesinejad.

 

Aasta 2012 teises kvartalis võimaldati PPÜ-le 5 uut sotsiaaltöökohta: skanneerija, arvutispetsialist, majahaldur, kultuuri- ja sporditegevuse koordinaator ning projektijuht.

26. aprillil 2013 kolis Eesti Pimemassööride Ühingu Koolitus- ja Massaažikeskus Hariduse tänavalt Tondi tänavale PPÜ majja vastremonditud ruumidesse. Tegemist oli osalise remondiga, remondi teine etapp valmis kevadel 2015 ning kolmas etapp on veel lõpetamata.

Aasta 2014 esimesel poolel sai remonditud köök, puhkeruum ja 3 tööruumi tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ja Lions Klubile Tallinn Vanalinn. Samal aastal Valge Kepi Päeva eel valmisid saali tagune koridor ja puhkeala ning seda vabatahtlike toel. Sotsiaalministeerium toetas duširuumi ehitamist.

Aasta 2015 suvel sai EASi toel remonditud ühingu saal.

2016 aasta lõpul valmis Tervishoiuameti ja riigi abiga keraamikaklass. 2017 aasta algupoolel sai remonditud puhkpilliruum.

 

1. juunini 2013 oli Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimeheks Kristiina Peetsalu. Siis valiti tema asemele Janne Jerva ning 3. juunil 2016 valis PPÜ juhatus esimeheks jälle Janne.

 

Sügisel 2013 loodi PPÜ-s pimedate ja vaegnägijate harrastusteater „Terateater“. Teatriringi organiseerisid kultuuri- ja sporditegevuse koordinaator Ahti Tomp ning tarmukas lavastaja, näitleja ja teatriteadlane Jaanika Juhanson. Jaanika oli Terateatri kunstiline juht.

Näitekunsti harrastati küll ka Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadis, kuid viimati 1980-ndail aastail. Siis tuli paus, mis kestis üle 20 aasta.

31. augustil 2014 toimus Kultuurikatla aias Terateatri etendus „Roos ja lumekristall“. Etendusele järgnes Terateatri avamise pidulik tähistamine kohvikus „Kanala“.

13. detsembril esitas Terateater nn visuaalivaba näidendi, s.t näidendi, mida ei peagi jälgima silmadega. Selle pealkiri on „Kui Herman õitseb“ ning tekst on vaheldumisi eesti ja vene keeles.

19. detsembril 2015 esineti näidendiga „Pime päev“.

Alates 20. veebruarist 2016 aga tegutses Terateater Vaba Lava Teatrikeskuses koguni kahel nädalal järjest, andes viiel päeval viis etendust + sinna juurde veel arutelu ja seminar.

          Tänu Jaanika Juhansonile said meie nägemispuudega inimesed taas tegelda näitlemisega ning tutvustada sel moel ühiskonnale oma elu ja probleeme.

1. detsembril 2016 hakkasid näitemängude asemel toimuma tantsulise liikumise töötoad. Tantsulist liikumist juhendas koreograaf Jaan Ulst.

 

Ühingu kudumisklassile alusepanija, tekstiilikunstnik Erika Tammpere on oma gobeläänide ja tekstiiliinstallatsioonidega edukalt esinenud erinevate maade kunstinäitustel. Viimasel viiel aastal on ta osalenud enam kui kahekümnel näitusel Eestis, Saksamaal, Lätis ja Itaalias.

3. veebruaril 2014 tuli PPÜ-sse kudumispraktikale Ella Alemaa. 17. märtsil sai temast vaibakudujate juhendaja ja aprillist 2014 juhendab Ella Alemaa ka meie ühingu keraamikaringi.

Augustis 2015 osteti PPÜ-le põletusahi. See sündmus andis keraamikaringi tegevusele uue hoo. Sama aasta sügisel osteti ka õmblusmasin.

Käsitööpäevade teemaks on olnud veel viltimine, kätel ja sõrmedel silmuskudumine, helkurite valmistamine, paberist kinkekottide tegemine, mesilasvahast küünalde valmistamine, võtmehoidjate punumine, silmuskudumine raamil ja väikesed lõngatööd.

Detsembris 2015 avati Pimemassööride Koolitus- ja Massaažikeskuses Tondi tänav 8 a nägemispuudega inimeste käsitööde müügivitriin.

Remonditud sai kööginurk ning toimuma hakkasid toiduvalmistamise töötoad. Peamiseks juhendajaks toiduvalmistamisel on olnud Külli Kärt. Tänu kööginurga kasutamisele on kujunenud traditsiooniks, et suuremate ürituste nagu Valge Kepi Päev, jõulupidu, üldkoosolek ajaks on valmistatud mitmesuguseid suupisteid.

 

9. oktoobril 2014 allkirjastas PPÜ esimees Janne Jerva Eesti Kultuurkapitali sihtstipendiumi lepingu projekti „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja nägemispuudega inimeste kogukonna ajaloo talletamine (1922-2014)“. Sel teemal on kirjutanud mitu autorit ja nende artikleid toimetas ajaloolane Aldo Kals.

 

          2016. aastal ilmus mustvalges kirjas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkestri kroonika (2001-2015). Kroonika on kirjutanud Ulme Vart, toimetanud Eduard Borissenko, Artur Räpp ja Sille Kerner. PPÜ tänab kroonika väljaandmisele kaasaaitamise eest Eesti Hoiuraamatukogu direktorit Vaiko Sepper’it.

17. veebruaril 2015 toimus filmi „Pimedad mänguhoos“ esilinastus. See film tutvustab PPÜ puhkpilliorkestrit, režissöör ja stsenarist kirjanik Valentin Kuik.

 

          Meie ühingu liikmete hulgas on ka kirjanikke. 13. veebruaril 2014 toimus Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikamajas setokeelse raamatu „Eeläne ja täämpäne elo“ suurepärane esitlus. Selle teose on kirjutanud Anni Oraveer, kelle raamatuid on ilmunud varemgi.

          Aasta 2017 algul üllatas meid esimees Janne Jerva sellega, et temast on saanud oma muudele saavutustele lisaks ka lasteraamatu „Nurrulandi lood“ autor.

 

15. oktoobril 2016 korraldas rühm PPÜ liikmeid oma nägijate abilistega Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavalduse, protestimaks heliga valgusfooride vähesuse vastu. Meeleavalduse ajal kasutasid pimedad sõidutee ületamiseks valgusfooride juures seisvaid nägijaid abilisi, kes siis, kui fooris põles jalakäijaile roheline tuli, tekitasid heli käte plaksutamise ja pulgaga millegi vastu löömisega. Heliga valgusfoore on meil ju tõesti liiga vähe.

 

1. detsembril 2016 suri staažikas klaverisaatja ning meie solistide

juhendaja Reet Kivari. Ta tegutses Põhja-Eesti Pimedate Ühingus juba 1960-ndate algusest peale.

 

Sügisel 2014 läksid Tallinna Ülikooli õppima Jakob Rosin ajakirjandust, Robert Lätt ajalugu ja Kert Küla sotsiaaltööd. Maarja Haamer hakkas Tallinna muusikakoolis õppima flöödi erialal.

 

Aastal 2015 hakkas PPÜ omistama auliikme nimetust isikutele, kes on meie ühingu tegevusele kaua ja aktiivselt kaasa aidanud. 5. detsembril 2015 said auliikmeiks käsitöö õpetaja Aino Veenre, staažikas pimedate kultuuri- ja sporditegevuse korraldaja Anne-Mall Kroon ja meie puhkpilliorkestri dirigent Vello Loogna.         15. oktoobril 2016 said auliikmeiks kirjanik Anni Oraveer, spordimees ja koorilaulja Udo Koppel ning klarnetist ja punktkirjahuviline Vello Vart.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed on pälvinud tunnustust ka väljaspool oma ühingut. 2013. aastal sai Kristiina Peetsalu Eestimaa uhkuse tiitli. 27. novembril 2013 omistati Christel Sogenbitsile ja Priit Kasepalule kodanikupäeva aumärk. 16. detsembril 2013 valiti PPÜ esimees Janne Jerva ja invatakso koordinaator Tiia Tiik aasta Tallinna tublimate sotsiaaltöötajate hulka. 3. detsembril 2014 sai Janne Jerva ka Eesti Puuetega Inimeste Kojalt aukirja ning hõbemärgi.

          Eesti Pimemassööride Ühing sai 2014-nda aasta vabaühenduseks.

          Tõsiselt on kõneldud ka Nägemispuudega Inimeste Sotsiaalkeskuse loomisest majja Tondi tänav 8 a, kuid sellest pole seni asja saanud.

          Sellega lõpetan ülevaate Põhja-Eesti Pimedate Ühingus toimunust.

                    Kui selles kirjutises on midagi olulist puudu või valesti, siis palume anda sellest teada otse Vello Vardile.

 

 

Tallinna Ülikooli jõululaadal keraamikat müümas

 

Tekst: Kert Küla

 

Kaheteistkümnendal detsembril, mõni päev enne PPÜ jõulupidu toimus Tallinna Ülikooli Astra õppehoone fuajees, mida nimetatakse ka Teadlaste foorumiks, jõululaat.

Astra õppehoone, asukohaga Narva maantee 29 on Derra õppehoonest järgmine maja kui liikuda Tallinna Ülikooli trammipeatusest mööda Narva maanteed Kadrioru suunas.

 

Jälgisin Tallinna Ülikooli kodulehekülge juba oktoobri algusest alates, sest teadsin, et detsembris toimub kindlasti jõululaat, kus on võimalik müüa ka käsitööd. Aastal 2016 sattusin Tallinna Ülikooli jõululaadale täiesti juhuslikult. Olin just ühel harilikul detsembrikuu esmaspäeval eesti keele loengusse kiirustamas kui märkasin, et Astra õppehoones on kuulda rohkem elevaid ja lõbusaid helisid kui harilikul õppepäeval. Mängis jõulumuusika, kostus müntide kõlinat laudadel ning elavat-lõbusat juttu. Lähimalt inimeselt küsides sain teada, et toimub Tallinna Ülikooli jõululaat. Peale loengut ostsin Tallinna Ülikooli jõululaadalt ka ise ühe väikese keraamilise kausi, mis maksis viis eurot ning kaks väikest helkurit. Pärast laata mõtlesin, et järgmisel aastal võiksin kindlasti ise olla Tallinna Ülikooli jõululaadal müüja rollis. Põhja-Eesti Pimedate Ühingus tegutsev keraamikaring andis selleks suurepärase võimaluse.

Registreerisin end Tallinna Ülikooli jõululaadale kauplejaks novembri keskel ning piirdusin ühe müügilauaga, kuna müüdavat kaupa ei olnud palju. Võimalus oli laadale registreerimisel valida ka kaks lauda ja tooli.

 

Laadapäeva hommikul astusin kodust välja kell kaheksa, sest enne jõululaadale saabumist võtsin Põhja-Eesti Pimedate Ühingust veel kaasa laadal müüdavad esemed. Sõitsin bussiga number 35 Tallinna südalinna Hobujaama peatusesse, kus sain kokku oma isikliku abistajaga ning seejärel sõitsime trammiga Tallinn-Väikse peatusse, kus Favora tankla taga asubki Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone. Müüdavad esemed käes, sõitsime taas trammiga number 3 Tallinna Ülikooli juurde ja Astra õppehoone fuajeesse jõudsime umbes kolmveerand kümneks. Jõululaat kestis kella kümnest kuni kaheni päeval. Müüki panin laadale 13 PPÜ liikmete valmistatud käsitööeset: 11 keraamikatoodet ning kaks lühikest mesilasvahast küünalt. Müüdavad tooted olime valmistanud kaitstud töö teenusel töötades mina ja Riho Roosioja juhendaja Ella Alemaa käe all.

Tooted olid laadale minnes mullikilesse pakituna minu seljakotis ning paberilehele olid kirjutatud toodete hinnad. Iga müüdud toote järele tuli märkida paberilehele vastavasse lahtrisse linnuke. Kolmeteistkümnest tootest õnnestus maha müüa 12, välja arvatud üks väike keraamiline lillevaas. Käsitööesemete hinnad olid järgmised: üks hapukooretops 15 eurot, suur taldrik 8 eurot, keraamiline kauss 10 eurot, väiksem pliiatsitops või vaas viis ja kolm eurot, väike vahaküünal viis eurot. Suurematest esemetest müüsin kaks hapukooretopsi ja kaks taldrikut pluss väiksemad esemed. Kokku sai Põhja-Eesti Pimedate Ühing käsitöö müügist Tallinna Ülikooli jõululaadal 90 eurot.

 

Lisaks käisid Janne Jerva ja Külli Kärg keraamikat müümas Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse jõululaadal, Superministeeriumi ning Riigikogu jõululaadal. Tallinna Ülikooli jõululaadal müüs enda valmistatud keraamikat ka Riho Roosioja ning sai 50 eurot. Müüsime keraamikat Rihoga ühe pika laua ääres ning algul müük üldse ei edenenud, kuid pooleteise tunni pärast tõsteti meie müügilaud Astra õppehoone välisuksele lähemale riidehoiu juurde, kus liigub rohkem rahvast. Siis hakkas ka müük edenema. Kaks asja ostis enda lähedastele jõulukinkideks ka minu isiklik abistaja. Kutsusime laua ääres istudes inimesi pimedate meistrite keraamikat ostma. Mitmed inimesed ütlesid, et meie valmistatud savist asjad on ilusad. Enamik ostjaid olid naisterahvad, ilmselt bakalaureuseõppe tudengid, kes viibivad päeval majas.

 

Tallinna Ülikooli jõululaadal osalemine oli minu esimene müügikogemus.

Loodan, et ka sellel aastal keraamika valmistamine ühingu juures jätkub ning soovin jälle Tallinna Ülikooli jõululaadale keraamikat müüma minna.

 

 

Pühapäev ujulas

 

Tekst: Aime Romanenkova

 

19. novembril 2017. aastal võttis väike seltskond Põhja-Eesti Pimedate Ühingu inimesi ette sõidu Tartusse ujumisvõistlustele. Võistluste korraldajaks oli Eesti Paraolümpiakomitee. Need meistrivõistlused toimusid sedapuhku Tartu Aura keskuse basseinis ning seal selgitatigi välja parimatest parimad ujujad.

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingust olid esindatud Rea Kukk, Aime Romanenkova, Indrek Kaljumäe ja Sergei Turov. Naistest esines väga tublilt Rea Kukk, kes saavutas oma grupis parima tulemuse. Meestest osales väga mitmetel erinevatel distantsidel ja tublide tulemustega Indrek Kaljumäe.

 

Ujumisvõistlustel Tartus oli kohal palju erinevaid puuetega inimeste organisatsioone ja võisteldi ühesuguste reeglite järgi. Peale võistlusi saime Tartus ka natuke ringi vaadata ja keha kinnitada. Seejärel tuligi juba kodutee jalge alla võtta. Seda toredat pühapäeva Aura keskuse ujulas võib igatahes kordaläinuks pidada ja osalejate hulgas valitses koduteel igati ülev meeleolu.

 

 

Sirje Laosma 100

 

Tekst: Vello Vart

 

Möödunud aasta novembri algul helistas mulle minu ammune hea tuttav Sirje Laosma. Ta kutsus mu koos saatjaga tähistama tema sajandat sünnipäeva ja soovis, et võtaksin kaasa ka pilli. See kutse üllatas ja rõõmustas mind väga. Seda enam, et ma polnud veel kordagi kellegi sajandal sünnipäeval viibinud.

 

Sirje Laosma töötas varem Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi harjajaoskonna tubli meistrina ning seda ühtekokku 17 aastat. Sama kaua oli ta ka kombinaadi segakoori „Pilak“ väärt vanem. Sirje Laosma on kohusetruu ja täpne, alati viisakas, sõbralik ning asjalik. Vastuolusid ja tülisid püüab ta ikka heaga leevendada ja lahendada. Oma pimedale õele oli ta ikka toeks ja abiks. Omal ajal korraldas Sirje Laosma aktiivselt nii pimedate töö- kui ka kultuurielu. Selle eest talle suur tänu. Tema imetlusväärseim omadus on aga siiski tohutu elujõud. Ei tea, kuskohast ta seda küll ammutab. Jätkugu tal jõudu, tervist ja õnne ka edaspidi!

Meie juubilarile avaldas tunnustust ka president Kersti Kaljulaid. Sirje Laosma sai sajandaks sünnipäevaks presidendilt Õnnitluskirja.

 

Juubelipidu peeti täpselt sirje sünnipäeval 2. jaanuaril restoranis. Suur osa peolistest kinkis talle ühise õnnitluskaardi, millel ilutses number 100. Avasõnad lausus juubilari pojapoeg Raimo. Ta nentis, et käis jalgrattaga sõitmas ümber maailma ja et pühendab selle sõidu oma vanaemale. Peale selle tegi ta juubelitordile martsipanist sada õit. Mina mängisin mõned lüürilised lood klarnetil. 8-aastane tütrepoja tütar Marie mängis oma vanavanaema auks kannelt ja laulis. Üllatuskülalise kutsus juubelipeole aga koorijuht Leili Sarapuu. Üllatuskülaliseks osutus armastatud laulja Voldemar Kuslap.

 

Oma kirjutise lõpetan luuletusega, mille pühendasin juubilarile.

 

Kallis Sirje, Sul on juba

100 eluaastat täis.

Segakoor ja harjatuba

Sinu hoole alla käis.

 

Kaua juhtiv jõud Sa olid.

Hästi hakkama Sa said.

Hiilgavalt Sa toime tulid

Leebelt, asjalikult vaid.

 

Lahke saatus kinkis Sulle

Rikka elu pika.

Sõpradele oled alles

Ikka Laosma plika!

 

Ilmale sa tulid juba

Eesti riigist veidi varem.

Imetleda Sind meil luba,

sest et paljudest Sa parem.

 

 

Autosense Voice glükomeetrite ja testribade maaletooja on muutunud

 

Alates 2017. aasta novembrist on Autosense Voice glükomeetrite ja testribade ametlik maaletooja Eestis Linus Glükomed OÜ. Lisaks Autosense Voice testribadele pakutakse insuliininõelu Feel Fine ning Medismart ja Unilet lantsette.

 

Seoses maaletooja vahetusega kehtib 2018. aasta esimesel poolaastal (kuni 30.06.2018.) TUTVUMISHIND.

Testribad digiretsepti alusel sõltumata kogusest: 1 euro
Insuliini PEN nõelad digiretsepti alusel sõltumata kogusest: 1 euro
Lantsetid digiretsepti alusel sõltumata kogusest: 1 euro

 

Helistage telefonile 520 8887 ja tellige testribad, lantsetid ja insuliini PEN nõelad kulleriga koju või pakiautomaati.

Tellimuse kohaletoimetamine on TASUTA.

Soovi korral saab tellimuse kätte konsultatsioonikabinetist:

Narva mnt. 5, Tallinn (Foorumi keskus, III korrus, Linus Medical OÜ ruumid) E. - R. 9.00 - 16.00

 

Märkus! Kuna Haigekassa nõudmisel peab ettevõte olema võimeline tõestama, et ostja on saanud õiges koguses õigeid tooteid, palub müüja koos kaubaga pakki pandud arve allkirjastada ning neile tagasi saata. Võimalik on ka digiallkirjastada.

 

Linus Medical / Linus Glükomed

Teade-meililist

 

 

Veebruarist muutub hüvitatavate abivahendite nimekiri

 

Sotsiaalkindlustusameti pressiteade

10. jaanuar 2018

 

Tagamaks eluks hädavajalike abivahendite kättesaadavus peatatakse 1.

veebruarist hüvitised sellistele abivahenditele, mille puudumine ei takista iseseisvat toimetulekut, ei tekita täiendavaid tervisekahjusid ja/või millele on võimalik alternatiive leida tavakaubandusest.

 

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna abivahendite valdkonna juht Berit Rohtjärv rääkis, et abivahendite eelarve on pidevalt kasvanud ja on tänavu suurem kui kunagi varem. Kui 2017. aastal oli abivahendite eelarve 11,7 miljonit eurot, siis tänavu on see enam kui 12 miljonit eurot.

„Samal ajal aga suureneb ka abivahendeid vajavate inimeste hulk. 2016.

aastal oli meil abivahendite vajajaid 50 722, eelmisel aastal 54 463 ja käesolevaks aastaks prognoosime selleks arvuks 57 508,“ tõdes Rohtjärv. „Et tagada eluks hädavajalike abivahendite kättesaadavus kogu eelarveperioodi jooksul, peame tegema teatud valikud.“

 

  1. veebruarist peatatakse selliste abivahendite hüvitamine, mis ei ole eluks hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna, sealhulgas näiteks masstoodetena toodetud lülisamba ja alajäseme ortoosid, tallatoed ja mõned jalatsid, samuti pedaaltrenažöörid, songaplaastrid ja niisutatud salvrätid,

lugemis- ja töövalgustid, raamatutoed ja –hoidjad.

 

Rohtjärv selgitas, et eluks hädavajalikud abivahendid on sellised, mille puudumine takistaks iseseisvat toimetulekut, tekitaks täiendavaid tervisekahjustusi, on kasutuses igapäevaselt ja suurema osa ärkvelolekuajast, ning millele tavakaubandusest alternatiive ei leia.

„Hädavajalikud abivahendid on näiteks proteesid, kuuldeaparaadid, mähkmed uriinipidamatusega inimestele, ratastoolid jms. Eesmärk on vältida olukorda, kus näiteks aasta lõpus ei pääse inimene liikuma, kuna ratastooli jaoks puudub eelarves raha,“ ütles Rohtjärv.

 

Rohtjärv rõhutas, et hüvitised pole lõpetatud, vaid peatatud. „Jälgime eelarvet tähelepanelikult ja võimaluse korral taastame hüvitised. Samal ajal tugevdame ka meie järelevalve poolt, et tagada eelarve tõhus kasutus.“

 

Teatud ISO-koodide peatamise kõrval on uuest aastast muutunud osade abivahendite saamine lihtsamaks. Näiteks laienes erisuste ring, mille puhul ei ole inimesel vaja abivahendi korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit.

 

Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal lisandunud 35 abivahendi ettevõtet, kelle hulgas kaks apteegiketti kokku 205 teeninduspunktiga. Tänase päeva seisuga on abivahendi ettevõtteid 89 kokku 489 teeninduspunktiga.

Lisaks said uuest aastast abivahendite tõendite väljastamise õiguse tegevusterapeudid ja füsioterapeudid.

 

 

 

 

Kuulutused

 

15. veebruarist, algusega kell 17:00 algavad Tondi 8a saalis hormonaalse võimlemise tunnid. Tunnid toimuvad üks kord kuus. Hormonaalne võimlemine on pärit Tiibetist, see ei nõua mingeid sportlikke eeldusi ja on kergesti omandatav. Harjutusi tehakse võimlemismattidel mugavas riietuses. Matid on Ühingus olemas.

 

*

 

23. veebruaril algusega kell 17:00 tähistame Tondi 8a saalis Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Esinevad Ühingu puhkpilliorkester ning solistid meilt ja mujalt, kaetud on kohvilaud.
Palume end üritusele registreerida hiljemalt 20. veebruariks, kas ühingu vastuvõturuumis, helistades telefonidel 6748 945 või 55570848 või saates e-kirja aadressile ulrika@ppy.ee

Toreda kohtumiseni!

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

 

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

 

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

 

*

 

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on ka alanud aastal järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

 

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

 

*

 

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

 

Infolehe lõpp