Märts-aprill 2019

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 3/4

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

 

Sisukord

  • Kirjeldustõlkega korvpallimängude külastus
    Kert Küla
  • Filmide kirjeldustõlkest ingliskeelses keeleruumis
    Ingrid Krull
  • Eesti Pimedate Liidul uus juhatus
  • Minu prillid
    Ülo Ojatalu
  • Käivitus Tallinna sotsiaaltranspordi infosüsteem
  • Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust
  • Õnnitleme märtsi- ja aprillikuu juubilare
  • Kuulutused

 

Kirjeldustõlkega korvpallimängude külastus

Tekst: Kert Küla

Käisin 4. veebruaril Kalevi Spordihallis kirjeldustõlkega korvpallimängu vaatamas. Kalevi Spordihallis kohtusid 4. veebruaril kell 19.00 BC Kalev/Cramo vs Riia VEF.

Usun, et sain kirjeldustõlkega korvpallimänge külastades huvitava elamuse võrra rikkamaks. Sain osa Spordihallis valitsevast melust ning muidugi kirjeldustõlke vahendusel korvpallimänge nautida.

Näiteks võimlesid muusika järgi enne korvpallimängu minu saatja väitel Spordihallis 15 last. Pärast korvpallimängu lõppu hakkasid lapsed ka ise korvpalli harjutama.

Spordihallis tribüünil istudes ja korvpallimänge nautides sain kogeda veel huvitavat: näiteks mängis enne korvpallimänge ning kahe poolaja vahel spordihallis muusika ning tantsis kümme Optibeti tantsutüdrukut, kes olid rohelistes, punastes ja hallides kostüümides. Teisel korvpallimängul, 11. veebruaril tantsisid kümme Optibeti tantsutüdrukut rohelistes, punastes, valgetes ja oranžides kostüümides. Lisaks tantsisid tantsutüdrukud ka siis, kui korvpallimängijad olid võtnud timeout’i ning korvpallimängude alguses ning veerandaegade vahel mängis spordihallis muusika, kuulda oli ka aktiivset korvpallimängudele kaasaelamist pealtvaatajate poolt ning mängu lõppedes pealtvaatajad aplodeerisid. Erinevalt jalgpallist, kus on võistlusmäng jaotatud kaheks poolajaks, on korvpallimängud jaotatud neljaks veerandajaks.

Juba 4. veebruaril toimunud korvpallimängu alguses tegi kolmepunkti viske BC Kalev/Cramo korvpalli mängija Kristjan Kangur, mängu jooksul sooritasid mitmeid kolmepunkti viskeid näiteks Kalev/Cramo meeskonnas mänginud Kristjan Kitsing ja Branco Mirkovic. Oluline on ka korvpallimängijate paiknemine vabaviskejoone suhtes.

Mängu esimese veerandaja lõpus oli mänguseis 19-24 Riia VEF-i kasuks. Teise veerandaja lõpus oli mänguseis 48-53 Riia VEFI kasuks ning korvpallimängu kolmanda veerandaja lõpuks oli korvpallimängus viigiseis (58-58). Mängu võitis Riia VEF seisult 75-85, kümme punkti Riia korvpallimeeskonna kasuks. Riia VEF sai mängu lõpuks 85 punkti ning BC Kalev/Cramo 75 punkti, kahjuks oli see mäng BC Kalev/Cramo korvpalli meeskonnale juba kaheksas kaotus. Olukord oli tõesti nukker arvestades korvpallimängu vahepealset viigiseisu.

11. veebruaril kell 19 kohtusid Kalevi Spordihallis Kalev/Cramo meeskond ning Venemaalt pärit vs Jenissei. Selle korvpallimängu seis oli näiteks mängu kolmanda veerandaja lõpus 72-81, üheksa punkti Eesti kasuks. Mäng lõppes BC Kalev/Cramo meeskonna võiduga. Korvpallimängu lõppseisuks oli 109-92. Üheksakümmend kaks punkti saavutas Jenissei korvpallimeeskond Venemaalt ning 109 punkti BC Kalev/Cramo Eestist.

Muidugi olen õnnelik Eesti võidu üle teises korvpallimängus, kuid esimeses kirjeldustõlkega korvpallimängus teavitas kirjeldustõlk mängu seisu iga mõne minuti järel, kuid teises korvpallimängus harvem. Ühe korra ei teavitatud mänguseisu isegi teise kirjeldustõlkega korvpallimängu esimese veerandaja lõpus. Lisaks on huvitav teada: mitu korvpallimängijat on väljakul ja kummaski meeskonnas. Mängijate arvu kummaski korvpallimeeskonnas võiks teavitada kohe korvpalli mängu alguses ning mõned korrad kogu mängu vältel.

Kirjeldustõlkega korvpallimängude külastus jättis kokkuvõttes minule siiski positiivse mulje. Kirjeldustõlk andis ilmekalt edasi mängijate liikumise ja tegevusega seonduvat informatsiooni kogu korvpallimängu vältel ning kirjeldas veidi ka mõnede mängijate välimust. Näiteks mainis kirjeldustõlk tätoveeritud käsivartega mängijat, Optibeti tantsutüdrukute kostüümide värve jne.

Kirjeldustõlge toimis kõrvaklappidega raadiosaatjate vahendusel, isiklikke kõrvaklappe ei olnud tarvis kaasa võtta. Mängude alguse poole oli kuulda veidi häirivat sahinat, kuid kirjeldustõlke üldine kvaliteet oli hea.

Kirjeldustõlge on teenus, mille eesmärgiks on võimaldada nägemispuudega inimestel osalemist visuaalses kultuuris, näiteks kunst, teater, kino ning spordiüritused. Eestis on kirjeldustõlke saanud paljud filmid (näiteks mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“, animafilm „Lotte ja kuukivi saladus ja hulgaliselt teisi“), on kirjeldatud teatrietendusi (nt Ugala Teatri lavastused „Kolm meest paadis“ ja „Amalia“ etendused) ja kunstinäitusi. Kirjeldustõlketeenust osutab Tallinna muuseumidest näiteks Kadrioru kunstimuuseum. 2018. aasta augustikuus jõudis kirjeldustõlge esmakordselt Eestis ka spordivõistlusele, kui Eesti Jalgpalliliidu ja UEFA koostöös kirjeldati Lilleküla staadionil toimunud UEFA Superkarika jalgpalli finaalmängu.

Näitleja Mihkel Tikerpalu oli möödunud suvel üks kahest kirjeldustõlgist, kes esmakordselt eesti keeles jalgpallimängu vaegnägijaile kirjeldasid.

Sealtpeale on Mihkel võtnud südameasjaks kirjeldustõlget sportmängudel Eestis arendada, et nägemispuudega inimeste jaoks avaneks võimalus saada osa sportmängudel tribüünidel tekkivast atmosfäärist, nautides samasugust elamust nägijatega võrdväärselt. Alates veebruarist teeb näitleja (Mihkel Tikerpalu) koostöös korvpalliklubiga BC Kalev/Cramo kirjeldustõlget mitmetel klubi kodumängudel Kalevi Spordihallis.

Kirjeldustõlkega korvpallimängude külastamine oli tore ning meeldejääv kogemus. Eelkõige huvitas mind osasaamine spordihallis toimuvast melust.

 

Filmide kirjeldustõlkest ingliskeelses keeleruumis

Koostanud: Ingrid Krull

Austraalia

Kirjeldustõlkega saadete edastamine erinevate riikide tasuta telekanalites on tänapäeval järjest kasvav trend. Kirjeldustõlge on saadaval kohalikus levis näiteks Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus Meremaal, Iirimaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Poolas, Prantsusmaal, Portugalis, Tšehhis, Koreas, Tais, Austrias, Šveitsis, Belgias ja mitmetes teisteski Euroopa riikides. Ainus ingliskeelse emakeelega maa, kus kirjeldustõlget tasuta riigitelevisioonis ei pakuta on Austraalia.

2012. aastal viidi organisatsiooni Media Access Australia eestvedamisel Austraalia riigitelevisioonis ABC läbi 13-nädalane prooviperiood, mille jooksul edastati seal ka kirjeldustõlkega telesaateid. Selle põhjal valmis analüüsiv raport Austraalia valitsusele tehnilisest valmidusest tõlke edastamiseks. Oodatavalt pidi katsetusele järgnema püsiv kirjeldustõlke teenus riigitelevisioonis. Seda siiski ei tulnud.

Teine testiperiood viidi samas telejaamas läbi 2015. aastal. Sel korral edastati kirjeldustõlkega saateid järelevaatamise teenuse raames. Iga nädal lisati vähemalt 14 tundi kirjeldustõlkega saateid. Prooviperiood lõppes 2016. aastal. Tagasiside oli ka sel korral ülevoolavalt positiivne. Järgnes taas telejaama ABC poolne raport Austraalia valitsusele.

Hoolimata intensiivsest teavitustööst ja kahest edukast prooviperioodist rahvuslikus telekanalis, ei ole kirjeldustõlge Austraalia telekanalites siiski siiani kätte saadav. Pole ka teada, kas või millal alustab riiklik telejaam kirjeldustõlke edastamist. Kirjeldustõlke eest võitlejad leiavad, et audio kirjeldusega saadete puudumine Austraalia tasuta televisioonist on nägemispuudega inimeste diskrimineerimine ja süüdistavad riigi valitsust. Valitsuse poolseks põhjenduseks on välja toodud kirjeldustõlke tehniline komplitseeritus ja teenuse kallidus.

Olukorrale lisab irooniat nüanss, et mitmeid tuntuid Austraalia seriaale näidatakse kirjeldustõlkega paljudes teistes riikides, kuid mitte Austraalias. Seda tulenevalt autorikaitse ja litsentsi probleemidest. Praegu pakuvad järjepidevat kirjeldustõlke teenust Austraalias vaid voogteenuse pakkujad eesotsas Netflixiga.

Suunanäitajad

2015. aasta aprillis hakkas striimingu (voogedastuse teenuse) pakkuja Netflix edastama filmidele ja sarjadele ka kirjeldustõlget, olles sellega esimesena omasuguste seas. Eesmärgiks võeti kirjeldustõlkega filmide hulga järkjärguline kasvatamine.

Nad on sõnastanud eesmärgina pakkuda kirjeldustõlget kõigile uutele Netflixi oma brändi sarjadele ja filmidele (v.a. tõsielusarjad) juhul kui nad omavad selleks juriidilisi õigusi. Juhul kui õigused puuduvad, on Netflix lubanud teha mõistlikke pingutusi õiguste omandamiseks. Samuti tehakse pingutusi juba olemasolevatele oma brändi filmidele ja sarjadele kirjeldustõlgete lisamiseks tagantjärgi.

Kirjeldustõlget pakutakse ka valikule mitte oma brändi sarjadele ja filmidele. Audio tõlget küsitakse ka kõigilt uutelt lepingukaaslastelt. Lubatakse teha jõupingutusi uute kirjeldustõlgete tellimise ja olemasolevate tõlgete sisseostmise nimel.

Pingutused käivad ka selle nimel, et pakkuda DVD tellijatele võimalikult palju kirjeldustõlkega filme ja sarju.

Nad on lisanud oma kodulehele kirjeldustõlke otsingu funktsioonid, mis on tehtud ligipääsetavaks ka ekraanilugemistarkvara kasutajatele. On tehtud palju tööd, et võimaldada kirjeldustõlget läbi võimalikult paljude erinevate levinumate seadmete.

Seisuga 31. detsember 2016 uuendati süsteeme, et ka kõigil nägemispuudega inimestel oleks ligipääs samadel tingimustel nägijatega.

Praeguse seisuga lisab Netflix oma poolt pakutavasse üle 20 kirjeldustõlke igal kuu.

Kui praegu pakutakse kirjeldustõlget ingliskeelses keeleruumis, siis on Netflix lubanud uurida võimalusi, et tulevikus saaks teenust edastada ka teistes keeltes.

Ka Netflixiga konkureerivad iTunes ja Amazon Prime on hakanud viimaste aastate jooksul pakkuma osana oma teenusest üha rohkem kirjeldustõlkega filme. Näiteks iTunes lisas möödunud aasta jooksul oma valikusse vähemalt 21 kirjeldustõlkega filmi ja sarja ühes kuus. Ameerikas on võimalik vaadata erinevate striimingu pakkujate peale kokku lausa 1400 erinevat filmi ja sarja.

 

Eesti Pimedate Liidul uus juhatus

21. märtsil toimus Eesti Pimedate Liidu üldkoosolek.
Liidu liikmed valisid liidule uue juhatuse järgmises koosseisus: Maimu Guzikova, Priit Kasepalu, Ago Kivilo, Monica Lõvi, Tiina Tamm, Silver Pulk ja Jakob Rosin.

Üldkoosoleku järel valis uus juhatus üksmeelselt Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimeheks väsimatu ja särava Jakob Rosina. Niisama üksmeelselt otsustati, et juhatuse aseesimehena jätkab Priit Kasepalu ning auesimeheks valiti Ago Kivilo.

Jätkame tööd, et nägemispuudega inimeste huve kaitsta ja muresid lahendada. Eesti Pimedate Liidu uus juhatus ja töötajad on sellele eesmärgile pühendunud.

NB! Jälgige infot ka meie FB-lehel:

https://www.facebook.com/pimedateliit

Eesti Pimedate Liit

 

Minu prillid

Tekst: Ülo Ojatalu

Kadrina 7-klassilises koolis hakkasid mul matemaatika kontrolltöödes tekkima ootamatud vead. Selgus, et olin tahvlile kirjutatud ülesande veidi ekslikult maha kirjutanud, kuid enamasti õigesti lahendanud. Muidugi ei läinud lahendus kokku teiste õigesti lahendanute omadega. Võib-olla said õpetajad aru, miks nii juhtus, kuid mulle sellest ei rääkinud. Ka matemaatika hinne sai lõputunnistusele (1950. a) „väga hea“.

Kui läksin edasi õppima Rakvere I Keskkooli, siis saadeti mind üsna varsti silmaarstile. Kui arst pärast mõningat tabeli vaatamist pani mulle mingid prillid ninale ja käskis aknast välja vaadata, siis olin mulle avanenud puiestee vaatest üllatunud: milline detailirikas puudevõra, kui palju eri värvi tänava sillutuskive! Sain teada, et olen lühinägelik ja pean nüüdsest prille kandma. Ega mul selle vastu midagi olnud, sest maailm oli palju imelisemaks saanud ja ma nägin isegi oma klassi viimase laua tagant kõiki klassikaaslasi palju paremini.

Mitu linnapoissi hakkasid aga millegipärast minus mingit võistlejat nägema. Vahetunni ajal lasti mulle sõrmedega nipsti vastu prillisanga ja ja prillid kukkusid. Enamasti jõudsin neile enne põrandale jõudmist peo alla panna. See aga tüütas. Leiutasin vasturünnaku: ühe käega püüdsin prille, teisega andsin haaklöögi nipsutajale südame alla. Ja üsna pea need pisikokkupõrked lõppesid. Neil esimestel prillidel murdusid aga raamid, kui proovisin vehklemist – vastase ägedate rünnakute ja mu kaitsepõigete jaoks polnud maski all prillidele ohutu. Seega pidin vehklemisest loobuma.

Ühel vahetunnil, kui lugesin oma laua taga mingit õpikut, saatis üks klassivend tahvli eest minu suunas kriiditüki. Küllap ta arvas, et ega mind ikka ei taba, aga kriiditükk lendas täpselt vastu mu prilliklaasi. Ehmunud pommitaja aitas mind kõrvalmajas asuvasse polikliinikusse. Seal üllatas mind registreerija, kes hakkas mind pommitama nime ja muude andmete küsimisega. Juhuslikult mööduv silmaarst võttis mind kohe oma kabinetti kaasa. Hulk klaasikilde sai silmast välja võetud, küllap oli abiks ka mingi tuimestusvahend. Oli laupäeva õhtupoolik, pärast tunde läksin linnast koju, nii 12-kilomeetriline jalgsirännak. Ent kodus hakkas silm veidi kipitama. Petroolilambi valguses nägin käsipeeglist, et silmas on klaasikild. Ema ega vend (minust pisut alla aasta noorem) ei söandanud niisuguses valguses mu silmaga askeldama hakata. Kartsin, et silm võib hommikuks hoopis haigestuda, hakkasin ise tegutsema. Keegi hoidis lampi, keegi peeglit, tikukese ja õhukese taskuräti abil sain silmast kätte koguni 3 klaasikillukest.

Olin prillide hoidmisel ettevaatlikuks saanud, mitme aasta jooksul ei juhtunud mu „liigsilmadega“ äpardusi: tegin tööd kodutalus, peenendasin küttepuid linna kostikorteri tarvis, osalesin kehalise kasvatuse tundides, olin osalenud noorte hullamisel, suusatanud ja reekoormaid vedanud. Vaid 18-aastaseks saanud, oli mulle osaks saanud poliitvangistus.

Sel õhtupimedusse jõudnud päeval olin jõudnud tapikaaslastega Arhangelski oblasti Kodino vangilaagrisse. Narid meie barakis said täis, endale sain aseme sisse seada külili pandud kapikesele tõstetud laudadest nariplaadi peale, peatsiga akna poole. Äkki kuulsin läbi meeste jutusumina naljakat klõbinat. „Tasa!“ jõudsin pisut pead tõstes hüüatada. Siis lendas läbi aknaklaaside mu pead riivates vähemalt puudane külmunud mulla ja jää kamakas. Prillid olid nina pealt läinud. Hakkasin käsikaudu neid põrandalt otsima. Juhuslikult viskas keegi vale akna puruks, mul kulus aga edasise sündmuskäigu aeg, mil kohalikud poliitvangid puhastasid tapi koosseisu „krimkadest“, prillide leidmiseks – üks ais oli katki, mu peas väike, aga tublisti veritsev haav. Pea sai seotud (paariks päevaks), prillid parandati kandmiskõlbulikeks.

Ühed prillid jäid ime läbi terveks isehakanud korrakaitsjana tegutsedes. Elasime perega – meile oli juba sündinud teine poeg – 13-ruutmeetrilises ühiselamutoas peaaegu Tallinna kesklinnas. Ühel õhtul, kui olin juba magama heitmiseks lahti riietunud, kuulsin läbi ukse imelikke mütsatusi. Vaatasin läbi praokile lükatud ukseava: üks mees hoidis mu naabertoa asukat jalgust, selle pea vastu põrandat, teine peksis riputatavat. Käratasin nende peale, astusin tuppa tagasi, kingad jalga, jälle koridori. Riputaja oli oma tegevuse katkestanud, lööja pidas mind segajaks ning ründas. Tema löök läks mööda, minu löögist aga kukkus ta käpuli. Kuskil meie seljataga oli tema paarimees veel, selletõttu kiirustasin õuele. Juhuslikult mööduv meremehe mütsiga mees ei hoolinud end mingisse jamasse sekkumisest. Telefoniautomaadiga sain kohe miilitsaga ühenduse. Kui oma koridori tagasi jõudsin, olid mitmes ukseavas naiste asemel meeste näod. Kõik kolm tüliosalist olid kadunud. Aga imeasi – mu maha kukkunud prillid olid põrandal terved!

Lugusid veel jätkub: Ükskord ehitusel lükkas kraana mind auto pealt maha. Käed said maapinnalt niisuguse matsu, et naine toitis mind kolm päeva lusikast. Prillidele sain õiged klaasid alles Kaunases sõpra külastades.

Siis läks aastaid, mil olin juba Eesti Televisioonis tööl, sain juhiload ja ostsin auto, tegin mõne plekikolinagi läbi, remontisin hoolega ostetud maakodu elumaja ja kõrvalhoonet, olin usin korilane Harju- ja Raplamaal. Oma elu teisest poolsajast veerandi toimetasin okupatsioonide kuritegude läbi hukkunute ja kannatanute nimekirjaraamatuid. Üle keskea taandus veidi lühinägelikkuski. Tegutsemist hakkas segama ennekõike keskendumise ja mälu nõrgenemine. Said laserremonti mõlemad silmad, kirjutati välja prillid, mida vajasin vaid arvuti juures ja eriti väikese kirjatüübi lugemisel. Siis aga tekkis vasaku silma vaatevälja kõigile joontele kirjaklambri kujuline lisa. Paremat silma sulgedes nägin ühes vaatesektoris mustavat tarvapead. Üle kahe aasta olen saanud silmasüste. Nüüd ühel hommikul märkasin musti laigukesi ka parema silma vaateväljas.

Vasaku prilliklaasi olen sulgenud tumeda lapikesega, kuid paistab, et prille varsti enam appi võtta ei saa. Eks kõik, mida kasutatud, on ka kulu ja tuleb siis kuulmisega läbi ajada.

 

Käivitus Tallinna sotsiaaltranspordi infosüsteem

Tallinna linn on loonud sotsiaaltransporditeenuse korraldamise toetamiseks Tallinna linna sotsiaaltranspordi infosüsteemi, mis muudab teenuse puuetega inimestele paremini kättesaadavaks.

Alates 29. märtsist saavad kodanikud sotsiaaltransporditeenuse taotlusi esitada Tallinna linna sotsiaaltransporditeenuse infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (sotsiaaltransport.tallinn.ee/login), mille kasutamine eeldab taotlejalt ID-kaardi või mobiil-ID kasutamise võimalust.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul muudab uus ja kaasaegne infosüsteem kogu sotsiaaltransporditeenuse kasutamisega seonduva oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks, seda nii alates teenuse taotlemisest kuni teenuse kasutamiseni välja.

„Iseteeninduskeskkonnas saabki kodust lahkumata esitada sotsiaalteenuse taotlusi ja saada tehtud otsus, aga hallata ka sõidutellimusi või saada ülevaade teenuste kasutamisest ja rahalistest limiitidest. Kohalike omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste valdkonnas on tegemist Eesti kõige nüüdisaegsema lahendusega,“ ütles Mölder, kelle sõnul pöörab Tallinna linn suurt tähelepanu avaliku ruumi ligipääsetavuse parandamisele, linnaelanike sotsiaalsele ja füüsilisele turvalisusele ning eneseteostusvõimaluste mitmekesistamisele.

Sotsiaaltransporditeenus jaguneb Tallinnas kolmeks eraldi teenuseks: liiniveoteenuseks, juhuveoteenuseks ja taksoveoteenuseks. Sotsiaaltransporditeenust korraldavad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ning linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad. Veoteenust osutavad Tulika Takso ja linnale kuuluv Termaki Autopargi AS.

Liini- ja juhuveoteenuse õigust saab taotleda vähemalt kolmeaastane raske või sügava liikumis-, nägemis- või vaimse kõrvalekaldega tallinlane, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist ja kes vajab teenust regulaarselt tööle, hoolekande- või õppeasutusse sõitmiseks või, kes vajab teenust dialüüsiprotseduuridele sõitmiseks. Koos taotlusega tuleb esitada sõidusoovid.

Taksoveonduse õigust saab taotleda vähemalt kolmeaastane raske või sügava liikumispuudega tallinlane, kes kasutab väljaspool kodu liikumiseks ratastooli, käimislauda, käimistooli, käru. Või sügava nägemispuudega isik, kellel puudub täielikult nägemine ja kel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.

Alates tänavu aasta 1. jaanuarist jõustus Tallinna Linnavolikogu 07.09.2017 määrus nr 16 „Sotsiaaltransporditeenuse kord“ ning muutus puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse senine korraldus. Isikutele, kes on olnud enne 31. detsembrit 2018. a. sotsiaaltransporditeenuse kasutajad, kehtib kuni 30. juunini sel aastal üleminekuaeg. Pärast seda kuupäeva lõpeb neile teenuse kasutamine vanadel tingimustel. Seega tuleb kasutajatel uuesti taotleda sotsiaaltransporditeenuse kasutamise õigust.

Isikul, kes vastab määruses sätestatud tingimustele ja soovib jätkata sotsiaaltransporditeenuse kasutamist ka pärast 30. juunit 2019, tuleb esitada kirjalik taotlus oma rahvastikuregistri järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.

Juhul, kui isikul puudub võimalus sotsiaaltransporditeenuse infosüsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu taotluse esitamiseks, saab ta seda teha endiselt elukoha järgses linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal. Taotluse vormiga saab tutvuda Tallinna linna kodulehel:

www.tallinn.ee/teenus-taksoveoteenus/.

 

Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust

Koosolek toimus 26. veebruaril Tallinnas, Paldiski maantee 48a.

Koosolekut juhatas Tõnis Mölder ja protokollis Kerti Kollom-Seidelberg.

Osalesid komisjoni liikmed:

Tõnis Mölder, abilinnapea

Toomas Sepp, linnasekretär

Uku Torjus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Marina Runno, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Riina Kuusk, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing

Eve Pärna, Tallinna Linnavaraamet

Vjatšeslav Zagorski, Mittetulundusühing Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Risto Aasma, Tallinna Kommunaalamet

Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus

Külli Urb, Mittetulundusühing Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Andrus Seppam, Mittetulundusühing Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing

Janne Jerva, Mittetulundusühing Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Age Tamm, Tallinna Haridusamet

Lisaks osalesid: Udo Ots, Villu Urban, Kerti Kollom Seidelberg, Mihkel Tõkke, viipekeele tõlk.

Päevakord:

  1. Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni 2019. aasta tööplaani arutamine ja kinnitamine
  2. Kohapeal algatatud küsimused

Tõnis Mölder avas koosoleku ja küsis, kas kellelgi on ettepanekuid teemade kohta, mida teises päevakorrapunktis arutada.

Külli Urb soovis teise päevakorrapunkti all arutada, kuidas puuetega inimeste organisatsioonid saaksid kaasa rääkida Tallinna arengukava ja tegevuskava täiendamisel ja ettepanekute tegemisel. Lisaks tegi ta ettepaneku laiendada 2019. aasta komisjoni töökavas elamispinna küsimust ka vaimupuudega inimestele. Ettepanekud on heaks kiidetud.

1. Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni 2019. aasta tööplaani arutamine ja kinnitamine

Asuti esimese päevakorrapunkti juurde. Tõnis Mölder tänas saadetud ettepanekute eest.

Esitatud ettepanekud võib üldjoontes jagada järgmisteks tegevusvaldkondadeks:
Tallinna linna ühistranspordi kasutamine, sotsiaaltranspordi kasutamine, ligipääsetavuse küsimused, omaste hooldajate toetussüsteem, eluasemeteemad. Koondettepanekud, mis saabusid 15.2.2019 on kõigile laiali saadetud.

Lisaks eeltoodule on lähipäevil edastatud veel ettepanekuid aasta tööplaani Tallinna Vaimse Tervise Keskusest teema - puuetega inimeste tööhõive parandamine.

Tallinna Liikumispuudega Laste Tugiühingu ettepanek raske ja sügava puudega inimeste päevakeskuste vajadus ja areng Tallinnas.
Erihoolekande ööpäevaringse teenuse kohtade vajadus ja areng Tallinnas.

Toomas Sepp saatis järgmised teemad:

Kuulmisrehabilitatsiooni programmi 2019-2024 väljatöötamises osalemine.

Teenuste kättesaadavus tallinna teenuste andmebaasist, sh viipekeelne tõlge linna teenustele.

Puudega inimeste haridusprobleemidest, haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostööst.

Janne Jerva toetas sotsiaalsete töökohtade taastamise ideed ja seda on vajalik laiendada.

Eve Pärna rääkis, et Linnavaraametil on head kogemused nt Lõime tn sotsiaalmajaga mille kliendid koristavad ise siseruume ja väline suuremahulisem koristustöö on Linnavara vastutada.

Jane Langemets leidis, et linna päevahoiuteenuse kättesaadavusega on probleeme, kuna laste keskusest väljuvatele klientidele meil teenuse kohti pakkuda ei ole, hoolimata ehitusest. Neil ei jää muud üle kui kasutada päeva või nädalahoiu teenust.

Tõnis Mölder tegi ettepaneku kinnitada Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni 2019.aasta tööplaan järgmiselt:

Koosolek - 26. Veebruar 2019

Aasta tööplaani arutelu ja kinnitamine

Kohapeal algatatud küsimused

Koosolek - Mai

Tallinna ühistranspordi kasutamisega seotud takistused, kaasata arutellu Tallinna Linnatranspordi AS esindajad.

Puuetega inimeste MTÜ-de tegevuste toetamine linna eelarvest.

Puuetega inimeste tööhõive võimaluste parandamine ja laiendamine - nt linnaosavalitsuste kaudu.

Koosolek - Oktoober

Omaste hooldajate ning koduteenuste arendamine

Sotsiaaltranspordi teemalised küsimused.

 Raske ja sügava puudega inimeste päevakeskuste vajadus ja areng Tallinnas.

Koosolek - detsember

Ligipääsetavuse töörühma aasta tegevuste kokkuvõte sh ligipääsetavuse infosüsteemi tutvustamine.

Psüühilise erivajadusega inimestele eluaseme kättesaadavuse küsimused.

2019. aasta tegevused lisaks:

Märtsis komisjoni koosseisu uuendamine.

Jooksev töö – jälgida kuidas laheneb Endla 59 lähedase bussipeatuse paigaldamine.

Ligipääsetavuse küsimused - spordihoonetele ja veebilehele ligipääsuga tegeleb ligipääsetavuse töörühm.

2. Kohapeal algatatud küsimused.

Hiljuti oli ERRis saade Suud puhtaks, kus käsitleti ligipääsetavuse teemat laias tähenduses. Andrus Seppam rääkis, et liikumispuuet näidatakse tihti ratastooli keskselt, ehitatakse kallakud, aga käsipuud ei ole. Kepiga liikuja vajab toetuseks käsipuud. Igale kallakule peab olema lisatud käsipuu.

Riina Kuusk märkis, et väga positiivne on see, et Eesti Vabariigi aastapäeva kõne oli viibeldud viipekeelde. Samas presidendi vastuvõtul ei saanud inimesed teada, kes oli kes, nimesid all ei olnud.

Külli Urb küsis, kuidas Tallinna arengukava ja hoolekande arengukava omavahel ühilduvad ja kuidas puuetega inimeste organisatsioone kaasatakse?

Uku Torjus rääkis, et Tallinna linna üldine arengukava uus versioon on koostamisel. Aprilli alguses toimub Tallinna linnavalitsuses suurem kabineti nõupidamine mille tulemusena jagatakse uuemat informatsiooni ja saab hakata tegema plaane edaspidise koostöö ehitamiseks.

Tõnis Mölder kõneles, et arengukava koostamiseks ülevaate saamiseks kutsutakse hr Haidaku volikogu sotsiaalkomisjoni. T tahab põgusalt küsida trollijuhtide teenindamise teemadel. Milles on probleemid mis on jõudnud meediasse ja kas tegemist on ühekordsete juhtumitega või süsteemiga, mida saab muuta.

Uudo Ots vastas, et tulevikus on võimalik probleeme paremini lahendada, kuna linna partneriks on üks asutus. Aasta jooksul on olnud 10 kaebust ja juhte on karistatud.

Üks osa on juhtide teenindamise valmidus ja teine osa küsimusest on masinapargi tehniline võimekus. Osad rambid ei tööta. Linnatranspordi AS viib läbi kõikide transpordivahendite täiendava tehnilise kontrolli. Loodame et selliseid asju enam ei juhtu. Samuti kimbutab meid juhtide nappus ja voolavus. Juhid peaksid saama tööalase juhendamise, mille üks osa on ratastooli käsitlemise oskus, kõnnitee serva sõitmise oskus ja kaldtee käsitlemise oskus. Kui juht käitub valesti ja tagasisidet ei tule, siis nad ei teagi, et midagi on valesti tehtud. Kui inimestel on tekkinud konkreetne probleem linna ühistranspordi kasutamisega, siis tuleb sellest vahetult teada anda telefonil 1345.

 

Kuulutused

3. mail kell 13.00 toimub ekskursioon koos giidiga Viimsi Rannarahvamuusemis. Üritus on planeeritud osavõtumaksuga, osavõtumaksu suurus sõltub osalejate arvust. Palume registreerida üritusele kuni 26.04-ni e-posti aadressil tamme97@gmail.com, telefonidel 6748 945, 53541642 (Tõnis Tamme, PPÜ asendusteenistuja).

Täpsem info, mis kell Tondilt teele asutakse, selgub hiljem.

*

25. mail algusega kell 11:00 toimub Tondi 8a maja saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek.

Päevakord:

PPÜ 2018 majandusaasta aruande kinnitamine koos revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamisega.

PPÜ juhatuse valimine

PPÜ revisjonikomisjoni valimine

Info liikmetele

Ootame aktiivset osavõttu!

*

Vabatahtlikud lugejad ja raamatute skanneerijad ootavad raamatuid sisselugemiseks ning skanneerimiseks. Soovitud kirjanduse võib tuua vastuvõtupäevadel teisipäeval kella 12:00-17:00 ja  neljapäeval kella 10:00- 15:00 Ühingu vastuvõturuumi.

*

Eesti Pimemassööride Ühing kutsub kõiki massaažihuvilisi EPMÜ Koolitus- ja Massaažikeskusesse aadressil Tondi 8a proovima uute massööride kutseoskusi!

Aprilli teisel poolel teevad EPMÜ algkursuse lõpetajad kutsepraktika raames rootsi klassikalist massaaži:

Üldmassaaži (75 min) hinnaga 10 eurot

Seljamassaaži (45 min) hinnaga 8 eurot

Seljamassaaž + käed või jalad (kliendi valikul) (60 min) hinnaga 9 eurot

Praktikahinnad kehtivad kuni 31.07.2019.

Info ja eelregistreerimine telefonil 55 616 818

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

 

INFOLEHE LÕPP.