Nägemispuudega inimeste tugisüsteemi arendamine

Eesti Pimedate Liidu valge kepi päeva tänuseminaril 16.oktoobril 2014.a Tallinna Õpetajate Majas toimus avatud arutelu, et panna kirja, millised on nägemispuudega inimesi koondavate organisatsioonide ootused tugisüsteemi arendamisele.


Vastati järgmistele küsimustele:
1. Milliseid tugiteenuseid teie organisatsioon praeguse rahastamise juures pakub?
2. Millised riiklikud ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused on praegu olemas ja mis mahus?
3. Millised teenused peaksid olemas olema tagamaks nägemispuudega inimestele võrdsed võimalused nii igapäevaelus kui ka tööturul?
4. Milliseid teenuseid oleks teie organisatsioon täiendava rahastamise korral valmis pakkuma?

Käesolevas dokumendis on üritatud kõik teenused liigitada vastavalt sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks, et oleks lihtsam mõista, milliseid teenuseid tuleks arendada koostöös kohaliku omavalitsuse, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa jt asjakohaste ametkondadega.

Tööhõivereformi tõttu on hetkel tähelepanu all peamiselt tööalane rehabilitatsioon ning koostöö Töötukassaga, seetõttu  on keskendutud peamiselt selle kirjelduse kujundamisele.

Milliseid tugiteenuseid teie organisatsioon praeguse rahastamise juures pakub?

Siin toome välja teenused, mida pakuvad erinevad organisatsioonid ise. Kes ja mida konkreetselt pakub, pole antud tööfaasis oluline, seega jätame selle märkimata.

Sotsiaalsed tugiteenused

Peamiselt on organisatsioonide keskustes võimalikud erinevad harrastustegevused, nagu näiteks arvutite kasutamine, male/kabe ring, käsitöö- ja kokanduse ringid, näitering, muusikalised ringid ja sportimisvõimalused. Korraldatakse erinevaid kultuurisündmusi ning käiakse neist ka grupiviisiliselt osa võtmas. Mõni organisatsioon pakub teenusena ka üritustel kohale juhataja/saatja teenust. Võimalus on ka mõne ühingu ruume rentida, et neis oma üritus korraldada. Korraldatakse ekskursioone ning laagreid, mille eesmärgiks on suurendada sotsiaalset sidusust.

Organisatsioonid pakuvad oma liikmetele raamatukogu teenust (riikliku rahastamisega), mis tähendab, et nägemispuudega inimesel on võimalik samu raamatuid, mis teistelegi kättesaadavad, kuulata helikirjas ja e-raamatuna või lugeda punktkirjas. Lisaks pakutakse skaneerimise ja punktkirjas printimise teenust, et ka igapäevaste dokumentide lugemine võimalikuks muuta. Vähemalt ühes maakonnas õpetatakse punktkirja ka meditsiinitudengitele ning pakutakse neile ka punktkirja tõlkel abi.

Üksikud ühingud pakuvad ka koduhoolduse teenust, olmeõpetust, soodsama hinnaga juhtkoeratoitu ja transporti ning arvutite alast nõustamist, ent enamjaolt tegemist projektipõhiste teenustega.

Tööalased tugiteenused

Antud hetkel on ühingute enese vedamisel suhteliselt vähe võimalusi, mis abistavad pimedal või vaegnägeval inimesel tööturule suundumist. Kuulsime, et üksikutes kohtades teostatakse küll tööle mineku toetamiseks kursuseid või suunatakse liikmeid erinevatele koolitustele, ent suuremas pildis on peamised töökohad siiski massöörina või harjameistrina.

Ühine ala

Enamasti on organisatsioonide enese rahastamisega tagatud nende peamine eesmärk (praeguse süsteemi puhul, kus ühingutel pole enamaks ressurssi), milleks on infovahetus, selle levitamine ja edastamine. Eesmärk on kindlustada, et nägemispuudega inimene saab kontakti vajalike asutustega, piisava info erinevate ürituste ning enesetäiendamise võimaluste kohta ning laiemale ühiskonnale teadmiste jagamine, tagamaks võrdse kohtlemise, õiglase mõistmise ja eelarvamuste vähenemise. Info levitamiseks korraldatakse erinevaid üritusi (nn infopäevi), ilmuvad ühingute liikmetele suunatud ajalehed (kohandatud: suurem tekst, helikiri, punktkiri), jagatakse näost-näkku infot ja tihtipeale kasutatakse ka meedia abi.

Lisaks on ühingute üheks eesmärgiks uute liikmete suunamine rehabilitatsiooniplaani koostamisele, mida teostatakse samuti ühingute enese vedamisel, suures osas projektipõhise rahastamisega. Rehabilitatsiooniplaaniga määratakse kindlaks, kui palju vajab antud klient juhendamist ja koolitamist, et tulla toime esmase orienteerumise ning olmetegevusega. Samas saab kindlaks ka tööalane tugiteenuste vajadus. See hõlmab praegu mõningaid transpordi ja abivahendite toetusi, vajadusel ka täiendavaid orienteerumise ja marsruudiõppe tunde ning vähesel määral töökoha kohandamise toetust.

Paljudes nägemispuudega inimeste esindusorganisatsioonis on olemas psühholoogiline tugi. Enamjaolt on tegemist stabiilse teenusega, mida rahastab kas täielikult või osaliselt ühing ise. Mõningatel juhtudel on tegemist ka projektipõhise teenusega, mis tähendab, et ühing ei saa tagada selle jätkusuutlikust. Projektipõhiselt on mõnel ühingul olemas ka sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja ja IT-tugi (arvutiõpetaja, konsultant, tehniline tugi). Üksikute organisatsioonide puhul on olemas ka avatud arvutiklass, arvutiõpe, invatransport, abivahendite kasutamise koolitused jne.

Tavapärastele nägemispuudega liikmeid koondavatele ühingutele lisaks on eraldi organisatsioonid ka juhtkoertele. Nende eesmärgiks on koerte aretamine, koolitamine, kasutajaga koostöö treenimine ning koera ravi tema (töö)elu lõpuni.
Üldiselt on kõikide organisatsioonide eesmärgiks nägemispuudega inimeste toetamine ning ühiskonda lõimimine; sihtgrupikaudselt või otseselt abistamine, et nad jõuaks avatud tööturule ja tagamine, et nad saavutaksid normaalse kontakti mitte-puudega inimestega.

Millised riiklikud ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused on praegu olemas ja mis mahus?

Siia koonduvad need teenused, mis pole puudega inimeste esindusorganisatsioonide poolt pakutavad, ent on siiski olemas ja kasutatavad. Üritame ka need ära liigitada.

Sotsiaalsed tugiteenused

Sotsiaalses sfääris on erinevaid riiklikult ja kohaliku omavalitsuse poolt rahastatud teenuseid omajagu.
Erinevates kohalikes omavalitsustes on need olemas erinevas mahus, kuna pole ühtset riikliku normi. Eksisteerivad erinevad hooldaja ja sotsiaaltöötaja teenused. Toodi välja, et teenused on enamasti liiga väikses mahus ja raskesti kättesaadavad. Siiski on mõnes omavalitsuses seisukord parem ning toetatakse ka eluruumide kohandamist, toidu poest koju toomist ja koduhooldust.
Puhtalt majanduslikus mõttes toetatakse ravimite ostmisel, juhtkoera toidu ostmisel ning veel mõningate ühekordsete kulude katmisel. Lisaks on riiklik sotsiaaltoetus ja pension. Riiklikult (peamiselt projektide raames) toetatakse ka organisatsioonide tööd.
Kultuuri poolelt toetatakse üritustel (teater, kontserdid, festivalid jms.) osalemist ja raamatukogu teenust. Samas on raamatukogud siiski alarahastatud ning ei suuda piisavalt kiiresti uusi raamatuid linti lugeda. Riikliku rahastamise toel tehakse ka kirjeldustõlkega filme.

Ühekordsetest teenustest toodi välja üks, mida peeti tänuväärseks. Selleks oli ametnikust saatja valimistel.

Tööalased tugiteenused

Ka siin pole olukord kiita. Meie küsitluses osalenud organisatsioonide esindajad oskasid loetleda vaid üksikuid teenuseid, mis oleks nii rahastatud kui ka korraldatud puudega inimeste organisatsioonide väliselt. Peamiseks on sotsiaalmaksu soodustus ja enamik olemasolevaist teenustest  on juba praegu Töötukassa hallatavad.

• Tugiisiku teenus töötamisel (Töötukassa)
• Töötamise toetamine (Haapsalu KOV)
• Vabatahtlik abistaja (Töötukassa)
• Tööpraktika juhendamine (Töötukassa)
• Sotsiaalmaksu soodustus (Üleriigiline)

Ühine ala

Nii tööalases kui ka eraelus on esmase tähtsusega kindlasti isikliku abistaja teenus (IAT) ja tugiisiku teenus. Kuna teenused on ebapiisavas mahus, tuleb kasutada mõlemat ja väidetavalt jääb siis veel pisut puudu, et vajadused saaks täidetud. IAT puhul on probleemiks ka asukohaline piiratus. Tegemist pole üleriigilise teenusega ning riigihankega selgitatakse, kes omavalitsuse poolt ettenähtud tunde oma liikmete vahel jagama hakkab.

Teine äärmiselt oluline teema on transport. Antud hetkel pakutakse küll riiklikul tasemel sõidusoodustusi (riigisisesed pikamaaliinid) bussides, rongides ja praamidel, ent kohalikul tasemel on seis kehvapoolne. Invatakso teenus on suuremates linnades ja väga väikeses mahus, muu invatransport aga kallis. Positiivne on aga puudega inimese parkimiskaart, mille saab taotleda sissekirjutusjärgsest omavalitsusest. Ka ühistranspordis on näha positiivseid muutusi, peatuste häälteavituse ning nn rääkiva peatuse näol. Peatus, mis ütleb sulle bussi saabumisaja on küll äärmiselt meeldiv, ent seda juhtiv pult maksab antud hetkel nägemispuudega inimesele 200€, mis on ca pool töövõimetuspensionist, seega paljudele kättesaamatu. Transpordi alla võib ka arvestada juhtkoerad, mis on paljudel nägemispuudega inimestel suurimaks abiks. Hasartmaksu nõukogu rahastamisel (projektipõhiselt) koolitatakse koeri 3-4 korda aastas, ent suure nõudluse tõttu on seda ilmselgelt vähe ja kõigile ei jõuta koera koolitada.

Riiklikul ja omavalitsuste tasemel toetatakse ka paljusid ühekordseid teenuseid ja oste. Toetatakse abivahendite ostu, rehabilitatsiooniplaani koostamist ja teostamist. Lisaks on võimalik taotleda ühekordseid rahalisi toetusi.

Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi Primus vahenditest saab puudega inimene taotleda stipendiumi. Praeguseks on saadaval erinevad pangateenused puudega inimesele, sealhulgas rääkiv pangaautomaat. Tallinna puuetega inimeste kojas (riikliku rahastamisega) on võimalik saada juristi teenust.

Millised teenused peaksid olemas olema tagamaks nägemispuudega inimestele võrdsed võimalused nii igapäevaelus kui ka tööturul?

Siia koondasime ettepanekud, mis peaks organisatsioonide esindajate arvates olemas olema. Kirja said nii olemasolevad teenused kui ka need, mida veel ei ole.

Sotsiaalsed tugiteenused

Esmase tähtsusega on endiselt Isikliku abistaja teenus (IAT). Olgugi, et see on juba olemasolev teenus, tuleks selle mahtu suurendada, et kõik puudega inimesed saaksid oma vajadused rahuldatud. Lisaks IAT teenusele leiti, et vajatakse valvetuge. Soovitakse võimalust isikliku abistajana kasutada perekonnaliikmeid, kes praegu tasuta (enamasti töö kõrvalt) oma puudega lähedast hooldavad.

Suuremas mahus ja üleriigiline võiks olla kodu kohandamise teenus ja võimalus lasta oma kodu puudespetsiifilist ohutust kontrollida. Teenusena oodatakse ka ostuabi, mis tähendab, et poodides oleks saatja, kes aitab kauba leida ja vajadusel koju transportida. Alternatiiv viimasele oleks veebipoodide arendus (peaks toimima ka telefonitsi, et mitte-arvutikasutajad saaks kasutada), koos kulleri teenusega.

Teenindusasutustes tekitab probleeme ka järjekorranumber. Nägemispuude puhul peaks korraldama erijärjekorra või tuleks numbrite teatamine muuta heliliseks (ütleks numbri nii selle saamisel kui ka tabloole ilmudes, et teaks kuna inimese kord on). Alternatiivina nähakse saatja teenust teenindusasutustes, eriti olulised on raviasutused, ametiasutused (pensioniamet), pangad ja nende automaadid.

Kultuuri kättesaadavust peaks suurendama, mis tähendab, et on vaja suuremat filmide kirjeldustõlke, raamatukogu teenuse ja kultuuriüritustel osalemise toetamist.

Ka tervis on äärmiselt kriitiline punkt, mille puhul on suuremat toetust tarvis. Suuremat toetust vajaks taastusravi, ravimid ning tervist hoidvad teenused.

Tööalased tugiteenused

Tööalased tugiteenused jagunevad laias laastus kolmeks. Ühed on teenused, mis motiveerivad ja lihtsustavad tööandja tegevust, puudega inimese tööle võtmisel. Teine osa on tugiteenused, mis toetavad puudega inimese tööl käimist ja tööalast toimetulekut. Kolmas osa on tööle kandideerimist ja vajaliku oskuse omandamist puudutavad teenused.

Tööle kandideerimine ja enesearendus

Esimese sammuna oleks vaja kaardistada töövaldkonnad, mis nägemispuudega inimestele võimetekohased oleks ja milles neid koolitama peaks. Esmase küsitluse tulemusena selgub, et valdkond, mida teha tahetakse ning milleks ollakse võimelised (väljaõppe korral), on oluliselt suurem kui vaid harjavabrik ja massööri amet. Näiteks sooviti, et taastataks suuremahuline tootmine (metallitööd, puidutööd), mis oli veel paarikümne aasta eest nägemispuudega inimeste peamiseks sissetuleku allikaks.

Oluline oleks ka praeguste Töötukassa tugiteenuste säilitamine ja tööturule suundumisel abiks oleva tugiisiku teenuse lisamine.

Tugiteenused tööandjale

Tööandjal on vaja märgatavalt rohkem toetusi, millega saaks kohandada puudega inimese töökoha,  tagada talle piisava tööohutuse ja vajadusel korraldada transpordi. Tööandjal pole motivatsiooni puudega inimese palkamiseks, kui sellega kaasnevad lisakulud, mis ei kuulu hüvitamisele.

Suurendada võiks ka palgatoetust (praegu pakub teenust Töötukassa, kuid vaid miinimumpalga piirini), sest tööandjal oleks oluliselt mõistlikum palgata puudega inimene, kui pool tema palgast teatud aja jooksul kinni makstakse.

Rahastamist vajavad ka kaitstud töö keskused. Olemasolevad kaitstud töö keskused vajavad enamasti tegevuseks vajaliku keskkonna kohandamist, mis sisaldab nii kõigile ehituslikele-, sanitaar- ja tuleohutus nõuetele vastamist kui ka puudespetsiifilist  kohandust. Sellest tulenevalt on vaja investeerimistoetust, et tagada toimiv ning kõigile nõuetele vastav kaitstud töö keskus ja liikuda sotsiaalse ettevõtluse suunas, et saavutada suurem sõltumatus projektipõhisest rahastamisest.

Tugiteenused töötajale

Puudega töötajale on äärmiselt oluline, et säiliks ja suureneks kaitstud töö osakaal. Tarvis oleks väikeseid kaitstud töö keskuseid, mis aitaksid sealt edasi avatud tööturule suunduda.

Suureks probleemkohaks on transport. Tööle saamine ja sealt koju naasmine on keeruline või kulukas. Olukorda lihtsustaks tööl käivatele inimestele tasuta transpordi tagamine suuremas mahus ja üleriigiline invatakso teenus, töökohtade ligipääsetavuse suurendamine, ühistranspordi kasutamise lihtsustamine või tööle liiklemisel abistaja teenus.

Töökohale sooviti peamiselt abistaja teenust ning ettelugeja teenust. Väga oluline on paindlik töögraafik ja/või osaline tööaeg. Tänapäeva arenenud ühiskonnas oleks oluline abivahendite nimekirja lisada ka arvutid, kuna arvutist on kujunenud väga paljude valdkondade peamine töövahend. Toetama peaks ka kodukontori loomist.

Ühine ala

Üldiselt on esmatähtis keskkonna ja linnaruumi kohandamine, sh strateegiliste kohtadesse nupukivide ja helifooride paigaldamine. Braille kivide (nupukivid) ja juhteede olemasolu avaliku ruumi hoonete ees on äärmiselt oluline. Sama oluline on ülekäiguradade märgistamine. Helimajakate (foorid, trammide uksed jne.) puhul peab tähelepanu pöörama nende kuuldavusele (et oleksid piisavalt valjud) ja eristamisele (ühel ristmikul erinevad suunad erineva heliga). Suureks probleemiks on betoonmügerikud, mis on linnaruumi kaunistustena või autode kõnniteele sõitmist takistavaks mõeldud. Need oleks vaja muuta kontrastsemaks. Treppide esimese ja viimase astme ääred (või terved astmed) peaksid olema märgistatud, et need oleksid nähtavad ka nõrga nägemisega inimestele. Ametiasutuste, hotellide ja teiste ühiskasutuses olevate ruumide uksed peaksid olema reljeefse või punktkirja tähisega. Sama kehtib ka liftinuppude kohta. Üldiselt soovitakse linnaruumi kujundamisel suuremat nägemispuudega inimeste kaasatust ja teiste riikide standardite uurimist, et luua vastav standart ka Eesti riigile.

Transpordi osas on tarvis suuremaid sõidusoodustusi või transporditoetusi, kuna erivajadustele vastava transpordi kasutamise kulukus on peamiseks pidurdavaks teguriks tööl käimisel. Nägemispuude puhul on äärmiselt oluline ka häälteavitus. Siinkohal peaks linnaliinidest tuntud peatuste teavituse viima ka maaliinidesse. Lisaks on vaja nägemispuudega inimesele arusaadavaks teha peatustest saadav informatsioon (mis number buss/rong/tramm on ees, kuna järgmine tuleb, kus on peatunud trammi uksed). Lisaks häälteavitusele on probleemi võimalik lahendada tagades suuremal määral saatjateenuse või arendades välja interaktiivse abivahendi (tänases arenenud ühiskonnas võiks mõelda ka vastavat infot andvale mobiilirakendusele).

Nägemispuudega inimese orienteerumisõppele tuleb rohkem rõhku panna. Tehniliselt poolelt on oluline vanema generatsiooni (vajadusel ka noorte) tehnikatundmise koolituste korraldamine. Nägemispuudega inimesi peaks õpetama, kuidas kasutada ja kust leida pangaautomaate , nutitelefone, arvuteid jms.

On vaja erinevaid nõustajaid haiglatesse, pensioniametisse, sotsiaalosakondadesse, töötukassase, pankadesse jne. Lisaks on oluline koolitada klienditeenindajaid puudespetsiifikat tundma. Klienditeenindajate suurem teadlikus ning õigesse kohta suunatud tähelepanu vähendaks vajadust erinevate asutuste hääljuhendamise järele.

Suurenenud mahus on endiselt tarvis isikliku abistaja ja tugiisiku teenust. Looma peaks ka vabatahtlike andmebaasi, kus inimene saaks end kirja panna - vastavalt abistaja või abistatavana. Sinna koonduks ajad, kuna ning millega keegi abi vajab ja kui kaua sellele orienteeruvalt kuluda võiks. Seejärel saab vabatahtlik abistaja abivajajat teavitada, et talle sobib see aeg antud abi osutamiseks. Lisaks abistajatele on vaja ka abivahendite mahtu suurendada. Praeguse toetuse juures pole nägemispuudega inimesel endiselt võimalust soetada kõiki vajaminevaid abivahendeid.

Milliseid teenuseid oleks teie organisatsioon täiendava rahastamise korral valmis pakkuma?

Käesoleva alajaotuse eesmärgiks on välja selgitada,  milliseid teenuseid oleks esindusorganisatsioonid valmis ise pakkuma ning liigitada ka need teenused.

Sotsiaalsed tugiteenused

Erinevad puudega inimestega tegelevad organisatsioonid on täiendava rahastamise puhul valmis läbi viima isiklike abistajate koolitust ja vahendust. Praegu määratakse ühingute poolt vaid see kui palju liikmed isikliku abistaja tunde kasutada saavad, ent abistaja otsimise ja juhendamisega peavad nägemispuudega inimesed ise tegelema. Lisaks ollakse valmis teostama puude spetsiifikaga arvestavat teenindajate koolitamist puudega inimese teenindamise kvaliteedi tõstmiseks. (lennujaama töötajad, bussi- ja rongijuhid, hoolekandetöötajad, tellerid ja müüjad jne)  

Liikmetele ollakse valmis korraldama erinevaid koolitusi toimetuleku ja orienteerumisvõime parandamiseks. Samuti teostataks sel juhul praktilisemat ja kiiremat infovahetust. Laiendataks ning tõstetaks koduhoolduse teenuse kvaliteeti ning teostataks valvetoe teenust (inimene annab teada, kui vajab abi ja sellele reageeritakse operatiivselt, seega ei ole tegemist püsiva abistajaga).
Mõni ühing võtaks tööle autojuhi, kes osutaks oma liikmetele invatranspordi teenust, ent on ka valmidus suurema teenuse käivitamiseks, mis teenindaks kõiki puudega kliente maakonna piires.

Ollakse valmis tõstma nii ühingusiseste nõustajate ja psühholoogide taset, kui ka pühenduma tervise edendamisele läbi erinevate spordiürituste korraldamise ning spordi- ja tervisekomplekside rajamise. Valmidus on ka paljude kultuuri- ja õppereiside ning matkade korraldamiseks.

Juhtkoerte osas võimaldaks täiendav rahastus välja selgitada parimad emased ja need aretustegevusse suunata, rohkem toetada kasvuperesid ning suunata sinna laiema valiku kutsikaid, pikendada koera ja kasutaja õppeperioodi ning tagada õpingute kestel nägemispuudega inimese majutamine koerte koolis (või ka vastupidi - treener tulevase koerakasutaja juures).

Tööalased tugiteenused

Tööalase tugiteenusena ollakse valmis pakkuma ettevõtluse konsultanti, kes annaks nõu, millist ettevõtluse vormi kasutada ja kuidas sellega majandada. Pakutaks ka tööturule sisenemise abistajat, inimest, kes aitaks koostada CV-d ning muid vajaminevaid dokumente. Avataks eraldiseisev tööportaal puudega inimestele, kus kajastuksid töötaja oskused ning tööandja ootused. Loodaks erinevad tööle saamist toetavad programmid, mis oleksid isikupõhised ja keskenduksid iga indiviidi oskustele, soovidel ja võimalustele, et neid paremini koolitada ning neile sobivaim töö leida. Lisaks pakutaks erinevat käsitöö valmistamise võimalust ja abi turustamisel. Loodaks töökoha tugiisiku koht töötavale inimesele. Ja mis kõige olulisem – ollakse valmis koolitama neid inimesi, kes peaksid hakkama nägemispuudega inimesi koolitama.

Ühine ala

Täiendava rahastamise puhul ollakse valmis kohandama suuremas mahus infomaterjale (tekstid, dokumendid, raamatud helikirjas ja arvutis loetavatena) ning koolitama tasemel spetsialiste, kelle ülesandeks on puudega inimesega tegelemine.

Suuremas mahus pakutaks liikumisnõustamist ning orienteerumise õpet. Suurendada saaks invatakso mahtu. Ühingud oleksid valmis ka oma transporditeenuse käivitamiseks. Loodaks üleriigiline abistajate võrgustik, suurendataks tugiisiku teenuse mahtu ning kvaliteeti, töötataks välja tehnilised lahendused, mis aitavad igapäevaelu lihtsamaks muuta (näiteks abivahend määramaks, kas tuled põlevad või mitte). Senisest enam soovitakse panustada keskkonna ja tehnoloogia kohandamisse.

Juhtkoerte organisatsioonid sooviks täiendava rahastamisega jätkata koerakasutaja nõustamist ja täiendkoolitusi ka peale baaskursust, teha aktiivsemat koostööd koolitajate ja kasutajate organisatsioonide vahel, anda koertele ravi kiirelt ja parimal viisil ning teha rohkem teavitustegevust (juhtkoera tutvustamine avalikkusele).

MTÜdele oleks oluline investeerimistoetus, et liikuda sotsiaalse ettevõtluse suunas ning saavutada suurem sõltumatus projektipõhisest rahastamisest.

(Lõpp)