Taust ja põhiprobleemistik

Nõukogude Liidu päevil oli pea igas suuremas linnas n.n pimedate ettevõte või organiseeritud kaugtöö lähima ettevõtte kaudu. Tegutsesid piirkondlikud ühingud, mida rahastati ettevõtete kaudu. Ettevõtted  olid hästi kindlustatud, sest neile laienesid maksusoodustused ning avatud oli Nõukogude Liidu turg. Ainuüksi Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Ettevõttes töötas kokku ca 260 nägemispuudega inimest, kellest ca 70 käisid tööle Tallinna lähiümbrusest. Peamine töö oli erinevate käsi-, põranda- ja tööstuslike harjade, pintslite,harjasmattide jms. valmistamine. Sellest kasumist rahastati nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni ja ühistegevust. Samuti hoiti käigus mitut pimedatele ja vaegnägijatele spetsiaalselt kohandatud  puhkebaasi.
Eeltoodu on tõenduseks, et õige süsteemi ülesehitamise korral on võimalik ka tänapäeval tagada nägemispuudega inimeste tööga hõivatus.
Pimedate ettevõtted olid nii edukad, et nad toetasid ka teiste riigile vajalike asutuste jms. ehitust. Näiteks on ettevõtete toel valminud Malemaja ja Tallinna Silmakliiniku hoone.
Sellest ajast on siiani liikvel müüt pimedate ühingute rikkusest ja võimalustest, mis kahjuks tänapäeva olukorda arvestades ei vasta tõele.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise perioodil ja toetuste kadumisel aitas varasemast ajast pärit kinnisvara mitmel pimedate organisatsioonil tegutseda ja püsima jääda käesoleva ajani.
Käesolevaks ajaks on aastakümnete tagused ressursid ammendunud ning säilitatud tegevuskeskkonnad vajavad, arvestades järjest suuremaid nõudmisi, täiendavaid ressursse tegevuste säilitamiseks ja jätkamiseks. Viimased 25 aastat ei ole nägemispuudega inimeste organisatsioonidele laienenud mingeid maksusoodustusi ega toetanud seadusandlus teenuste arendamist.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kui Eestis suurima piirkondliku Pimedate ühingu (ligi 500 liiget), tegevuskeskus asub viiekümnendatel aastatel ehitatud tootmishoones, mida on viimaste aastate jooksul  jõudumööda projektipõhiselt kaasajastatud.
Praegu ei laiene pimedate organisatsioonidele mingeid tegevuseks vajalikke vahendeid tekitavaid soodustusi. Suurem osa tegevusest toimub projektitöö baasil, mis ei võimalda tegevuskeskkondi kohandada k.a. renoveerida ega teenuseid järjepidevalt pakkuda ning edasi arendada.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing finantseerib suurt osa pimedatele ja vaegnägijatele mõeldud tegevusest omafinantseerimisena s.o oma vahenditest (majast saadav renditulu) ning projektitööna. Pakutavatest teenustest ja tegevustest enamus on projektipõhised, millest PPÜ kanda jäävad teenuse osutamise halduskulud (töökoht spetsialistile, töövahendid, ruumide kom.kulud jms.). Seega suunatakse ruumide renoveerimiseks saadav tulu teenuse osutamisesse. PPÜ juhatus on valiku ees, kas toetada maja rendist saadud tulu arvelt nägemispuudega inimestele suunatud teenuseid või suunata kogu tulu maja renoveerimisse ning vähendada oluliselt sihtgrupile suunatud tegevusi. Mõlemal juhul on tegemist kahjuliku otsusega, sest teenuste arendamisel laguneb tegevuskeskkond ja tegevuskeskkonna parendamisel vähenevad teenused.
Hetkel ei toeta seadusandlus nägemispuudega inimeste teenuste arendamist ega soosi olemasoleva ressursi baasil sotsiaalse ettevõtluse jätkamist.
PPÜ-l, kui puudespetsiifilist sotsiaaltööd arendaval mittetulundusühendusel, ei ole kusagilt  suuremate rekonstrueerimistööde teostamiseks vahendeid  taotleda.
Projektipõhiselt ja nägemispuudega inimeste endi vabatahtliku töö baasil ei ole võimalik pimedatele ja nõrgaltnägijatele jätkusuutlikku tugisüsteemi käigus hoida ja tegevuskeskkonda kõigi nõuetega vastavusse viia.
PPÜ vajab ühiskonna abi nägemispuudega inimeste tugisüsteemi arendamisel ja  tegevuskeskkonna kohandamisel.