See leht on meie vana kodulehe osa.
Üheksandal oktoobril toimus tähtis päev. Ilmavalgust nägi uus ilmakodanik, Kalev. See Kalev, kellest jutt nüüd tuleb, pole mingi tavaline vastne mehehakatis. Ta on endale elukohaks valinud hoopistükkis arvuti ja praegusel ajal on tema põhitegevuseks olla abiks pimedatel ja nõrgalt nägevatel arvutikasutajatel. Ta räägib oma vanuse kohta päris ladusat eesti keelt ja vahel proovib jõudu ka mõne ingliskeelse sõna hääldamisega.
Selles artiklis tuleb nimelt jutt äsja valmis saanud arvuti programmist, eesti keelsest kõnesüntesaatorist.
Selle kõnesüntesaatori valmimisel on üsna pikk eellugu. Juba mitmeid aastaid tagasi alustati Eesti Keele Instituudis, Tallinna Tehnika Ülikooli Küberneetika Instituudis ja firmas Filosoft tööd vajalike teadusuuringutega ning valmistati vajalikke osaprogramme. Saadud tulemusi kasutati mitmetes teises teksti analüüsiga seotud valdkondades. Näiteks toetub sellele tööle Filosofti poolt Microsoft Office jaoks toodetav eesti keele õigekirja kontrolli programm.
Töötati välja ka Kõnesünteesi näidisprogramm. Viimane sobis siiski pigem teadusuuringuteks ning väikeste katseprogrammide valmistamiseks. Eelmisel aastal taotleti Euroopa Liidust raha selle töö edasiarendamiseks. Tulemusena pidi valmima nägemispuudelistele mõeldud arvuti abiprogrammidega koos töötav kõnesüntesaator. Selle taotlusega ühinesid Soome nägemispuudeliste keskliit, seda nii nõu kui ka rahaga, Eesti Pimedate Liit. Põhja-Eesti pimedate Ühing oli taotluse esitaja ja hiljem vastutaja töö ladusa kulgemise eest. Eelpool mainitud kaks uurimisinstituuti ning firma olid nõus ühendama oma vaimse potentsiaali püstitatud probleemi lahendamiseks. Kuigi taotletud rahast eraldati vaid pool ning ka töötähtaega vähendati poole peale, algas nüüd väljaspool laboreid töötava eesti keele kõnesünteesiprogrammi väljatöötamine.
Töö oli pikk ja keerukas. Enne esimest testijate kätte jõudmist tehti algsesse "labori Kalevisse" hulga täiendusi. Kuna selle artikli kirjutaja oli üks kõnesüntesaatori testijatest, siis võin väita, et juunis, kui pool antud ajast oli läbi, oli seis veel päris paha. Mina ise arvasin, et ei sellest asjast küll asja saa. Kuid näe, võta näpust. Hulga kõrgesti koolitatud teadlasi ja programmeerijaid tegid ära suure töö ja esimeseks oktoobriks, kui oli töö lõpptähtaeg, oli enamus suuremaid ning hulga väiksemaid vigu parandatud. Üheksandaks oktoobriks oli valmis ka 50 CD plaati, mis anti pidulikult Tondi 8A saalis üle Põhja-Eesti pimedate Ühingule. Lähemal ajal antakse üle veel 50 CD plaati. Selline partiide jaotamine pole juhuslik. Teadlaste huviks on uurida maailma, püüelda täiuslikkuse poole. Nii toimus selle programmi mõningane täiustamine ka peale projekti tähtaja lõppu, see on siis ilma projektilt raha saamata.
Praeguseks valminud programm on kasutatav mitmete pimedatele ja nõrgalt nägevatele arvutikasutajatele mõeldud abiprogrammidega, näiteks JAWS ja ZoomText xtra level 2. Kes soovib kasutada eesti keele kõnesüntesaatorit, peab pöörduma oma pimedate ühingu poole. Seda on võimalik endale laadida ka internetist aadressilt
või
Pean aga hoiatama, et tegu on küllaltki suure programmiga. Artikli kirjutamise ajal ei olnud ka veel kasutusjuhendit interneti välja pandud.
Eesti keele kõnesüntesaatoril on hetkel küll puudusi, kuid need ei sega üldjoontes selle kasutamist. Näiteks eksib ta vahel sõna välte määramisel või vahel tuleb ette, et suures vadistamises kaotab mõne sõna ära.
Aga mis saab edasi? Lähemas tulevikus ilmselt ei muutu suurt midagi. Kuna kõnesünteesil on ka palju teisi olulisi rakendusi, kui nägemispuudeliste valdkonnas, siis teadlased ja programmeerijad töötavad jõudumööda selle probleemiga edasi, kuid ilmselt muutuvad nende tööde rõhuasetused. Siiski on arvata, et mitte kauges tulevikus taotletakse uuesti raha ka nägemispuudelistele oluliste suundade arendamiseks kõnesünteesis. Järgmises projektis on lubanud toeks olla ka Soome Nägemispuudeliste Keskliit.
Oma artikli lõpuks vastan küsimusele, mis on kindlasti nii mõnelgi kuulajal tekkinud, mis Kalevist selle artikli alguses räägiti? Siiani on ju juttu olnud vaid arvutiprogrammist, neile ju selliseid nimesid ei panda?
See on õige, et programmidele selliseid nimesid tavaliselt ei panda. Ka see kord mitte. Aga meie muistse kangelase ning diktori auks, kelle häält salvestati kõnesünteesi tarvis, anti sünteeshäälele, meie virtuaalabilisele, nimeks Kalev.
Artur Räpp
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)