See leht on meie vana kodulehe osa.

<Sisukord

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

ALEKSANDER VASSENIN 50

Aleksander Vassenin on sündinud 9. jaanuaril 1953 Tallinnas lukksepa ja õpetaja pojana. Poja sünd rõõmustas vanemaid väga, kuid peagi tumestas nende rõõmu suur mure. Nimelt selgus, et Aleksander ei näe. nüüd tuli loota meditsiinile. Silmaarst doktor Taumi tegi Sassile 3 operatsiooni. Algul hakkas poiss natuke nägema mõlemast silmast, siis ainult ühest, sest üks operatsioon ebaõnnestus. Vanemad aga püüdsid maksku mis maksab oma lapsele nägemist juurde saada. Hoolimata takistustest viis isa Sassi Odessasse. Seal tehtud silmaoperatsioon parendas nägemist sedavõrd, et võis juba raamatut lugeda. Väike Sass ei armastanud ringi rahmeldada. Talle meeldis rohkem lugeda ja muusikat kuulata. Vanemad märkasid poja muusikahuvi ning panid ta aastal 1959 Eesti Raadio Laste Laulurühma.

Aleksandri haridustee algas aastal 1960, kui ta astus Tartu Emajõe Kooli. Koolis oli ta loomult tagasihoidlik, kuid jutukas. Õige pea aga hakkas Sass silma paistma oma suure teadmishimuga eriti geograafias ja ajaloos. Geograafiahuviga nakatas teda õpetaja Vello Kaavere, kes oli oma eriala suur entusiast. Ta märkas, et väiksele Sassile jäävad hästi meelde riikide ja nende pealinnade nimed. Kui siis juhtus, et Sassist palju vanem poiss ei teadnud mingi riigi või linna nime, siis ei öelnud Kaavere seda talle ise, vaid saatis küsima väikeselt Sassilt

Ajalugu õpetas Aleksandrile Olaf-Mihkel Klaassen, kellest hiljem sai professor. Õpetaja Klaassen oskas äratada poisis ajaloo vastu nii suure huvi, et seda on jätkunud kogu seniseks eluks. Ajaloohuvi aitas süvendada ka koolivend Aldo Kals, kellelt Sass kuulis Eesti Vabadussõjast ning 1940-ndal alanud sündmustest Eestis.

Aleksandri teadmishimu on olnud tõesti suur. Näiteks lõpetanud alles kaheksanda klassi, luges ta suvevaheajal läbi "Vana-Rooma ajaloo" ja "Keskaja õpiku". Laulva Revolutsiooni ning Eesti taasiseseisvumise ajal kuulas meie juubilar vahel kolme raadiot korraga, et jälgida üheaegselt kolme erinevat infosaadet. Kahjuks kujunes suur teadmishimu talle ka saatuslikuks. 97-nda aasta kevadel hakkas tema nägemine tasapisi kustuma. Ilmselt tegi ta oma silmale lugemisega liiga seda enam, et kasutas vigast lugemistelerit. Parema lugemisteleri rentimiseks nappis tal raha. Ka Eesti Pimedate Liit ei aidanud.

Keskhariduse omandas Aleksander Vassenin Tallinna Kaugõppe Erikeskkoolis ehk nagu naljatades öeldi: Siimeri gümnaasiumis aastail 1970/73. Kes õppis seal püüdlikult, sai hea hariduse. Seda näitab fakt, et aastal 73 pääses Aleksander kenasti Tartu Riiklikku ülikooli ajalugu õppima. Juhtus nii, et ta sai endale diplomitöö tegemiseks väga tugeva juhendaja. Selleks oli professor doktor Jaan Konks. Aleksander Vassenin lõpetas TRÜ edukalt aastal 1978.

Keskkoolis õppimise ajal käis Aleksander Vassenin ka palgatööl. Ta oli Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadis metallitööline. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta aastail 78-80 Eesti Pimedate Ühingu Klubi juhataja. See amet siiski hästi ei istunud. Siis valiti Vassenin Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi algorganisatsiooni esimeheks. Selles ametis oli ta aastail 80-83. Seda perioodi peab juubilar ise endale heaks elukooliks. 1983-93 oli Aleksander jälle metallitööline. Tootmistöö kõrvalt õpetas aastail 86-89 Eesti Pimedate Ühingu Õppemetoodilises Rehabilitatsiooni Keskuses punktkirja. 1994/95 tegutses Aleksander Vassenin Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimehe asetäitjana.

Kuid siis valmistas Vassenin meile üllatuse - pärast 17 aastat kestnud vaheaega läks ta jälle kõrgkooli õppima, seekord Tallinna Pedagoogika Ülikooli omandama sotsiaaltööd. Seal sai ta pädevuskoolitust aastail 1995-97. Selgi korral vedas tal juhendajaga. Tema lõputöö ja hiljem magistritöö juhendajaks sai sotsiaaltöö doktor professor Taimi Tulva. Professor oli Vasseninile mitte lihtsalt juhendaja, vaid ka innustaja ning taganttõukaja. Suurel määral just tänu temale sai meie juubilarist aastal 2001 Tallinna Pedagoogika Ülikooli magistrant. 13. juunil 2002 kaitses Aleksander Vassenin magistrikraadi cum laude. See silmapaistev saavutus suurendas kindlasti usaldust pimedate õpivõimesse. Seepärast on tema tegu kasulik neilegi nägemispuudelistele, kes kavatsevad tulevikus minna õppima. Nii sihikindel ja edukas õppija on olnud meie tänavune hällilaps. Arvatavasti on Aleksander Vassenin Eestis ainus, kes on kaks kõrgharidust omandanud pimedana. Tunnustussõnu tuleb öelda ka tema imepärase punktkirjutustahvli kohta. Aleksander hakkas selle tahvliga kirjutama juba esimeses klassis, konspekteeris loenguid nii Tartu Riiklikus Ülikoolis kui Tallinna Pedagoogika Ülikoolis. Nii on see kirjutusvahend oma peremeest truult teeninud umbes 40 aastat. Alates aastast 2001 tarvitab Aleksander oma töös ka arvutit.

1997-2002 töötas Aleksander Vassenin Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, kirjutades sotsiaaltööalast käsikirja pealkirjaga "Nägemispuudelised". Loodetavasti ilmub see raamat õige pea trükituna. Juba varem on ilmunud raamat, millel on kaks autorit: Aldo Kals ja Aleksander Vassenin. Selle pealkiri on "Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaat". Ajaloo- ja sotsiaaltööalaseid artikleid on juubilarilt ilmunud ajalehtedes "Videvik", "Õhtuleht"; ajakirjades "Sinuga", Sotsiaaltöö", "Valguse kaja", "Epüfon"; infolehes "Kuukiir" ja mujal. Ta on olnud ka "Kuukiire" toimetuse ja praegu on "Valguse kaja" toimetuse liige.

Tulevikus tahaks juubilar kirjutada veel sotsiaaltöö elujõust, milles käsitleks kaht praktilist teed ühiskonna muutmiseks. Mõtteid on ka puuetega inimeste teatmiku koostamisest ja memuaaride kirjutamisest.

Vabatahtlikku tööd on Aleksander Vassenin teinud päris palju ja mitmesugust. Alates aastast 1981 kirjutab ta pimedate, peamiselt Põhja-Eesti pimedate elu kajastavat kroonikat, seega juba üle 20 aasta. Aastast 1982 on ta kodu-uurimisringi aktiivne liige. 7 aastat oli ta Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ajalookomisjoni esimees. Kaua on meie juubilar olnud Eesti Pimedate Muuseumi kaastöötaja. Tallinna Linnamuuseumile on ta üle andnud esemeid ja dokumente. Nii mitmekesine on olnud tema ajalooalane tegevus. Kuid ta on olnud ka orkestrant. 78-92 lõi ta Tallinna pimedate puhkpilliorkestris väikest trummi.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ehk PPÜ juhatusse on meie juubilar kuulunud kahel korral, aastail 83-86 ning 94-98. Siis oli ta ka Raadiosõlme Nõukogus. 86-92 oli ta Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi ametiühingu juhatuses ning 88-92 Eesti Pimedate Ühingu Põhja-Eesti Regiooni juhatuses.

EPÜ põhikirjakomisjoni ja olmekomisjoni tegus liige oli Vassenin aastail 80-83. Sel ajal oli toidupoodides kaupa üldiselt vähe ning see vähenegi oli tihti kehvavõitu. Et toidumuretsemist nägemisinvaliididele kergemaks muuta, selleks tegi EPÜ olmekomisjon linnavõimudele ettepaneku kinnitada nad elukohajärgselt kaupluste juurde. Ettepanek läks läbi ja nii saime võimaluse osta kord nädalas tavalisest paremat ja mitmekesisemat toidukraami.

Eesti Pimedate Liidu juhatusse valiti Aleksander Vassenin aastal 1994. 94-nda aasta lõpul ja 95-nda algul tegutses Sotsiaalministeeriumi juures töörühm, mis töötas välja puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglite Eesti variandi. EPLi esindas selles töörühmas meie tänavune hällilaps.

EPLi punktkirjakomisjoni kuulub Aleksander Vassenin alates selle loomisest 10. veebruaril 1993. Punktkirjaga on seotud ka järgmine seik. Augustis 1988 toimus Eestis ÜRO egiidi all rahvusvaheline lastekaitsealane nõupidamine. Sellel osales ka pimedaid. Seepärast tuli Aleksandril kirjutada punktkirjas 5 päevakava ning aukiri ühele Saudi-Araabia šeigile.

Sügisel 2002 valiti Aleksander Vassenin jälle Eesti Pimedate Liidu juhatusse. Seal sai ta ka

õigusloomekomisjoni esimeheks.

Nüüd edastan oma isiklikke muljeid meie päevakangelase abivalmidusest ja õiglustundest.

Abivalmis on Aleksander ikka olnud. Näiteks oli ta alati meelsasti valmis pimedaid saatma, kuni tema nägemine seda veel vähegi võimaldas. Ikka on ta olnud oma nõu ja jõuga abiks küll õpilastele, küll juhtivtöötajatele, aidates koostada ettekandeid, kõnesid, ametlikke kirju jne jne.

Kui meie juubilarile tundub, et kedagi on koheldud ebaõiglaselt, siis on ta kohe valmis ebaõigluse vastu välja astuma. Veidi enam kui viis aastat tagasi valmistasid mõned minu saatusekaaslased minu seljataga mulle küllaltki suure ebameeldivuse. Siis oli just sõber Sass see, kes tõesti püüdis minu heaks midagi teha. Aidata soovijaid oli teisigi, kuid peamiselt siiski tema. Selle eest olen Aleksandrile väga tänulik.

Juubilari sõprade ja heade tuttavate nimel lõpetan oma loo salmiga:

Soovime õnne ja edu!

Soovime tervist ja jõudu!

Soovime palju veel aastaid!

Vello Vart

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)