See leht on meie vana kodulehe osa.
Ise küsin, ise vastan
Miks hakkab sihtasutuse asemel nägemispuudega inimesi teenindama riigiraamatukogu?
Põhjusi on kaks - maailmavaateline ja rahanduslik.
On tulnud ning tuleb ikka ja jälle korrata põhimõtet - informatsioon peab olema võrdselt kättesaadav ühiskonna kõigile liikmetele, ka nägemispuudega inimestele.
Inimesed, kes näevad trükikirja lugeda, saavad laenutada teavikuid riiklikest või kohalike omavalitsuste raamatukogudest. Nende raamatukogude tegevust rahastavad kas riik või omavalitsused. Nägemispuudega inimeste raamatukogu ei ole riiklik, vaid kuulub sihtasutusena kolmandasse sektorisse ning tema rahastamine on olnud projektipõhine. See tähendab, et raamatukogu pidi külastajatele avatud olema ja teavikuid valmistama aasta algusest, kuid võis pärast ametnike hulgas tehtud tõsist selgitustööd tegevuseks esimese raha saada alles mais või juunis. Tegevuseks saadud rahasumma on olnud aastaid sama suur, õigemini öeldes - sama väike.
Tollane Eesti Pimedate Ühing taotles juba kümne aasta eest riikliku pimedate raamatukogu loomist. Siis oli aga Kultuuriministeeriumi seisukoht, et niisugune raamatukogu peaks olema pimedate tootmisüksuse juures ja see peaks ka tema tegevust rahastama. Sotsiaalministeerium, mille haldusalas raamatukogu siis oli, soovitas Pimedate Ühingul samuti sisemisi reserve kasutada.
Aastatega suutsime toonased hoiakud muuta. Selles aitasid meid varem Kultuuriministeeriumis nõunikuna töötanud ja praegu peadirektorina Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv Tiiu Valm ning ministeeriumi praegune raamatukogude nõunik Meeli Veskus. Alates 2001. aastast on raamatukogu oma õiges, see tähendab Kultuuriministeeriumi vastutusalas. Riigiraamatukogu loomine oli ministeeriumi 2003.-2006. aasta tegevuskava üks ülesanne.
Riikliku pimedate raamatukogu loomise mõtet on toetanud kolm järjestikust kultuuriministrit - Signe Kivi, Margus Allikmaa ning Urmas Paet. Vestlesin ministeeriumis neil teemadel nii Signe Kivi kui ka Urmas Paetiga. Praegune kultuuriminister tutvus 28. oktoobril raamatukogu tööga. Ta tegi 11. novembril muudatuse Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärusse. Selle muudatuse kohaselt luuakse alates tuleva aasta 1. jaanuarist Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina Eesti Pimedate Raamatukogu. Sihtasutuse tegevus lõpetatakse aga Eesti Pimedate Liidu üldkoosoleku otsusega.
Mis on sihtasutuse tegutsemise ajal rõõmu teinud?
Sihtasutuse kümne tegutsemisaasta jooksul on rõõmustavat olnud palju. Töö seal on pakkunud mulle ja kolleegidele pidevalt uut ning kordumatut. Meeldiv on, et oleme suutnud koos pimedate raamatukogu arendada ja teiste raamatukogude hulgas arvestatavaks muuta. Taastasime punktkirjas trükiste valmistamise, kolisime helistuudio ja raamatulaenutuse kapitaalselt remonditud ruumidesse ning evitasime mitmeid infotehnoloogia saavutusi.
Raamatukogus pakutavad võimalused on laiemalt tuntuks saanud ning selle kasutajate arv pidevalt kasvanud. Lugejad-kuulajad väärivad kiitust - enamik neist on väga täpsed ja kohusetundlikud. Tuntuse suurenemist näitab ka raamatukogudevaheliste laenutuste arvu pidev kasv. Nii tellivad Põhja-Eesti ühingu tegevuspiirkonnas raamatuid Tallinnast oma lähikonna lugejaile-kuulajaile laenutamiseks Rakvere, Väike-Maarja, Rapla ja Türi raamatukogud. Iru Hooldekodu nägemispuudega hoolealustel on samuti võimalik heliraamatuid kuulata.
Kas töös on olnud ka häirivat?
On olnud sedagi. Iga areng võib tekitada vastuolusid, mille lahendused ei pruugi kõigile ühtviisi meeldida. On häirinud see, kui kokkulepped ei ole pidanud, on püütud midagi riugastega saada või on raamatukogu töötajatel tulnud kellegi lohakat tööd ümber teha. Arvan ka, et koostööks ei saa pidada rahvajutust pärit kirjeldust härjast ja tema sarvel istunud sääsest, kes olevat koos kündnud.
Kusagil on kirjutatud, et sõjajärgses külas teadnud kõigi külameeste kohta kõige rohkem poemüüja. Nüüd võiks seda ütlust laiendada nägemispuudega inimestele ja raamatukoguhoidjale. Paljud suhtlemisvaeguses külastajad soovivad talle sageli oma eluloo ja mured ära rääkida. Ühes telefonikõnes arvas lugeja, et raamatukoguhoidjal ei olevat ju midagi teha - alati ütlevat ta, et tal on lugeja jaoks aega. Selgituse järel mõistis helistaja, et niisugune vastus näitab korrektset teenindamist ning raamatukoguhoidja tööaega tuleb hinnata.
Missugune võiks olla raamatukogu kümne aasta pärast?
Raamatukogu areng sõltub palju nii infotehnoloogia kui ka Eesti ühiskonna arengust ja riigi toetusest.
Infotehnoloogia arenguga tuleb püüda sammu pidada. Paraku on Eestis toimunud varanduslik kihistumine täheldatav ka nägemispuudega inimeste hulgas. On neid, kel võimalik osta või hankida kõnesüntesaatoriga arvuti ja neid, kel ei ole raha oma aja ära elanud magnetofoni asemele uue ostmisekski. Seepärast saab osa nägemispuudega inimesi juba nüüd informatsiooni märksa vähem kui teised. Riigi praegust poliitikat arvestades võib niisugune olukord kahjuks jätkuda ja ebavõrdsus juurdepääsul informatsioonile veelgi süveneda.
Muidugi võivad tavatarbijatele mõeldud arvutid odavneda. Kas oluliselt odavneb ka välismaine pimedatele mõeldud tarkvara, mille loojad arvestavad kasutajate suuremat maksujõudu ja riiklikku toetamist, on kaheldav.
Muret teeb punktkirja kasutamise tulevik. Palju pimedaid, kes peaksid punktkirja oskama, seda ei valda. Meenub võrdlus aruandest, kus mõninga uhkustundega öeldi, et arvutit kasutavaid ühingu liikmeid olevat rohkem kui punktkirja valdajaid. See sarnaneb ütlusega, et mõne piirkonna taludes olevat rohkem koeri kui kasse. Pimedatele on vaja nii punktkirja kui ka arvuti kasutamise oskusi, maaperedele aga nii koeri kui kasse. Üks ei asenda teist.
Vajalik on riigi senisest suurem toetus nii raamatukogu arendamisele, nägemispuudega inimeste rehabiliteerimisele kui ka neile informatsiooni kättesaadavust võimaldavate vahendite ostmisele.
Arvan, et kümne aasta pärast on raamatukogust võimalik laenutada heliraamatuid - iseasi, millistel helikandjatel - ja arvutil kõnesüntesaatoriga kuulatavaid elektroonilisi raamatuid ning ikka ka punktkirjas raamatuid. Arvan ka, et raamatukogul on siis märksa enam kasutajaid kui praegu.
Priit Kasepalu
Sihtasutuse Eesti Pimedate Raamatukogu juhataja
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)