See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

Ei tule koeraga, karjus kuri trollijuht

Linnaleht 14. november 2003 a.

Ada Kallam

Ikka veel leidub selliseid uhissõidukijuhte, kes ei taha pimedat juhtkoeraga sõidukisse lubada.

16. oktoobril sõitis Merle Ait­sar kella 10.50 paiku trolliga Lepistiku peatusest kesklinna. Ta on nägemispuudega ja ka­sutab liikumisel juhtkoera Bona abi. Kui ta hakkas esiuksest sisenema, kisas ärritunud trollijuht: "Ei tule koeraga peale!" Merle Aitsar püüdis oma olu­korda selgitada, aga närviliselt karjuv juht ei tahtnud ikka te­da koeraga trolli lubada. Alles pärast pikka ja põhjalikku sel­gitust lubas trollijuht tal koos koeraga peale tulla. Õnneks leidus trollis kena naisterah­vas, kes Merle Aitsarile paar toetavat sõna ütles ning tema­ga koos Vabaduse väljaku pea­tuses väljudes teatas ka trolli numbri (liinil nr 2 sõitnud troll nr 321).

Seadused kogu aeg kotis kaasas

"Ma ei saa aru, kuidas meil töötavad sellised inimesed, kes ei tunne oma töösse puutuvaid seadusi. Eriti puudutab see ühissõidukite juhte. On ju olemas seadus, mis puudutab sõidusoodustusi. Selle seaduse paragrahvis 27 on üles loetle­tud kõik, kes võivad kõigil riigi­sisestel liinidel, kaasaarvatud kommertsliinid, tasuta sõita. Seal on kirjas, et juhid on kohustatud tasuta vedama pime­dat inimest ja teda saatvat juht­koera. Kui on kohustatud veda­ma, siis on kohustatud ka pea­le võtma," pahandab Merle Aitsar. "Pärast selliseid intsidente olen kaua aega hirmul, kui pean kuhugi minema. Mul on seadused kogu aeg kotis kaa­sas, ilma selleta ei julge üldse kuhugi minna," tunnistab ta. Ka juhtkoer tunneb end konfliktolukorras halvasti, sest saab aru, et konflikti põhjus on te­mas.

Kaupluste turvameestel oleks ka vaja seadust lugeda

Teine valupunkt on juhtkoera­ga pimeda jaoks kaupluste ja kaubamajade turvamehed, kes näevad ainult silti "Koertega si­senemine keelatud" ega pole kuulnud sellest, et on olemas ka mõned erandid, nimelt pi­meda juhtkoerad ja teenistu­ses olevad politseikoerad.

Vastavalt Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjale on pimedal inimesel õigus koos juhtkoeraga viibida kõigis ava­likes kohtades, sh kauplused, turud, toitlustusasutused, ame­tiasutused, meditsiiniasutused (v.a haiglate osakonnad). "Meie, nägemispuudega inime­sed, peame sageli kulutama närvirakke, et mõnele kaaskodanikule või ametnikule sel­geks teha, miks me ei saa ilma juhtkoerata liikuda, " tõdeb Merle Aitsar. "Juhtkoer on ju pimedale silmade eest. Nii ei saa juhtkoeri kasutavad inime­sed neid kuhugi maha jätta. Inimestel oleks aeg harjuda, et meie hulgas elab ka erivaja­dustega inimesi, kes peavad oma eluga hakkama saama. Me ei ole vabatahtlikult endale seda olukorda valinud," sõnab ta.

Siiski on Tallinnas ka kohti, kus juhtkoeraga pime pälvib sõbralikku suhtumist. Näiteks Narva kohvikus, kus Merle Ait­sar Linnalehega kohtub. Narva kohvikust on tal ainult head kogemused. "Suvel palava ilmaga tõi üks ettekandja Bona­le kausiga vett, ehkki ma pol­nud seda küsinud," meenutab ta.

7 aastane Bona teeb oma tööd hästi

Merle Aitsari 7-aastane juht­koer Bona on sõbralik ja rahu­lik labradori retriiver, kes, na­gu kõik juhtkoerad, on saanud eriväljaõppe ning oskab nii pi­medat inimest ohutult juhtida kui ka sõbralikult ja viisakalt käituda. Bonal on mitu enam­kasutatavat marsruuti, mille puhul Merle Aitsar ütleb talle vaid sihtpunkti ning edasi teab koer ise, kuidas sinna kohale saab. Juhtkoer ei kanna kunagi suukorvi, kuna peab aeg-ajalt ka suuga tööd tegema. Näiteks kui pime midagi maha pillab ja seda ise üles ei leia, annab koer talle selle asja kätte. Juhtkoer ei ründa kunagi kedagi. Kui näete linna peal liikumas ini­mest, kellega on kaasas rak­meid kandev koer, siis teadkem, et tegemist on juhtkoeraga, kes teeb oma tööd, mitte ei jaluta niisama. Juhtkoera ei ole vaja mingil moel häirida - sili­tada, maiustusi pakkuda või kutsuda. See viib koera tähele­panu mujale ja segab teda.

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee