See leht on meie vana kodulehe osa.
"Pimedus on sügav puue" - igati lihtne, konkreetne ja arusaadav mõtteväljendus. Kuid nagu viimase aja kogemused on näidanud, on see üheseltmõistetav ja selge ainult pimedaile endile. Inimesed kes on seatud oma riigi kodanike elu edendama, ja kuulub ju pimegi riigi täieõiguslike kodanike hulka, ei saa niisugusest lihtsast tõest sugugi alati aru. Või ehk ei tahagi saada, sest arusaam tooks võib-olla kaasa mõningase südametunnistusepiina ning kulu riigi rahakotile. Sotsiaalministeeriumi arusaamade järgi väärib hetkel sügavat puudeastet ainult lamav haige. Täiesti pime inimene seevastu ööpäevaringset kõrvalabi ei vaja, kui tal just lisaks pimedusele pole "õnn" omada mõnd raskendava asjaoluna arvesse tulevat haigust.
Niisugust mõistmatust ja ülekohtust suhtumist ei saa aga lõputult vaikselt pealt vaadata. Kuna pimedate organisatsioonide korduvatele kirjalikele pöördumistele selles küsimuses pole Sotsiaalministeeriumilt rahuldavat vastust saadud, tuli probleemile tähelepanu juhtimiseks kasutusele võtta silmaganähtavamad meetodid. Nii toimuski pimedate õiguste kaitseks 7.-ndal mail Sotsiaalministeeriumi ja Toompea lossi ees pikett, kus muuhulgas kanti ka plakatit sellesama selgesõnalise lausega "Pimedus on sügav puue". Kõledavõitu ilma trotsides kogunes tol päeval kella üheteistkümneks hommikul Sotsiaalministeeriumi ette umbkaudu 30 nägemispuudelist ja nende saatjat. Lisaks juba eelpool mainitule kanti puualusele kinnitatud plakateid kirjadega "Saagu pimedad osa majanduskasvust" ja "Riik halvendab pimedate elu". Kuidas teisiti ikka mõista puudega inimeste sotsiaaltoetuste kahandamist ja soodustuste kärpimist, kui mitte nende majandusliku olukorra halvendamisena. Täpselt kell 11 väljus ministeeriumihoonest ka härra sotsiaalminister Marko Pomerants, kellele anti üle meiepoolne kirjalik petitsioon oma nõudmiste ning ettepanekutega. Viimatimainitud dokumendi teksti toome ära ka käesolevas "Kuukiire" numbris. Nimetatud dokumendis esitatud nõudmistele ja ettepanekutele lubas sotsiaalminister vastuse anda lähinädala jooksul. Sotsiaalminister Pomerants kuulas meeleavaldajate probleeme ja üritas neile vastata umbkaudu kolmveerand tunni vältel. Mingeid konkreetseid lubadusi pimedate olukorra parandamiseks sel päeval ei antud, kuid ega seda otseselt ei oodatudki. Imesid ju teadaolevalt reaalses elus ei sünni. Olulisem kogu aktsiooni juures oligi ehk avalikkuse ning sotsiaalsfääri ametimeeste tähelepanu juhtimine puudeastmetega seonduvale temaatikale ning ühtlasi kogu riigis teostatavale inimvaenulikule invapoliitikale. Ja huvi niisugune enneolematu sündmus meediakanalites igatahes äratas. Selle päeva sündmusi olid filmimas kõik Eesti telekanalid, salvestamas raadiote esindajad ja jälgimas kirjutava pressi inimesed. Intervjuud ühingu esimehe ja ühingu liikmetega jõudsid üldsuseni läbi kõigi meediakanalite.
Rahumeelne ja igati korrektne meeleavaldus Gonsiori tänaval asuva Sotsiaalministeeriumi ees vältas kolm veerandtundi. Edasi siirdusid nägemispuudelised Toompeale, et viia oma sõnum ka riigikogulasteni. See osa ettevõtmisest enam nii edukas ja tähelepanupälviv ei olnud. Ükski kõrge ametnik meie piketeerijatega kohtumiseks soovi ei ilmutanud ning meeleavaldajaid endidki jõudis lossi ette algsest hulgast pea poole vähem. Ainus kes peale pikka ootamist meie juurest korraks läbi astus, oli rahvaliitlane Mai Treial.
Kuid aktsiooni avalöök Sotsiaalministeeriumi ees oli olnud küllalt tugev ega jäänud kaugeltki vajaliku tähelepanuta. Pimedate ja nõrgaltnägijate probleemistik tänases Eesti Vabariigis sai loodetavasti veidigi selgemaks "silmadega" inimestele. Tegelikult ei kujuta üks normaalselt nägev inimene elu ilma silmanägemiseta üldse ette ja ega seda talle otseselt süüks panna saagi.
Me keegi ei kipu ju elus eriti sügavuti tungima problemaatikasse, mis otseselt meisse ei puutu. Tänapäeva kiire elutempo juures ei jää selleks alati aegagi. Kuid instantsid, kelle ülesandeks on kõigi sotsiaalsete gruppide inimväärse elujärje tagamine, peaksid ikka üritama oma ülesannete tasemel püsida. Kui aga kipub minema vastupidi, et teatud inimeste, kelleks on antud juhul pimedad, elujärge lausa halvemuse poole hakatakse lükkama, tuleb meil endast märku anda. Vaikselt nurgas seisvat kannatajat ei märka tavaliselt keegi. Järjepidevalt oma õiguste tagamist nõudes ja iseenesest lihtsaid tõdesid meelde tuletades võib loota, et seadusemeestegi mõtlemisviis tasapisi meiega ühte sammu hakkab astuma.
7.-ndal mail toimunud piketi korraldajaks oli küll Põhja-Eesti Pimedate Ühing, kuid sellel osales ka pimedaid teistest Eestimaa regioonidest. Siinkohal suur tänu kõigile, kes piketist osa võtsid ja sel moel oma osa ühise eesmärgi saavutamiseks andsid.
Mirja Kapanen
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)