See leht on meie vana kodulehe osa.
30.-ndal aprillil tähistati taas Rahvusvahelist Juhtkoertepäeva, mille teemaks oli parasjagu käsil oleva Euroopa Puuetega Inimeste aasta kohaselt - diskrimineerimatus ja osavõtt. Soovitakse rõhutada, et juhtkoerakasutajad on avalikes kohtades liikumisel ja ühistranspordi kasutamisel igati võrdväärsed kõigi ülejäänud kodanikega. Rahvusvahelist Juhtkoerapäeva on tähistatud alates 1992-st aastast, aprilli viimasel kolmapäeval.
Juhtkoer on heaks abivahendiks iseseisval liikumisel nii täiesti pimedale, kui ka väga väikese nägemisjäägiga inimesele. Ta on nägemispuudelise truu abimees, kaaslane ja sõber, aidates oma peremehel olla võimalikult iseseisev nii liikumisel kui ka eluga toimetulekul üldse.
Maailmas levis juhtkoeranduse idee laiemalt 1930-ndatel aastatel. Eestis on aga juhtkoerte koolitusega tegeletud alates 1992. aastast.
Aluse pani juhtkoerandusele Eestis Pimedate Juhtkoerte Fond, mis asutati 1992. aasta lõpus Tartus ja mis likvideeriti 1999 aasta märtsis.Praegu tegutseb sihtasutus Eesti Juht- ja Abikoerte Kool, mis jätkab juhtkoerte fondi tööd ning valmistab vajadusel ette abikoeri ka teiste puuetega inimestele.
Pärast paljude tõugudega katsetamist on enamikes riikides jõutud järeldusele, et juhtkoeraks sobib kõige paremini labrador retriiver. Algselt jahikoerana tuntud, nüüd kõikvõimalikes teenistustes (narko-,
pommi- ja jäljekoerana) kasutust leidnud tõug suudab edukalt töötada ka juhtkoerana. Labradori teeb abistaja-koerana eriti sobilikuks tema paindlik iseloom, sünnipärane vajadus inimesele meeldida ning viibida kogu aeg peremehe seltsis.
Alustati aga saksa lambakoeraga, keda on praegugi näiteks Soomes 10% kõikidest juhtkoertest.
Juhtkoer on pimeda inimese teejuht, kes on alati truult valmis oma pimedat peremeest või perenaist kõikjale saatma, olenemata siis aasta- või kella-ajast. Väljaõpetatud juhtkoerale tema hindamatu väärtusega töö meeldib. Ta kiindub sügavalt oma peremehesse ega jäta teda kunagi hätta. Mõned pimedad juhtkoera kasutajad väidavad koguni, et koer on isegi parem teejuht kui teine inimene. Juhtkoer ning tema pime peremees peavad muidugi omavahel igati hästi sobima, olema sarnase temperamendiga ning teineteist tingimusteta usaldama, sest ainult siis on nende koostöö ka maksimaalselt tulemuslik.
Reeglina saab nägemispuudega inimene juba üles kasvatatud ja välja õpetatud koera. Eeltingimus on, et inimene on üle 18 aasta vana ja oma puudega võimalikult hästi kohanenud. Enne kui pime inimene hakkab iseseisvaks liikumiseks kasutama juhtkoera, peab ta siiski eelnevalt õppima kasutama valget keppi. Eriti hästi sobib juhtkoer teejuhiks neile nägemispuudelistele, kes armastavad ka ise palju liikuda.
Juhtkoera kasvatamine ja koolitamine heaks teejuhiks ning abiliseks pimedaile on pikk, vaevanõudev ning kulukas protsess.
Koera baasõpe kestab keskmiselt 20 nädalat. Koolituse lõpus toimub juhtkoera ja tema tulevase kasutaja kokkuõpe. Tavaliselt saab nägemispuudega inimesest ja juhtkoerast teineteist mõistev koostööpaar 1-2 kuuga.
Kui koer on oma tööks juba liiga vana, antakse ta tavaliselt mõnda loomi armastavasse peresse lemmikloomaks. Harilikult taotleb nägemispuudeline koerakasutaja endale seejärel uut koera. Kes endale kord juba juhtkoera on soetanud ja tema abi kasutab, ei oska ilmselt oma elu ilma koerata ette kujutadagi.
Eestis on juhtkoera kasutamine pimeda teejuhina siiski veel suhteliselt vähe levinud. Põhjuseks on siin esmajoones taolise koera väljaõpetamise kõrge hind. Käesoleval hetkel on Eestis alla paarikümne väljaõpetatud juhtkoera. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmetest kasutab juhtkoera 3 pimedat.
Esimesed juhtkoerad valmistati Eestis ette pool-sponsorluse korras ja seetõttu väga odavalt - 8000 krooni eest. 1999. a. alguses tehtud arvestuste kohaselt läks juhtkoer maksma juba 32-41 tuhat krooni. Nõudlus juhtkoerte järele pimedate hulgas aga siiski pidevalt kasvab.
30.-ndal aprillil tähistatava Rahvusvahelise Juhtkoertepäeva puhul korraldati Soomes sel aastal sealses Juhtkoertekoolis lahtiste uste päev. Päeva jooksul said kõik huvilised tutvuda Juhtkoertekooli tegevusega ja juhtkoerandusega üldse. Soomes kasutab hetkel juhtkoera üle 200 nägemispuudelise. Juhtkoera taotlejal tuleb koera saamiseks oodata järjekorras umbes 2 aastat. Aastal 2002 sai Soomes endale juhtkoera 34 inimest.
Mirja Kapanen
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)