See leht on meie vana kodulehe osa.
Airi Ilisson
Eesti Päevaleht 12. aprill 2003
Tallinna Pedagoogikaülikoolis on tudengitele töötegemiseks ja internetis surfamiseks arvuteid piisavalt, kuid pimedad tudengid Jaanika Gross ja Mariana Maltseva neid kasutada ei saa. Vaegnägijate töökomplekti muretsemiseks pole riigil raha.
Puudega inimestel on raske saada kõrgharidust, sest riik ja kõrgkoolid ei ole arvestanud nende erivajadustega. ?Eesti pole mitte lapsekingades, vaid alles mähkmetes,? ütles haridusministeeriumi hariduslike erivajaduste nõunik Kai Kukk. ?Meie ühiskond on muutumas, järjest rohkem aktsepteeritakse seda, et inimesed on väga erinevad ja ka võimed on väga erinevad, samas on tegelike vajaduste rahuldamiseks veel pikk tee käia.?
Tallinnas peetud puudega inimeste õpivõimalusi käsitleval ümarlaual kujunes kõige aktuaalsemaks probleemiks pimedate tudengite vajadus kõnesüntesaatoriga arvuti järele, mille rahastamist abivahendina seadus ette ei näe.
Neli aastat tagasi suhkruhaiguse tagajärjel pimedaks jäänud Mariana Maltseva (23), kes õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis esimesel kursusel psühholoogiat, ei jõua ise 18 000 krooni maksvat lisaseadmetega arvutit osta.
Pime neiu abita
Riigilt saab Maltseva toetust 2000 krooni kuus, 10 500-kroonise õppemaksu tasub Eesti Puuetega Inimeste Fond. "Emalt ma raha küsima ei lähe," ütles Elvast pärit neiu. "Peale minu õpib peres veel kaks last."
Maltseva keeldus fondi pakutud vanast arvutist, sest see ei võimalda kasutada ühiselamus internetti. "Fond kiitis heaks minu õpingud , miks ta siis ei või mind aidata arvuti ja diktofoniga, need on ju mulle silmade eest," kurvastas ta.
Kokku õpib Eesti ülikoolides 13 nägemispuudega tudengit.
Pedagoogikaülikoolis esimest aastat sotsiaaltööd õppiv vaegnägija Jaanika Gross (32) fondilt tehnika ostuks ja õppemaksu tasumiseks raha ei saanud. "Õnneks tuli ülikool vastu ja langetas õppemaksu poole võrra, tehnika tuli ise muretseda," ütles Gross.
Teisipäeval teeb Kai Kukk sotsiaalministeeriumis tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjonile ettepaneku võtta kõnesüntesaatoriga arvuti rahastatavate abivahendite nimekirja.
Raha jätkub üksikutele
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevdirektori Genadi Vaheri sõnul on sellist ettepanekut ka varem tehtud, kuid tulemuseta.
Sotsiaaltoetuste 25 miljoni kroonine eelarve on neli aastat sama suur olnud. Proteesid ja teised abivahendid on aga kallinenud.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul ostis riik fondirahadega sel aastal ühele pimedale tudengile vaegnägija töökomplektiga arvuti, rohkemaks raha ei jätkunud.
Praegu ülikoolis õppivast ligi 30 raske puudega noorest on eelistatumas olukorras kurdid, kellele riik võimaldab loengutes tõlgiteenust.
Kurtide probleemiks on viipekeeletõlkide puudus. Seda loodab haridusministeerium leevendada järgmisel aastal, kui Tartu Ülikoolis käivitatakse tõlkide koolitus.
Liikumispuudega inimestel on aga raske pääseda ülikooli ruumidesse.
"Tõenäoliselt valivad liikumispuudega tudengid kõige sagedamini õppimiseks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna sel lihtsal põhjusel, et sinna on ratastooliga võimalik lähedale pääseda," lausus Kai Kukk. "Kutsekoolides on õnneks kaldteid rohkem, aga aeg on hakata mõtlema kõrghariduse juurdepääsetavusele."
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)