See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

7.-ndal mail toimus Sotsiaalministeeriumi ja Toompea lossi ees Põhja-Eesti Pimedate Ühingu poolt organiseeritud pikett, juhtimaks tähelepanu nägemispuudega inimeste probleemidele ja õiguste eiramisele. Anti üle ka petitsioon (ilmus "Kuukiires" nr. 5 - mai 2003) meiepoolsete ettepanekute ja nõudmistega.

Järgnevalt toome ära Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastused eelmainitud dokumendile.

---------------

SOTSIAALMINISTEERIUM

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Tondi 8-a

11313 Tallinn

Teie

Meie 20.05.2003 nr 1-6/2886

Lugupeetud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed

Täname Teid siiralt tähelepanu juhtimise eest nägemiskahjustusega inimeste elukvaliteeti mõjutavatele teguritele.

Eesti Vabariigi Põhiseadus käsitleb igaühe õigust inimväärsele äraelamisele, mis nõuab miinimumina, et igaüks saaks kasutada eksisteerimiseks vajalikke õigusi s.o õigus küllaldasele toidule, riietusele, eluasemele, piisavale hoolitsusele ning eneseteostusele. Sotsiaalse õigusena on põhiseaduse paragrahvi 28 alusel tagatud igaühe õigus abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ning puuduse korral. Samas jätab Põhiseadus abi liigid, ulatuse ning abi saamise tingimused seadusandja kehtestada. Riigi abi ulatus, ehk kui palju on võimalik jaotada ressursse sotsiaalsete õigustega seotud küsimuste lahendamiseks, sõltub paraku riigi majanduslikust olukorrast. Eesti riik on kehtestanud mitmeid seadusi (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus) puuetega inimeste võrdsete võimaluste ja integratsiooni soodustamiseks. Seega ei saa väita, et riik ei ole täitnud põhiseadusest tulenevaid kohustusi.

Samas peame oluliseks märkida, et Sotsiaalministeerium toetab võrdsete võimaluste loomist puuetega inimestele s.h puuetega inimeste juurdepääsu kõigile avalikele teenustele.

Puude ja selle iseloomu määratlemisel lähtutakse Eestis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suundadest, kus puude raskusastme tuvastamisel arvestatakse nii terviseseisundist tulenevaid näitajaid kui elukeskkonda ja tegevusvõimet (rahvusvaheline funktsioneerimise klassifikatsioon, ICF), nt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõttes arvestatakse puude raskusastme määramisel mitmeid kriteeriume: terviseseisundit, tegevusvõimet, elukeskkonda, puudest tingitud lisakulusid (sh koos tehnilise abivahendi kasutamisega) ja rehabilitatsiooni läbimist. Puude raskusastet ei määrata eluaegsena, kuna mitmed eelpool nimetatud tingimused võivad elu jooksul muutuda (nt elukeskkond, tegevusvõime jm).

Kindlasti oleme nõus tähelepanekuga, mille kohasel võib aktiivsel puudega inimesel olla suurem abivajadus, kui passiivselt kodus oleval. Sotsiaalministeerium peab rehabilitatsiooni- ja muude abiskeemide arendamisel oluliseks põhimõtet motiveerida inimesi olema võimalikult aktiivsed ning aidata kaasa puudega inimese võimalikult iseseisvale toimetulekule.

Arvestamaks puuetega inimeste piiratud võimalust kasutada ühistransporti, teeb Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta ühistranspordiseaduse § 27 lõiget 2, et lisada tasuta sõidu võimalusega isikute hulka ka need inimesed, kelle töövõimetuse määr on 80-100.

Eesti Invapoliitika üldkontseptsioon on heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. mai 1995.a. istungil, lisaks on vastu võetud poliitika ellurakendamise tegevuskava. Oleme nõus Teie ettepanekuga korraldada ümarlaud puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite ellurakendamise tegevuskava hindamiseks.

Samas ei poolda Sotsiaalministeerium Eestis eraldi puuetega inimeste kaitse seaduse loomist, kuna ÜRO on kujundamas seisukohta puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni väljatöötamise vajalikkuse kohta. Eesti poolt on seni olnud konventsiooni väljatöötamise protsessi haaratud Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi ja Puuetega Inimeste Koja esindajad. Oleme seisukohal, et puuetega inimesed peaksid olema kaitstud võrdselt kõigi inimestega üldkehtivate seaduste ja konventsioonide raames ning eriseaduste loomine on pigem võõrandav kui lõimiv.

Uue projektina käivitus käesoleva aasta aprillis Sotsiaalministeeriumi ja Suurbritannia Töö- ja Pensionide Ministeeriumi koostöös valminud aastane puuetega inimeste tööhõive alane koostöö, mille käigus arendatakse rehabilitatsiooni- ja tööturuteenuseid, töötatakse välja töökohtade kohandamise teenuse standard ja selle rahastamise skeem, soodustatakse tööhõiveametite, pensioniametite, rehabilitatsiooni-ja kutseharidusasutuste koostööd puuetega inimeste tööturule aitamiseks ning nõustatakse ja aidatakse tööandjaid puuetega inimeste töölevõtmisel ja nende töö korraldamisel. Projektis osalevad ka puuetega inimesed.

2. mail 2003 korraldas Pimekurtide Liit ümarlaua kutsudes sellel osalema Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad, lahendamaks keerukaid puudega inimeste rehabilitatsiooni ja haridusega seotud probleeme. Oleme valmis taoliste ümarlaudade läbiviimiseks ka koostöös pimedate organisatsioonide esindajatega.

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad võetakse tööle vastavalt Avaliku Teenistuse seadusele, kõikidel nendel ametikohtadel töötamiseks on olemas ametijuhendid ja töötajad atesteeritakse sellele vastavalt. Puuetega inimeste kaasamine Sotsiaalministeeriumi töösse on igati tervitatav. Siin on ka varem edukalt töötanud puuetega inimesi. Avaliku teenistuse ametikohtade täitmine toimub avaliku konkursi alusel, ootame kandideerima ka puudega inimesi nendele ametikohtadele.

Paljud MTÜ-d on projektipõhiselt pakkunud teavet erinevate ametkondade esindajatele korraldades seminare, töötubasid, ümarlaudu ja teaduskonverentse, kirjastades buklette, voldikuid, õppematerjale. Taoline koostöö aitab kindlasti paremini tööd korraldada ja arvestada iga puudegrupi spetsiifilisi vajadusi.

Eesti nägemispuudega lapsed õpivad Tartu Emajõe koolis, liitpuudega pimedatele lastele on rajamisel rehabilitatsiooni ja õppekeskus, mitmed nägemispuudega lapsed on lõimitud tavakoolidesse. Suund lõimimisele jätkub samuti peame vajalikuks tõhustada koostööd Haridusministeeriumiga, et leida igale lapsele sobilik hariduse omandamise vorm. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata nägemispuudeliste rehabiliteerivale õppele, kutse- ja täiendõppele.

Vaidluskomisjon on organisatsioonisisene vaidlustamise võimalus. Komisjoni ülesanne on seaduste järgimine ja eksimustele tähelepanu juhtimine, kuid komisjon ei teosta ise ekspertiise. Sisulise hinnangu annab endiselt ekspertkomisjon.

Puuetega inimestele puude kompenseerimiseks ja toimetuleku parandamiseks soodustingimustel eraldatavate abivahendite menetlemisel ei tehta vahendi vajajatel vahet puudeliigi alusel. Abivahendi saab iga inimene ise valida, kuid vastavad eksperdid saavad neile optimaalse valiku tegemisel abiks olla. Oleme nõus, et tehniliste abivahendite eraldamise süsteem vajab korrastamist, et tagada isikutele parim nende vajadusele vastavate abivahendite kättesaadavus. Sotsiaalministeerium on alustanud tehniliste abivahendite süsteemi korrastamist ning taotleb 2004. aasta riigieelarvesse abivahendite eest tasumise kompenseerimiseks vahendeid juurde.

Täname Teid Aleksander Vassenini magistritöö eest, sellega tutvumine aitab kindlasti pimeda inimese vajadusi veelgi paremini tundma õppida. Loodame, et olete kaalunud võimalust panna see materjal üles internetti näiteks Pimedate Liidu kõduleheküljele, samuti peaks magistritöö olema kättesaadav raamatukogudes. Magistritöö avaldamise rahastamise võimalusi tuleks täpsustada, milleks oleme valmis koostööd tegema.

Konstruktiivsele koostööle lootes

Marko Pomerants

Minister

Külli Roht 6269 992

RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Tondi 8A

11313 TALLINN

Teie: 07.05.2003

Meie: 05.06.2003/ nr 2-16

Täname Teid põhjaliku nägemispuudega inimeste murede ülevaate ning Teie petitsioonile lisatud Aleksander Vassenini magistritöö eest.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole on samalaadsete probleemidega pöördunud ka liikumispuuetega inimesed ning puuetega laste vanemad.

Leidmaks Teie probleemidele sobivaid lahendusi, soovime käesoleva aasta augustikuu teisel poolel korraldada koostöös puuetega inimeste ühingute ning Sotsiaalministeeriumiga puuetega inimeste probleemide ümarlaua.

Plaanime ümarlaual arutada puuetega inimeste toimetuleku, rehabilitatsiooni, tööhõive ning puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite ellurakendamisega seonduvat.

Täpsema info ümarlaua toimumise aja ja koha kohta saadame Teile augusti alguses. Siis anname ka teada, missugustel teemadel Teie esindajatelt ettekandeid ootame.

Lugupidamisega

Mai Treial Sotsiaalkomisjoni esimees

Lossi plats 1a

15165 Tallinn

Tel +3726316491

Faks+372 631 6334

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee