See leht on meie vana kodulehe osa.
Ise küsin, ise vastan
Millised on Põhja-Eesti ühingu kui majaomaniku mured?
Iga hoone omanikul on palju muresid. Ta peab kandma hoolt selle eest, et katus läbi ei laseks, elektrisüsteem koormusele vastu peaks ja tuleohtu ei põhjustaks, vee- ning kanalisatsioonitorud korras oleksid ja uputust ei tekitaks või talvel kinni ei külmuks. Ta peab korraldama tööd nii, et vara oleks kaitstud, hoov, parkla, trepikojad ja koridorid puhtad ning lipupäevadel lehviks hoonel riigilipp.
Rentnikud küsisid ühingu esimehelt Eduard Borissenkolt mai lõpul, miks pimedad Tondi tänava hoonet korda ei tee või, kui nii suur maja üle jõu käib, seda ära ei müü. Ühingule piisavat umbkaudu sajast ruutmeetrist.
Ühingu esimees rääkis kavast tulevaks aastaks linnalt hoone renoveerimiseks raha taotleda. Ta tõdes, et ühingul ei ole kogemusi majaomanik olla ja ootas rentnikelt ettepanekuid. Siinkohal mõned neist.
Suur elektrikulu. Hoone aprillikuu elektrikulust katsid rentnike arved vaid veidi üle poole. Arvetega katmata kulu oli näiteks kolm korda suurem kui Mustamäe kuue trepikojaga üheksakorruselise elamu elektri üldkulu. Elamus tarbivad üldelektrit keskküttepumbad, liftid, trepikodade ja hoovi valgustus. Enamikul Tondi tänava hoone rentnike ruumidest on elektriarvestid. Ühingu tubadel neid aga ei ole. Nii suurel üldelektri kulul võib olla mitu põhjust: ühingu ruumide elektrikulu arvestamata jätmine, raiskamine, arvestite ebatäpsus ja elektrivargus. Varasemast ajast ei olnud haruldased elektriradiaatoritega palavaks köetud klubiruum, õhtuti tuledes säranud koridorid ja keskpäeviti põlenud hooviproektorid. Rentnikud soovitasid majaomanikul nii suure elektrikulu põhjused välja selgitada. On ju võimalik kulu välja arvestada ja jälgida juhehaaval, kuhu elekter läheb.
Läbijooksev katus. Juuksurite ja kosmeetikute kooli ruumide kohal on plekk-katus läbi roostetanud. Vesi on pea kõigis kooli ruumides mõne aasta eest remonditud laed rikkunud. Kool võiks rendiraha arvel ise katuse parandada lasta. See aga tähendaks, et ühing ei saaks koolilt vähemalt viis kuud rendiraha.
Valve tõhusamaks. Valvurid ei peaks istuma räämas pääslas. Nende töökoht võiks olla hoones, kus nad sisenejaid ja väljujaid jälgiksid. Õhtuti ja nädalavahetustel on valvurid tihti maja välisukse lukku pannud ning inimesed majja luku taha jätnud. Helistamine pääsla telefonile ei ole aidanud, sest see on kinni olnud. Pääsla telefonikulusid, umbes 300 krooni kuus, pidasid rentnikud liiga suurteks. Leiti, et igavlevad valvurid peaksid telefoniga rääkimise asemel liikuma ja majas ning hoovis toimuvat jälgima.
Ühel augustiõhtul murdis majja tulnud varas lahti kaks ust ja viis puhastusfirma ruumist minema firma töös asendamatu masina. Järgmisel hommikul oli varas, kas sama või uus - see ei ole teada, taas kohal. Firma töötajad andsid ta politseile üle.
Lõhutud kõnnitee ja auklik asfalt. Naaberkrundile bensiinijaama ehitanud firma lõhkus trammipeatusest pääslani kulgenud kõnnitee. See lubati mai alguseks korda teha, ütles Eduard Borissenko. Ta tõstatas küsimuse vajadusest hoovi asfaldiaugud parandada. Rentnikud nõustusid, kuid leidsid, et selle töö rahastamine on majaomaniku kohustus.
Juunis betoneeriti osa lõhutud kõnniteest. Selle tänavapoolse osa ja hoovi augud täideti kasutusel olnud freesitud asfaldiga. Paraku see täide hästi ei püsi ja lahtine killustik krõbiseb autorataste ning kingataldade all.
Ebameeldiv lõhn. Tihti on majja sisenejad tundnud sööklast tulnud isu peletavat lõhna. Majaomanik peaks selle tekkepõhjustele tähelepanu pöörama, arvasid rentnikud.
Ühel juulipäeval tekkis ülakorrusel asuva autokooli ruumes olevas veetorustikus avarii ning selle tulemusel rikutud köök ja sööklaruum vajavad nüüd tõsist remonti. Kas söökla tööd jätkab, ei ole praeguseks veel selge.
Mille poolest erineb Eesti Pimedate Liit varasemast Eesti Pimedate Ühingust?
Eesti Pimedate Ühingust sai Eesti Pimedate Liit aastal 1995. See ei tähendanud pelgalt nimemuutust. Põhiline erinevus on see, et kunagine Eesti Pimedate Ühing oli organisatsioon, mille liikmed olid nägemispuudega inimesed. Eesti Pimedate Liit on aga organisatsioon, mille liikmeteks võisid endise põhikirja järgi olla pimedate ühingud ja 20. juunil vastu võetud põhikirja kohaselt nägemispuudega inimestega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Veel praegugi kipub see erinevus tähelepanuta jääma. Mõnigi kord on Pimedate Liitu suhtutud nagu Pimedate Ühingusse - see tähendab organisatsiooni, mille liikmeteks on nägemispuudega inimesed mitte ühingud.
Liidul ja ühingutel on erinevad probleemid. Üks juriidiline isik ei saa lahendada teise juriidilise isiku probleeme. Nii ei saa Pimedate Liit lahendada Põhja-Eesti ühingu probleeme ega vastupidi.
Eelnenud mõtteid aitab ehk selgitada seik liidu põhikirja arutelult juunis Põhja-Eesti ühingus. Üks arutelul osalenu leidis, et Pimedate Liidu põhikirjas peaks sätestama korra, kuidas pimedate ühingu liige saaks ühingu ja selle juhtide peale kaevata.
Vastasin, et niisugune kole komme nagu kaebamine peaks kaduma. Kui pimedate ühingu ja tema liikme vahel tekivad eriarvamused või probleemid, tuleb need selles ühingus lahendada. Kui liige ja ühing lahendust ei leia, siis võib pöörduda kohtusse.
Kaebamisi võiks jaotada kolmeks - soov õigust saada, soov kedagi mustata ja talle kätte maksta, soov tegevusetusest mingit küsimust lahendamise asemel klaaskommina lutsutada. Põhjendatuteks võiks lugeda vaid esimest liiki kaebusi.
See, kuidas lahendatakse organisatsiooni ja tema liikme vahelised probleemid ning eriarvamused, on osa organisatsioonikultuurist. Mida kõrgem see on, seda tugevam ja arvestatavam on organisatsioon. Iga Põhja-Eesti ühingu liige saab aidata kaasa ühingu ja ühing liidu organisatsioonikultuuri kujundamisele.
Mis tunne on sanatooriumis olla?
Enne mai lõppu ei oleks ma osanud sellele küsimusele vastata. Polnud ma ju kunagi hoolealusena sanatooriumis viibinud.
Meenub aeg enam kui 15 aastat tagasi, kui tollane Eesti Pimedate Ühing oma liikmetele Eesti ja selleaegsete liiduvabariikide sanatooriumidesse tuusikuid andis. Tasuta tuusiku võis saada nii pime kui ka tema saatja. Need, kellel oli 2. invaliidsusgrupp, said ühe tasuta tuusiku. Ühing tasus ka sanatooriumisse sõidu kulud. Tihti oli tegemist, et huvilisi leida. Nii et vähemalt Tallinna organisatsioonis võis iga ravivajaja või ka muidu huviline endale sanatooriumituusiku saada. Pidasin end terveks inimeseks, kes sanatooriumiprotseduure ei vaja ja selgitasin seda kannatlikult igale tuusikupakkujale.
Tänavu mai viimasel nädalavahetusel korraldas Pimedate Liit Värska sanatooriumis projekti "Aita ennast ise" raames kursuse. Mind hakkas huvitama, mida sellel tehakse. Tekkis ka huvi, kuidas sanatooriumis pakutav mulle mõjuks. Seepärast otsustasin ühingu liikmena kursusest osa võtta.
Nädalavahetuse pakett algas reede pärastlõunal ja lõppes pühapäeva pärastlõunal. Paketis oli mineraalveevann, kaks 20-minutist massaai ja tund basseini kasutamist. Lisaks võis soovija endale ka mudavanni või täiendava mineraalveevanni korra osta.
Värska on tuntud ravitoimega mineraalvee ja järvemuda poolest. Vanni pruun kibesoolane mineraalvesi võttis nahapoorid lahti ja pani higistama. Kümme minutit kuumas järvemuda vannis mõjusid samamoodi, kuid olid märgatavalt mõjusamad. Soojuse ja muda mõjul hakkas süda tavapärasest tugevamalt lööma.
Selja- ja kaelamassaa tegid kanged lihased pehmeks. Kuna seda protseduuri tegid erinevatel päevadel erinevad massöörid, sain tunda töö erinevust. Ühe massööri tehtu mõjus põhjalikumalt kui teise oma. Sanatooriumi bassein võimaldas ringiratast ujuda ja vesi oli igati kosutav.
Minu enesetundele mõjusid sanatooriumiprotseduurid hästi.
Süüa pakuti kolm korda päevas ja menüü oli rikkalik. Kraanist võis joogiks võtta kaht erinevat mineraalvett - üks soolane, teine mage.
Kursuse raames oli sanatooriumi arsti loeng stressist üle saamise võimalustest ning taimeseadja Aino Pajupuu taimeseadete joonistamise ja ilupaelte punumise õpetus.
Kursuse eest tasuti projektirahast, kuid ka igal kursuslasel oli omaosalus.
Mida andis mulle kursus "Vaata Maailma"?
Ülemöödunud aasta sügiseni tegin kirjatöid kirjutusmasinal. Siis sain enda kasutusse töökaaslase vana tööarvuti, kuhu installeeriti soomekeelne kõnesüntesaator "Mikropuhe". Hakkasin väga abivalmi kolleegi Avo Falkenbergi õpetuste järgi seda arvutit üsna innukalt kasutama. Töötasin DOS-is. Internetist vajaliku hankimiseks palusin kolleegide abi.
Märtsis viis töösõit mind Tartusse. Pärast tööülesande täitmist külastasin kaht sealset arvutiklassi - Lõuna-Eesti ühingu oma osaühingu "Epitar" hoones ja Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse oma selle lähedal olevas elamus üüritud toas. Mõlemas töötasid arvutitel nägemispuudega inimesed. Meie ühingu internetipunkti kasutati sel ajal veel tagasihoidlikult.
Eestis on käsil projekt "Vaata Maailma", mille raames antakse tasuta arvuti- ja internetikoolitus 100 000 inimesele. Tekkis mõte, et nende hulgas peaksid olema ka meie ühingu pimedad liikmed. Rääkisin sellest Eduard Borissenkole. Ta toetas mõtet igati ja arendas edasi. Augustis sai mõte tegelikkuseks. Internetipunktis toimunud kursusel osales 10 ühingu liiget - kaks inimest korraga. Õpetust andis meie ühingu liige Tallinna Pedagoogikaülikoolis matemaatikat õppiv Artur Räpp.
Kahel päeval kokku kaheksa tundi andsid mulle üldise ülevaate JAWS programmi kasutamiseks nii dokumentide töötlemisel kui ka internetis liikumisel. Vahel, eriti õppepäevade lõpul, kippusid klaviatuuriklahvid segi minema. Mõtlesin üht, sõrm vajutas aga teist klahvi. Artur oli väga kannatlik õpetaja. Eksimise korral ütles ta, et ei ole viga midagi ja juhatas taas õigele järjele. Õhtuks oli pea pulki täis.
Kursusel tehtule mõeldes tõden, et algteadmised, mida harjutamisega kinnistada, on olemas. Julgust ise arvutiga edasi töötada on enam, kuid õppida on veel palju. Kursus avas mulle internetimaailma. Tekkis huvi teada saada, mida põnevat seal veel leida võib.
Soovitan kõigil, kel võimalik, niisugusest kursusest osa võtta.
Priit Kasepalu
Sihtasutuse Eesti Pimedate Raamatukogu juhataja
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)