See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

15. oktoobril, Rahvusvahelisel Valge Kepi Päeval, toimus Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu ees Eesti Pimedate Liidu poolt organiseeritud nägemispuudega inimeste pikett. Eesmärgiks tähelepanu juhtimine nägemispuudega

inimeste siiani lahendamata probleemidele. Piketil anti sotsiaalministrile ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimehele üle pöördumine, mille järgnevalt ka "Kuukiire" kuulajatele ära toome.

EESTI PIMEDATE LIIT

reg.nr. 80000600

Lai 9, 10133 Tallinn

Sotsiaalministeerium 15.10.2003.

sotsiaalminister hr. Marko Pomerants

Riigikogu Sotsiaalkomisjon

komisjoni esimees pr. Mai Treial

PÖÖRDUMINE

Nägemispuudega inimesed on järjekordselt kogunenud Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu ette rahvusvahelisel VALGE KEPI päeval , et teavitada Teid meie ees seisvatest lahendamata probleemidest.

2003 aasta on kuulutatud Euroopa Puuetega Inimeste aastaks. Sel puhul võetakse meilt ära sügav puude raskusaste, kusjuures meie nägemine pole paranenud.

Puude raskusastme määramisel on Sotsiaalministeerium tõlgendanud seadusi ja õigusakte selliselt, et korduvekspertiisi käigus on seni sügavat puudeastet omanud nägemispuudega inimestele reeglina määratud raske puue, millega on kaasnenud nende sotsiaalse seisundi tunduv halvenemine. Asjaomased organid on tähelepanuta jätnud asjaolu, et neil isikutel, kellele kord juba sügav puude raskusaste määrati , tuvastati ka ööpäevaringne kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadus ja kuna selle muutmist pole tõestatud, siis on nimetatud isikutel ka hetkel kehtiva seaduse alusel sügav puude raskusaste ( Puuetega Inimeste Sotsiaaltoetuste seadus �27 lõige1 ). Samuti on puude raskusastme määramisel täiesti kõrvale jäetud Puuetega Inimeste Sotsiaaltoetuste seaduses selle eesmärgina sätestatud võrdsete võimaluste tagamine puuetega inimestele. On ilmne, et inimene, kes ei ole suuteline nägemise kaudu informatsiooni saama, saab seda kas abivahendite abil või teise isiku abil. Kuna nägemise kaudu vajab inimene informatsiooni ööpäevaringselt, on selge, et võrdsete võimaluste tagamiseks pimedatele on neile vajalik ööpäevaringne kõrvalabi, juhendamine või järelvalve.

Meie suhtes rikutakse süstemaatiliselt EV Põhiseaduse � 12, 13, 14, 15, 18, 19, 25, 28, 29, 37, 44 , 102 ning Puuetega Inimeste Sotsiaaltoetuste seaduse � 20 .

Miks meie suhtes rakendatakse EV Põhiseaduse vastast sotsiaaltoetuste seadust, mida on täiendatud veelgi põhiseaduse vastasemate sotsiaalministri määrustega sotsiaaltoetuste karmistamisest.

Meid diskrimineeritakse puude tõttu ja seda eriti Euroopa Puuetega Inimeste Aastal. Samal ajal on põhiseaduse � 12 järgi kõik seaduse ees võrdsed. Sama paragrahv ütleb ka , et kedagi ei tohi diskrimineerida varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Meid ei kaitse riigi omavoli eest ükski seadus, ka mitte põhiseadus, mille � 13 ütleb, et seadus kaitseb igaühte riigi võimu omavoli eest. Sama paragrahv väidab ka , et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Nähtavasti on riigivõimu põhiseaduse paragrahvid ära unustatud. Siin on sobiv meelde tuletada põhiseaduse

� 14 - õiguste ja vabaduse tagamine on seadusandliku, täidesaatva kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Mitmed pimedad on pöördunud kohtu poole, siiski pole nad saavutanud oma õigust sügavale puudeastmele, kuigi sotsiaaltoetuste seaduse järgi on neil selleks täielik õigus, sest pimedatel puudub üks elu tähtsamaid funktsioone s.o. nägemisfunktsioon. Kuigi sotsiaalministri neli määrust on EV Põhiseaduse vastased, pole neid selleks kuulutatud. Seega rikutakse EV Põhiseaduse � 15 ja kuna pimedaid ei kaitse miski riigi ametnike omavoli eest, tuleb välja töötada puuetega inimeste kaitseseadus, seda enam, et pimeda juhtkoer on loomakaitse seadusega kaitstud , kuid pime ise on seaduse ees kaitsetu .

Samuti rikutakse põhiseaduses � 18 kus öeldakse, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kui � 14 ütleb , et seaduse tagamine on võimudele kohustuslik, siis � 19 ütleb, et igaüks peab kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Ülaltoodust on näha, et ei täideta põhiseaduse � 25, mis ütleb, et igal ühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Meil pole midagi vaimupuudega inimeste abistamise vastu, kuid praegune poliitika, eriti kui räägitakse riigi vaesusest, ei suuda põhjendada nende igakülgset eelistamist teistele puudelistele. Pealegi on selline poliitika vastuolus põhiseaduse � 28, millega kõiki tuleb kohelda võrdselt. Siit tulenevalt on huvitav teada, mida kujutab endast lahtiseletatuna väide põhiseaduse � 28 viimases lõigus mis kõlab järgmiselt: puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Tööhõivest oleme täiesti kõrvale jäetud, mis samuti on vastuolus põhiseaduse � 29, sest selle järgi on igal eesti kodanikul ( ka välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul ) õigus vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta - riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. See omakorda seostub põhiseaduse paragrahviga 37, kus väidetakse, et igal ühel on õigus haridusele. Vastuolu hariduse andmise ja töökoha leidmise vahel tuleb lahendada. Eesti peab lõpuks valima, millist invatööhõive poliitikat ta hakkab ajama.

Meil on takistatud ka informatsiooni kättesaamine, milles me palume abi, sest tuleb hakata täitma põhiseaduse � 44, mille järgi igal ühel on õigus saada üldiseks kasutamiseks informatsiooni. Peab hakkama täitma põhiseaduse � 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas EV Põhiseadusega.

Eeltoodust tulenevalt esitame järgmised nõudmised:

1.     Muuta Puuetega Inimeste Sotsiaaltoetuste seaduses � 2 Mõisted

järgmiselt:

(1)sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle / või kõrvalekalle välja jätta lausest /, millest

tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet

ööpäevaringselt;

(2)raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri muutus või funktsiooni kaotus / asendada või funktsiooni kaotus sõnaga muutus /või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval;

(3)keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus / asendada sõnad või funktsiooni kaotus sõnaga muutus/ või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

2.     Kui tervislik diagnoos näitab, et mingit muudatust tervisliku seisundi paranemiseks ei ole, määrata puudega inimesele tähtajatu sügav puude raskusaste, olenemata vanusest.

3.     Asuda viivitamatult ette valmistama puuetega inimeste kaitse seadust, kaasates selle ettevalmistamisse põhiliselt puuetega inimesi .

4.     Asuda riikliku rehabilitatsiooni võrgustiku väljatöötamisele ja elluviimisele nägemispuudega inimestele, kaasates sellesse töösse nägemispuudega inimesi.

5.     Riik peab rakendama aktiivset tööhõivepoliitikat nägemispuudega töötutele eriala õpetamisel ja selle kaudu nende integreerimiseks avatud tööturule.

Tagama toetatud töö neile pimedatele ja nõrgaltnägijatele, kes ei saa mingil põhjusel integreeritult töötada . Lõpetada töötavatelt nägemispuudega inimestelt töötuskindlustusmakse võtmine.

6.     Kutsuda viivitamatult kokku ümarlaud puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglite rakendamise üle arupidamiseks.

7.     Viia läbi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti töötajate atesteerimine, kes töötavad puuetega inimestega .

8.     Kaasata Sotsiaalministeeriumi Puuetega Inimeste Kaitsetalitusse tööle puuetega inimesi, kohandades neile vastavad töökohad, samuti kaasata neid mitmesugustesse puuetega inimesi puudutavatesse komisjonidesse ja töörühmadesse

9.     Organiseerida puuetega inimeste kaasabil Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liikmete koolitamist.

10.Koostöös Haridusministeeriumiga asuda nägemispuudega inimeste haridusküsimuste mitmekülgsele lahendamisele kõikide haridusliikide osas.

11.Nägemispuudega inimeste vajadus abivahendite järgi on suurem kui teistel puudeliikidel, seda arvestades suurendada toetust nägemispuudega inimeste abivahenditele.

12.Täiendada Ühistranspordi seaduse � 27 lõige 2 järgmiselt: Võimaldada tasuta sõidu õigus raske nägemispuudega inimestele ja vanaduspensioni ikka jõudnud raske nägemispuudega isikutele, vastasel korral rikutakse EV Põhiseadust piirates nende liikumisvabadust.

13. Seadusandluses vanaduspensionäridele ettenähtud soodustusi laiendada ka töövõimetuspensioni saavatele nägemispuudega inimestele.

Meie nõudmistele mitte vastu tulles , jätame endale õiguse pöörduda rahvusvaheliste pimedate ja muude organisatsioonide poole abi saamiseks.

Ago Kivilo

Eesti Pimedate Liidu

Juhatuse esimees

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee