See leht on meie vana kodulehe osa.
15. oktoobril toimus Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu hoone ees Eesti Pimedate Liidu poolt organiseeritud pikett, juhtimaks tähelepanu nägemispuudega inimeste seni lahendamata probleemidele. Piketil anti nii Sotsiaalministeeriumile, kui ka Riigikogu Sotsiaalkomisjonile üle vastavasisuline pöördumine. (Ilmus infolehes "Kuukiir" nr. 8, oktoober 2003) Siinkohal toome ära sotsiaalminister Marko Pomerantsi vastuse nimetatud pöördumisele.
--------------------
Täname teid nägemiskahjustusega inimeste elukvaliteeti mõjutavatele kitsaskohtadele tähelepanu juhtimise eest. Vastuseks teie ettepanekutele selgitame järgmist:
1) Sotsiaaltoetused
Sotsiaalministeerium on seadnud eesmärgiks ümber vaadata puude raskusastme määramise, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja -teenuste süsteemi. Esmalt vaadatakse koostöös kohalike omavalitsuste ja puuetega inimeste organisatsioonidega üle hooldamise ja hooldaja toetusega seotud probleemid.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse 22 alusel võetakse puude raskusastme määramisel arvesse lisaks terviseseisundile tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajadust, mis on suurem inimese tavalisest eakohasest abivajadusest; samuti kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimestel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkonda; puudest tingitud lisakulusid ning rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevusi. Noorematele kui 65-aastastele puude raskusastet tähtajatult ei määrata, sest isegi kui inimese terviseseisund ei muutu, võib muutuda inimese vajadus kõrvalabi järele või elukeskkond (näiteks elukoha kohandamise tulemusena).
2) Seadused ja puuetega inimeste kaitse
Olemas on puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglid ja puuetega inimeste kaitse peaks olema tagatud horisontaalselt kõigi seaduste kaudu.
3) Puuetega inimeste tööhõive
Käesoleva aasta aprillis käivitus Sotsiaalministeeriumi ja Suurbritannia Töö- ja Pensionide Ministeeriumi koostöös aastane puuetega inimeste tööhõive suurendamise projekt, mille käigus arendatakse rehabilitatsiooni- ja tööturuteenuseid, töötatakse välja töökohtade kohandamise teenus ja rahastamise skeem, soodustatakse tööhõiveametite, pensioniametite, rehabilitatsiooni- ja kutseharidusasutuste koostööd puuetega inimeste tööturule aitamiseks ning nõustatakse ja aidatakse tööandjaid puuetega inimeste töölevõtul ja töö korraldamisel. Projektis osalevad ka puuetega inimesed.
Sotsiaalministeeriumi personalipoliitika toetab valikutes puuetega inimesi. Siin on ka varem edukalt töötanud puuetega inimesi. Avaliku teenistuse ametikohtade täitmine toimub konkursi alusel ja loodetavasti kandideerib ka tulevikus keegi puudega inimestest nendele ametikohtadele.
Personali värbamise põhimõtete kohaselt edastatakse Ministeeriumi ametikohtade otsingukuulutused, mille töökoha iseloom ei välista puudega inimese töölevõttu, puuetega inimeste katusorganisatsiooni(de)le.
4) Teadlikkus
Paljud MTÜ-d on projektipõhiselt pakkunud teavet erinevate ametkondade esindajatele korraldades seminare, töötubasid, ümarlaudu ja teaduskonverentse, kirjastades buklette, voldikuid, õppematerjale. Näiteks toimuvad läbi terve aasta Kampaania 2003 teabeüritused kõikides Eesti maakondades. Tutvustatakse erinevate puuetega kaasnevaid probleeme ning otsitakse lahendusi, mis sobiksid kohalikesse oludesse. Selline koostöö aitab kindlasti paremini tööd korraldada ja arvestada iga puudegrupi spetsiifilisi vajadusi.
5) Koostöö
Hiljuti asutati puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ja ministeeriumite vaheline koostöökogu tõhustamaks mitmekülgset lähenemist puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisega seotud ülesannete lahendamisel.
27. augustil 2003 toimunud Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate vahelisel ümarlaual otsustati, et puuetega inimeste standardreeglite rakendamise käiku arutatakse edaspidi vähemalt 2 korda aastas.
6) Haridus
Eesti nägemispuudega lapsed õpivad Tartu Emajõe koolis, liitpuudega pimedatele lastele on rajamisel rehabilitatsiooni ja õppekeskus, mitmed nägemispuudega lapsed on lõimitud tavakoolidesse. Suund lõimimisele jätkub, samuti peame vajalikuks tõhustada koostööd Haridusministeeriumiga, et leida igale lapsele sobilik hariduse omandamise vorm. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata nägemispuudeliste inimeste rehabiliteerivale õppele, kutse- ja täiendõppele aga samuti võimalusele omandada kõrgharidust.
7) Abivahendid
Puuetega inimestele puude kompenseerimiseks ja toimetuleku parandamiseks soodustingimustel eraldatavate abivahendite menetlemisel ei tehta vahendi vajajatel vahet puudeliigi alusel. Valiku aluseks on eelkõige võimalus kompenseerida puudulikku funktsiooni ning toetada praktilist toimetulekut. Analoogide vahel valib abivahendi iga inimene ise, kuid vastavad eksperdid saavad neile optimaalse valiku tegemisel abiks olla. Abivahendite soetamise või laenutamise kompenseerimist piiravad majanduslikud võimalused, mistõttu on kehtestatud "Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord". Sotsiaalministeerium taotleb 2004. aasta riigieelarvesse abivahendite eest tasumise kompenseerimiseks 30 miljonit krooni.
8) Soodustused
Arvestamaks puuetega inimeste piiratud võimalust kasutada ühistransporti, tegi Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta Ühistranspordiseaduse 27 lõiget 2, kuid kahjuks ei osutunud pakutud muudatuse sisseviimine võimalikuks. Otsime teisi võimalusi olukorra lahendamiseks. Erinevaid sõidusoodustusi puuetega inimestele pakuvad mitmed omavalitsused oma võimaluste piires.
Kohalike omavalitsuste ülesanne on korraldada oma elanike igapäevaelu. Selle hulka kuulub ka puuetega inimestele ja eakatele mitmesuguste soodustuse pakkumine. Enamik neist soodustustest laieneb kõikidele pensionäridele, kaasaarvatud töövõimetuspensioni saavad nägemispuudega isikud, ega ole piiratud eaga.
Lugupidamisega
Marko Pomerants
minister
Agne Nettan 626 9234
Külli Roht 626 9217
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)