See leht on meie vana kodulehe osa.
Koosolek toimus 11. detsembril 2003 a.
Koosolekut juhatas Eduard Borissenko ja protokollis Ulrika Tint.
Kohal viibisid juhatuse liikmed: Janne Jerva, Sirje Möls, Õilme Mehide, Heidi Nugis, Lea Kõre ja Vello Vart
Põhjusega puudus Kaia Nõlvak
Külalistena viibisid juhatuse koosolekul Aleksander Vassenin ja ühingu revisjonikomisjoni liige Tiia Tipp
Koosoleku päevakorras oli viis küsimust:
1.PPÜ liikme ühingu nimekirjast kustutamine.
2.Juhatusele laekunud avaldus.
3.Ettevalmistamine PPÜ üldkogu koosolekuks.
4.Ühingu tegevus ajavahemikul 20. november kuni 11. detsember 2003 a.
5.Jooksvad küsimused.
Koosoleku esimeseks päevakorrapunktiks oli PPÜ liikme ühingu nimekirjast kustutamine.
Seoses surmaga kustutati ühingu nimekirjast Lembit Ruutmaa (sündinud 1933 ja surnud 2002)
Teise päevakorrapunkti juures arutati juhatusele laekunud avaldust.
Laekunud on avaldus Priit Kasepalult, kes teeb ettepaneku, et Põhja- Eesti Pimedate Ühing võiks pöörduda Eesti Õiguskeele Keskuse poole ettepanekuga, et nimetatud asutus korraldaks oma kulul hoonele Tõnismägi 8 uue, kunagist kooli meenutava, mälestustahvli valmistamise ja paigaldamise.
PPÜ juhatus otsustas selles küsimuses pöörduda Eesti Pimedate Liidu juhatuse poole. PPÜ juhatus on selles küsimuses omalt poolt valmis igakülgseks koostööks.
Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti ettevalmistamisest PPÜ üldkogu koosolekuks.
16. detsembril 2003. a. toimub PPÜ üldkogu koosolek, mida on nõustunud juhatama Priit Kasepalu. Eelnevatel juhatuse koosolekutel on üldkogu koosoleku materjalid ette loetud. Eduard Borissenko teeb juhatusele ettepaneku, muuta välja kuulutatud üldkogu koosoleku päevakorra järjestust. Kuna ühingu põhikiri on väga tähtis dokument, siis võiks see olla üldkogu päevakorra esimene punkt. Teiseks päevakorrapunktiks oleks PPÜ üldkogu koosoleku läbiviimise reglement. Lisaks teeb Eduard Borissenko ettepaneku muuta põhikirja punkti 6.3. Nimelt punkt 6.3. praegu kehtiv redaktsioon ütleb, et juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse aseesimehe. Uus redaktsioon kõlaks järgmiselt: juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe asetäitja (asetäitjad). Esimehe asetäitja kõlab paremini kui aseesimees.
Juhatus nõustus tehtud ettepanekutega.
Koosoleku neljanda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 20. november kuni 11. detsember 2003 a.
* 21. novembril ostis ühing 5 arvutit.
* 24. novembril ostis ühing pimelauatennise laua.
* 25. novembril külastas ühingut kontroll Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, tutvumaks ühingu tööga.
* 27. novembril toimus järjekordne eakate klubi kokkusaamine, millest võttis osa 15 ühingu liiget. Proua Aino Veenre tutvustas eesti rahvakombeid.
* 28. novembril jätkusid psühholoogia-alased individuaalkonsultatsioonid. Samal kuupäeval esitas ühing projekti PPÜ liikmete Jõulupeoks, mida aga ei rahastatud
* 29. novembril toimus Tartu ja Tallinna vaheline võistkondlik maleturniir.
* 2. detsembril toimus ühingu infotund eesti keeles. Osales 28 ühingu liiget.
* 3. detsembril osalesid PPÜ esindajad Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud pidulikul koosolekul,.
* 7. detsembril esines ühingu naisansambel Nõmme Sotsiaalmajas Pihlaka 12.
* 8. detsembril toimus PPÜ koroonaturniir, kus esikoha pälvis Rein Järve.
* 9. detsembrist tuli kuuks ajaks ühingusse Tallinna Pedagoogilisest Seminarist praktikant Marina Poljakova. Samal kuupäeval toimus ühingu infotund vene keeles, millest võttis osa 25 PPÜ liiget.
* 10. detsembril toimus Tondi 8A saali pidulik avamine. Jätkusid inglise keele tunnid ja psühholoogia-alased loengud vene keeles.
22., 23., 29. ja 30. novembril toimusid PPÜ internetipunktis projekti "Vaata Maailma" arvutikursused. Koolitaja oli Artur Räpp.
Koosoleku viiendaks ja ühtlasi viimaseks päevakorrapunktiks olid jooksvad küsimused.
Eduard Borissenko informeeris juhatust, et ühing on mitmel korral pöördunud Eesti Pimedate Liidu juhatuse poole seoses kahjuhüvitise maksmisega endistele EPÜ Tallinna Ettevõtte töötajatele. Tänase päeva seisuga on kahjuhüvitise maksmine peatunud. Eduard Borissenko tegi ettepaneku, pöörduda Liidu juhatuse poole palvega lahendada positiivselt kompensatsiooni maksmine kuuele endisele töötajale.
Juhatus nõustus tehtud ettepanekuga.
Eduard Borissenko teeb ettepaneku koostada kiri Tallinna taksokomisjonile, seoses invatakso teenuse kasutamisega alates 65 eluaastast. Ettepanek on, et ka 65-aastased ja vanemad saaksid edaspidi invatakso teenust kasutada. Juhatus leidis, et selline kiri taksokomisjonile on hädavajalik, sest ka 65-aastased ja vanemaealised on aktiivsed inimesed, kes on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed
Juhatusele loeti ette õiguskantsler Allar Jõksi vastus PPÜ poolt augustis 2003 saadetud puudeastme määramist käsitlevale kirjale.
Juhatus otsustas koostada õiguskantsler Allar Jõksile uue kirja omapoolsete kommentaaride ja selgitustega.
Austatav härra Borissenko
Tänan Teid mulle edastatud avalduse eest, mis puudutas nägemispuudega inimeste õigusi. Te leiate, et puude raskusastmete määramise korra muutumisega ja sellest tuleneva võimaliku nägemispuudega inimeste puude raskusastme muutumisega on halvenenud või halveneb nende materiaalne olukord ning see ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kuigi Te viitate oma kirjas mitmetele PS sätetele, mida Teie arvates on rikutud, ei põhjenda Te kahjuks, kui paljude nägemispuudega inimeste materiaalne olukord halvenes, kui suurel määral see halvenes ja missuguseid probleeme muutunud süsteem täiendavalt kaasa on toonud. Seetõttu saan Teile vastata piiratud ulatuses.
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. PS § 28 lg 4 nõuab lasterikaste perede ja puuetega inimeste erilist kaitset. Nimetatud sätete sõnastusest nähtub selgelt, et inimesel on subjektiivne õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning puudega inimesel on õigus erilisele kaitsele. Vaatamata sellele, et PS-s ei ole otsesõnu sätestatud, millisel määral peab olema inimesele riigi abi tagatud ning arvestades asjaolu, et seadusandjal on sotsiaalsete põhiõiguste tagamisel avar kaalutlusõigus, märgin, et seadusandja on seotud PS sätte ja mõttega, samuti rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Riigi kohustuseks ei ole mitte ainult hoolitseda puuetega inimeste eest, osutades neile sotsiaalteenuseid jne, vaid riik peab tegutsema aktiivselt, võimaldamaks puuetega inimestel elada iseseisvalt ilma ülemäärase hoolitsuseta. Riigi aktiivne tegelemine väljenduks näiteks kutseõppe ja tööturunõustamises, töölevõtmise soodustamises, ühiskonnaelus osalemise soodustamises jne. Riigi kohustuseks on puuetega inimesi ühiskonda integreerida. Riigi aktiivne tegevus väljendub ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses,1 nimelt näeb nimetatud seadus ette mitmed toetuse liigid, nende saamise tingimused, suurused ning määramise ja maksmise korra. Nimetatud seaduse § 1 lg 2 sätestab seaduse eesmärgi, milleks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.
RT I 1999, 16, 273;/.../; 2002, 61, 375
Teie tõstatud probleem aga ei seondu niivõrd nägemispuudega inimeste subjektiivsete põhiseaduslike õiguste tagamisega, vaid riigipoolse õiguspärase ootuse printsiipi riivava tegevusega. Kuigi Te viitate oma kirjas mitmetele PS sätetele, mida Teie arvates on rikutud, ei põhjenda Te kahjuks, missuguseid probleeme muutunud süsteem täiendavalt kaasa on toonud. Põhiseadusest tuleneb üldjuhul nõue, et sotsiaalsete õiguste puhul tuleb mängu õiguspärase ootuse põhimõte, mis tähendab, et põhimõtteliselt on igaühel õigus eeldada, et saadud hüved ei vähene. Samas ei ole õiguspärase ootuse põhimõte absoluutne. Reformide läbiviimisel tuleb arvestada riigi muude ülesannetega. Kui süsteemi reformimine õiguspärase ootuse põhimõtet riivates on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, on see PS kohaselt lubatud. Seejuures peavad aga põhjendused olema piisavad ning need peavad olema avalikustatud. Möönan, et just selles osas on riik antud juhul toiminud ebaõigesti.
Lisaks eelnevale osundan Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2003 lahendile nr 3-3-1-65-03,2 milles Riigikohus on sedastanud, et sotsiaalsete põhiõiguste täpsema mahu määrab küll kindlaks riigi majanduslik olukord, kuid samas ei tohi seadusandja põhiõiguste kujundamisel jätta kaitse alt välja vastavate põhiõiguste tuuma ega piiritleda nende õiguste kasutamise tingimusi ebamõistlike kriteeriumidega.
Eelnevast tuleneb, et isikutele tagatava riigi abi ulatuse küsimuse üle otsustamisel peaks seadusandja arvestama, et riigil on ESH-st ja PS-st tulenev kohustus riigi majanduslikke võimalusi arvestades tagada inimestele võimalikus maksimaalses määras inimväärikas elu.
Lõpetuseks märgin, et olen analüüsides puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle rakendusaktide põhiseaduslikkust tuvastanud puudusi puude raskusastme määramise menetluses ja pöördunud selleteemalise märgukirjaga sotsiaalministri poole, saamaks selgitusi, mida Sotsiaalministeerium nimetatud küsimustes kavandab. Sellega lõpetan Teie avalduse menetlemise ja teatan, et jätkan omainitsiatiivil puuetega inimeste õiguste põhiseaduslikkuse järelevalvet.
Lugupidamisega
Allar Jõks
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)