See leht on meie vana kodulehe osa.
Ise küsin, ise vastan
Millal saab kunagine pimedate koolimaja uue mälestustahvli?
Tõnismägi ei ole pikk tänav - algab kaheharulisena Kaarli kiriku juurest ja lõpeb Pärnu maanteel kino "Kosmos" lähedal. Tuntuim selle tänava ääres paiknev hoone on Rahvusraamatukogu. Selle naaber on aga pimedate haridusloos olulist tähtsust omanud maja.
Tänavu möödub 90 aastat Tallinna pimedate kooli sulgemisest. Kõige kauem, aastail 1886-1914, tegutses see pimedate koolimajaks ehitatud hoones Tõnismägi 8. Väärtustamaks selle maja olulisust pimedatele hariduse andmisel, korraldas omaaegne Eesti NSV Pimedate Ühing hoonele mälestustahvli valmistamise ja paigaldamise. Tahvel avati 18. jaanuaril 1984. aastal. Nägemispuudega ajaloohuvilised leidsid 24. oktoobril 1992. aastal toimunud Eesti Pimedate Muuseumi õppematkal, et tahvel oli hoonelt kadunud. Ilmselt läks see metallivaraste saagiks. Pimedate kooli meenutasid vaid seinale kirillitsas kriidiga kirjutatud sõnad "škola slepõh". Mõni aasta hiljem tehti majas kapitaalremont. Praegu asub seal Eesti Õiguskeele Keskus. Hoone pilt on ka internetis selle asutuse kodulehel.
Esitasin mullu novembris Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatusele soovi - ühing võiks pöörduda Eesti Õiguskeele Keskuse poole ettepanekuga, et nimetatud asutus korraldaks 2004. aastal oma kulul hoonele Tõnismägi 8 uue kunagist pimedate kooli meenutava mälestustahvli valmistamise ja paigaldamise. Eesti Õiguskeele Keskuse niisugune tegu näitaks tema austust oma asukohaks oleva maja ajaloo vastu ning oleks lugupidamisavaldus pimedatele.
Millal leiab "Hariner" oma õige koha?
Tallinna Linnavalitsuse eelmise aasta eelviimase istungi eelviimases päevakorrapunktis eraldati raha Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Otsuse sisu kajastas Raepressi uudis "Tallinn toetab puuetega inimeste tööle rakendamist", mis 22. detsembril internetti ja Kuku Raadiosse jõudis. Uudises oli öeldud:
"Tallinna linnavalitsus eraldas tänasel istungil reservfondist pimedate töökeskusele Hariner puuetega inimeste tööle rakendamiseks 342 000 krooni.
Mittetulundusühing Pimedate Töökeskus Hariner on ainuke ettevõte Tallinnas, kes annab tööd 30-le nägemispuudega inimesele.
Reservfondist eraldatud raha võimaldab tuleval aastal säilitada senised 37 töökohta, sealhulgas töö 30-le nägemispuudega isikule".
Uudise teksti lõpp.
See on meeldiv, et Linnavalitsus "Harineri" direktori Natalja Fedotova lobitöö tulemusel niisuguse otsuse tegi. Otsuse Pimedate Töökeskuse toetamiseks 2004. aastal pidanuks tegema Linnavolikogu, kes mõni päev varem tänavuse aasta eelarve vastu võttis. Paraku ei leidnud Linnavolikogu Sotsiaalkomisjon võimalust toetusraha eelarvesse panna.
Mullu sai "Hariner" Tallinnalt rahalist toetust kahe kuu tegevuseks. Oluline on, et niisugune toetamine oleks püsiv ega sõltuks juhustest. Töökeskus aga peaks leidma oma õige koha. Selgeks peaks saama, kellele ja milleks see on - kas see on koht, kus teha võimetekohast tööd või võimalus kodust välja tulla ja veidi suhelda.
Eestis on töötamise toetamine praegu õigusaktidega sätestatud vaid psüühikahäiretega inimestele. Tallinnas saavad need inimesed tööd Mittetulundusühingus Merimetsa Tugikeskus. Seal tehakse näiteks ümbrikke, millega "Kuukiir" kuulajateni jõuab. Neid valmistavad tugikeskuse töötegijad, keda nimetatakse klientideks. Ümbrikke lugema peab juhendaja, sest valmistajad ise sellega hakkama ei saa. Plastmasslusikate pakkija võtab aga karbist lusikaid, laob need kindla avade arvuga resti ja kui see täis, paneb lusikad kilekotti. Rest on abivahend, millega ta lusikaid loeb. Tugikeskuse iga klient teeb enda võimete kohaselt tööd.
Millal on rahvusvaheline punktkirjapäev?
Jõulude ajal Soome Nägemispuudeliste Keskliidu kodulehelt tänavuse aasta tegevuskalendrit sirvides leidsin, et 4. jaanuaril on rahvusvaheline punktkirjapäev. Niisugusest päevast ei olnud ma varem kuulnud ega lugenud.
Jätkasin ringkäiku internetis. Nagu näitab Rootsi Nägemispuudeliste Liidu koduleht, märgitakse seda päeva ka Rootsis. Saksamaa ja Austria tuntumate pimedate organisatsioonide kodulehtedelt ma teavet punktkirjapäeva tähistamise kohta ei leidnud. See aga ei pruugi tähendada, et saksakeelsetes riikides seda päeva ei märgita.
Tuntud punktkirja-asjatundja Avo Falkenberg leidis Kanada Rahvusliku Pimedate Instituudi kodulehelt mitmeid artikleid selle päeva tähistamise kohta. Antakse soovitusi, kuidas meedias tutvustada punktkirja ja kuidas avalikes asutustes, nagu koolid, raamatukogud ning kaubanduskeskused, teha üritusi punktkirja tutvustamiseks.
Tundub siiski, et punktkirjapäeva ei tähistata nii laialdaselt kui valge kepi päeva. Eks ole selles oma osa päevade erinevatel eesmärkidel ja kuupäeval just mõni päev pärast aastavahetust. Ei õnnestunud leida, kas selle päeva märkimisel on ka mõne rahvusvahelise organisatsiooni soovitus. Võib arvata, et punktkirjapäeva märkimist propageerib Maailma Pimedate Liit.
Punktkirja- või Braille' päeva on hakatud tähistama 4. jaanuaril, Louis Braille' sünniaastapäeval, tema auks sellepärast, et ta aastatel 1825-1829 arendas välja geniaalse ja praktilise kirjasüsteemi pimedatele.
Louis Braille' sünnist möödus tänavu 195 aastat ja tema poolt punktkirja loomisest 175 aastat. Pimedate eestlasteni, kes õppisid Peterburi, Riia ja eelpool nimetatud Tallinna pimedate koolis, jõudis punktkiri XIX sajandi viimasel veerandil. Maailmas on punktkiri pidevalt arenenud. Sellele andis erilise tõuke arvutitehnoloogia kasutuselevõtt.
Olin koos tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu instruktori Raissa Keskküla ja klubi juhataja Kersti Elmiga, praegu Malmkvist, Eestis valge kepi päeva märkimise mõtte algataja. Raissa Keskküla leidis Soome Nägemispuudeliste Keskliidu ajakirjast "Näkövammaisten Airut" sellest päevast kirjutatud artikli. Avaldasin 1987. aasta 15. oktoobril ajalehes "Rahva Hääl" pimedate inimeste liiklusprobleeme käsitlenud kirjutise. Kersti Elm avaldas artikli "Noorte Hääles". Leian, et Eesti võiks olla nende riikide hulgas, kus tähistatakse ka punktkirjapäeva.
Koostasin punktkirjapäevast uudise ja saatsin e-postiga BNS-ile. Uudisteagentuur avaldas selle oma kodulehel. Mõne aja pärast võtsid minuga ühendust Vikerraadio ja Raadio Elmar hommikukavade ning Eesti Televisiooni "Aktuaalse kaamera" toimetajad. Kõik kolm soovisid teha punktkirjapäevast intervjuud. Need ka tegime. Eesti Raadio mitme tunni hommiku-uudistes oli punktkirjapäev ainus Eesti uudis. Minu hommikuintervjuust tegi BNS omakorda uudise ja avaldas selle kodulehel. Vikerraadio toimetaja tegi ka telefoniintervjuu Põhja-Eesti ühingu esimehe Eduard Borissenkoga. Eesti Pimedate Raamatukogus punktkirjapäeval salvestatud videolõigud avaldati nii eesti- kui ka venekeelses "Aktuaalses kaameras". Kanal2 käsitles "Uutes uudistes" samuti punktkirjapäeva. Saates oli kasutatud arhiivisalvestusi.
Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu direktor
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)