See leht on meie vana kodulehe osa.
Järgnevalt toome ära Sotsiaalministeeriumi poolse vastuse 15. oktoobril aset leidnud piketi käigus meie ühingu poolt Eesti Vabariigi Valitsusele üle antud pöördumisele.
----------
Lugupeetud härra Räpp
Puude raskusastme määramine on sõltuvuses isiku abivajadusega teise isiku abi järele. Samas võib vajadus teise isiku abi järele muutuda. Raske puue on inimesel, kes vajab kõrvalabi ja juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ja sügav puue on inimesel, kes vajab seda ööpäevaringselt.
Raske nägemishäirega isikule või pimedale ei ole üldjuhul võimalik sügavat puuet määrata, sest ta ei vaja kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt (kui raske nägemishäirega isikul pole muid tervisehäireid, siis öösel magades ei ole kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet vaja).
Siinkohal on oluline inimese pimedaksjäämise aeg. Õnnetuse tagajärjel äkki pimedaks jäänu võib olla sellises seisundis, et ei suuda üldse ilma kõrvalise abita toime tulla ja sel juhul võib talle määrata sügava puude. Kuid pikapeale inimene kohaneb uue olukorraga ja suudab oma kodu piires siiski liikuda ilma kõrvalise abita. Ta vajab abi näiteks söögi tegemisel ja muudes majapidamistoimingutes igal ööpäeval, mis vastab raske puude mõistele.
Kui aga raske nägemishäirega isik näiteks põeb täiendavalt suhkurtõbe ja sellest tingituna peab ta mõõtma mitu korda ööpäevas veresuhkrutaset ning tegema süste, siis on talle võimalik määrata sügav puue (kuna veresuhkru tase võib ööpäeva jooksul ootamatult muutuda ning pime isik ei ole võimeline ise veresuhkru taset mõõtma ja insuliinisüste tegema). Samuti on sügavat puuet võimalik määrata lamajatele haigetele (sh halvatud haiged), kellel on lamatiste tekkimise oht, mistõttu tuleb neid pidevalt (ööpäevaringselt) jälgida ning vajadusel nende asendit muuta.
Samasugusel seisukohal on vaidluskomisjon, kes on taolise seisukoha esitanud õiguskantslerile ja kohtule.
Samuti märgime, et käesoleval hetkel ei rikuta raske puudega pimedate suhtes Eesti Vabariigi põhiseaduse 34, so õigust vabalt liikuda. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi hõlmab õigus vabalt liikuda nii ühest kohast teise liikumise kui ka teatud kohas viibimise. Esimest, liikumise aspekti, on Riigikohus rõhutanud seoses Tallinna vanalinna sissesõidu piirangutega. Kohus leidis, et õigus vabalt liikuda kaitseb eelkõige võimalust jõuda sihtkohta. Liikumise viisi piirang (tasu võtmine vanalinna sissesõidu eest) ei riku õigust vabalt
Sotsiaalministeerium Registrikood 70001952
Gonsiori 29 15027 TALLINN
Telefon 626 9301 Faks 699 2209
www.sm.ee info@sm.ee
liikuda (RKPJKo 22.12.1998- RT I 1998, 113/114, 1887). Seega ei ole üheltki pimedalt võetud õigust sõita kuhu tahes ning piirang, et raske puudega isik peab ostma bussis täispileti, ei riku samuti 34 järgi õigust vabalt liikuda.
Tuletame meelde, et puudega täiskasvanu igakuist toetust võib kasutada puudest tingitud lisakulude katteks, sh transpordikuludeks. Aastas saab raske puudega täiskasvanu toetusena kokku 5040 krooni, millest seega on võimalik vajadusel sõita koos saatjaga. Selle üle, kuidas toetuseraha kasutada, kas sõita ühest linnast teise või katta kõnealusest toetusest muid lisakulusid, otsustab puudega isik ise.
Lisaks toome välja, et 22.03.2004 kirjas nr 15-1/2095 oleme selgitanud Sotsiaalministeeriumi eesmärke seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega. Töögruppi kuulub hr Aleksandr Vassenin, kes loodetavasti kõigile Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmetele ka informatsiooni edastab.
Lugupidamisega
Riho Rahuoja
sotsiaalala asekantsler
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)