See leht on meie vana kodulehe osa.
Rootsit peetakse sageli isikliku abistajasüsteemi näidismaaks. Süsteemi tõi Rootsi saksa päritolu Adolf Ratzka külakostina oma õpinguaastatest Ameerika Ühendriikides, kus oli kandepinda leidnud niinimetatud iseseisva elu liikumine. Lastehalvatuse tagajärjel invaliidistunud Ratzka ise kasutab abistajat erinevates olukordades. "Kõiges, mida ma ise teeksin, kui ma poleks invaliidistunud" ütleb ta kokkuvõtlikult.
Adolf Ratzka põdes noorpõlves lastehalvatust ja invaliidistus selle tulemusena raskelt. Eluaastad seitsmeteistkümnendast kuni kahekümneteiseni saatis ta mööda Müncheni haiglas. Adolf Ratzka elu sai otsustavalt uue pöörde, kui ta läks õppima Ameerikasse.
"Ainulaadse administratiivse lahenduse abil maksis saksa riik kinni minu abivahendid ja saatis iga kuu tšeki, mille summade eest palkasin ja koolitasin oma õpingukaaslasi endale isiklikeks abistajateks. See majanduslik tugi muutis kogu mu elu."
Aastal 1973 siirdus Ratzka Stokholmi ette valmistama oma väitekirja, mis käsitles takistustevaba elu ja asutustes elamise korra lammutamist. Kaheksakümnendatel aastatel lõi ta oma kodulinnas Stokholmi iseseisva elu kooperatiivi. Selle tegevus on olnud Rootsi aastal 1994 loodud isiklikku abistajasüsteemi määratlevate seaduste näidiseks.
Rootsis kuulub isiklik abistaja subjektiivsete õiguste hulka või nagu sealmaal öeldakse, kliendi kõigutamatute õiguste hulka. Isikliku abistajasüsteemi taustal on seadus puudega inimestele suunatud toetustest ja teenustest, kui ka seadus abistajategevusega seotud kompensatsioonist. Need seadused jõustusid aastal 1994. Enne seda sõltus teenuste ja toetuste organiseerimine valdade arusaamadest.
Abistaja vajaduse kriteeriumid määratletakse eelpool nimetatud seaduste põhjal: vajaduse täitumiseks läheb tarvis vähemalt 20 tundi nädalas. Kahekümne baastunni lisaks pannakse paika kliendi ehk abivajaja lõplik tundidevajadus, mis võib olla märgatavalt suurem kui baastunnimäär.
"Seadus ei sea abistaja tundide hulgale ülempiiri. Tean inimesi, kellel on abistaja 27 tundi päevas, kuna nad vajavad mingil ajal päevast kahte abistajat korraga" räägib Adolf Ratzka.
Rootsis tasub isikliku abistaja kulud 20 tunni ulatuses vald. Sellest üle minevate tundide eest tasumine kuulub Försäkringskassale (kindlustuskassa ehk Eesti mõistes Sotsiaalkindlustusametile.
Isikliku abistaja tunnihinna määrab Rootsi Valitsus üheks aastaks korraga. Aastal 2004 on abistajatunni hinnaks määratud 205 rootsi krooni ehk 22 eurot, kuhu on mõjuvatel põhjustel võimalik saada maksimaalselt 12%- list hinnalisa, eriti juhul kui teenuse vajadus on suur öö- ja õhtutundidel.
Isikliku abistaja tööandjana võib toimida puudega inimene ise, vald, organisatsioon või ettevõte, näiteks puudega inimeste abistajateenustele keskendunud kooperatiiv.
"Försäkringskassa poolt abistajateenusele eraldatud raha makstakse otse mulle. Pean iga kuu ära näitama, kui palju abistajad on mulle tööd teinud" räägib Ratzka. "Poole aasta järel liidan tunnid kokku ja annan teada, kui palju olen neid sel ajal kasutanud. Kasutamata tundide eest maksan nende tarbeks eraldatud summa tagasi.
Rootsi isiklikus abistajasüsteemis väärib äramärkimist valikuvabadus ja paindlikkus, samuti üldinimlikud põhimõtted, mis on ka kirja pandud isiklikku abistajat puudutavas seaduses.
"Seaduse alusel teevad abistajateenused minu puhul võimalikuks selle, et suudan täita oma pere-elus selliseid kohustusi, mis on Rootsi ühiskonnas niigi üldlevinud." räägib abielus olev ja kümneaastase tütre isa Adolf Ratzka. "Minu juhtumi meditsiinilisel määratlusel ja puude astmel oli väiksem tähendus, kui arutasime, kui palju ma abistajatunde vajaksin. Seadus näeb ette, et abistajatunde eraldades võetakse arvesse abistatava inimese elu kogu hetkeolukord."
Ratastoolis istuv Ratzka kasutab isiklikku abistajat keskmiselt 18 tundi päevas. Abistajaid on ühtekokku 8, kelledest kuus töötavad eelnevalt paikapandud ajagraafiku alusel ja kaks on varuks. Üks abistajatest on Ratzka abikaasa.
Ratzka elab aktiivset pere-isa elu, kuid teeb ka paljunõudvat tööd Iseseisva elu instituudi juhatajana. Oma töö tõttu tuleb tal palju reisida ja seepärast on tema puhul isikliku abistaja üheks tähtsamaks ülesandeks temaga reisidel kaasas olla. Ratzka pereisa rollis aitab abistaja teda sisseostude tegemisel, koristamisel, kodu ja auto väiksemates remonttöödes ja aias.
"Oma pere puhkusereisidelegi võtan isikliku abistaja kaasa, sest tahan et siingi oleks mul peres sama roll, kui mul oleks ilma oma puudeta".
Ajakirjast "Näkövammaisten Airut" nr. 28/2004 lühendatult tõlkinud
Mirja Kapanen
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)