See leht on meie vana kodulehe osa.
21. jaanuaril 2004 toimus Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis Endla tänav 59 Aleksander Vassenini vastilmunud raamatu "Nägemispuudega inimesed" esitlus. Selle teose, trükiarvuga 500, andis oma fondi kulul välja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Pidulikul üritusel olid esindatud Sotsiaalministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Eesti Pimedate Raamatukogu, Eesti Pimekurtide Tugiliit ja Eesti Kurtide Liit. Esindajaid oli mujaltki.
Põhiettekande tegi Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud, sotsiaaltöö doktor professor Taimi Tulva. Ta kõneles sellest, kuidas Aleksander Vassenin TPÜs sotsiaaltööd õppis, kuidas ta oma lõputööst arendas magistritöö, mille maht osutus ettenähtust tunduvalt suuremaks. Professor Tulva avaldas ka kindlat lootust, et meie magister hakkab tegema doktoritööd.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest oli kohale tulnud isegi rühm töötajaid. Aastail 1997-2002 töötas meie päevakangelane Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Põhiliselt just seal valmiski tema raamatu käsikiri. Nii on see asutus Aleksandri teadustöö valmimises etendanud suurt osa. Astangu rahva nimel võttis sõna keskuse juhataja Maret Priske. Ta märkis, et tal on head mälestused sellest ajast, kui Sass oli Astangul tööl. Sassi soovid ja ettepanekud olevat olnud alati konkreetsed. Oma raamatu kallal on autor visalt põhjalikku tööd teinud. Selle kasuliku kirjatöö ilmumine on nendegi saavutus, kes on selle valmimisele kaasa aidanud. On rõõm kuulda, et Aleksander seda tööd jätkab ja kirjutab valmis ka doktoritöö. Selleks soovime talle kogu südamest palju jõudu, häid toetajaid ning nõuandjaid.
Järgmisena võttis sõna Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo. Ta tõdes, et abivalmidus on hea omadus ja et Sass on abiks igal pool, näiteks aitab ta EPLil koostada ametlikke kirju ja annab meelsasti nõu. Ta on Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige ning seadusloome komisjoni esimees. See komisjon töötab aktiivselt. Ago Kivilo soovis Sassile edu ja jaksu ning et esitletav raamat ei jääks tal viimaseks.
Eesti Pimedate Liidu instruktor Anne-Mall Kroon luges ette tänukirja, milles märgitakse ära Aleksander Vassenini kasulik ja tänuväärne tegevus ning tema raamatu ilmumine.
Siis kõneles Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Eduard Borissenko, et lisaks sotsiaaltööle on Aleksander tegelnud ka Eesti pimedate ajaloo uurimisega ja selle kirjapanemisega. Üheksakümnendate aastate algul aitas ta hoolega ette valmistada Põhja-Eesti pimedate organisatsiooni loomist ja 14. jaanuaril 1994 sündiski Põhja-Eesti Pimedate Ühing. Kunagi mängis Sass puhkpilliorkestris marssi nimega "Läbi raskuste tähtede poole". See moto iseloomustab ka tema enda tegevust. Ta on eeskujuks kõigile pimedaile.
Raissa Keskküla Eesti Pimekurtide Tugiliidust kinkis Aleksander Vasseninile Helen Kelleri raamatu "Õppimise ime". Muide, selle raamatu tekst on lihtsustatud, et kurtidel oleks seda kergem lugeda. Raissa Keskküla põhjendas Helen Kelleri raamatu kinkimist sellega, et ka Vassenin võitleb pimedate huvide eest nagu seda tegi omal ajal Helen Keller.
Eesti Kurtide Liidu esimees Volli Pärnla avaldas arvamust, et Aleksander Vassenini raamatut oleks kasulik lugeda ka kurtidel, sest siis nad saaksid ettekujutuse pimedate maailmast. Samuti tõdes kõneleja, et pimedad on kurtidest ikka üks samm eespool.
Eesti Pimedate Raamatukogu nimel võtsid sõna juhataja Priit Kasepalu ja Avo Falkenberg. Priit Kasepalu teatas, et raamat "Nägemispuudega inimesed" on raamatukogus juba loetud helikassettidele ja avaldatud ka punktkirjas. Nii saavad seda lugeda needki, kes ei näe. Raamatukogu kinkis autorile tema teose punktkirjas. Avo Falkenberg ütles, et see on suurepärane raamat, mis valgustab ühiskonda. Raamatukogu kinkis Aleksander Vasseninile tema raamatu punktkirjas selleks, et avaldada talle tunnustust.
Eriti muljetavaldava kõne pidas Ants Siimer, omaaegse Tallinna Kaugõppe Erikeskkooli juhataja, suure staaiga pedagoog, kes on õpetanud ka paljusid pimedaid. Ants Siimer kõneles, et kohe pärast ülikooli lõpetamist aastal 1960 sattus ta õpetama seitset täispimedat. Küll oleks tal just siis vaja olnud niisugust raamatut. Seda, mis Sass on paberile pannud, peaksid lugema nägijad, sest paljud neist ei mõista, mida tähendab olla pime. Tänane päev on eriline. See, mida Sass on loonud, on suur üllatus. Sass on see õige klaver põõsas, kes pani need mõtted paberile ja mitte keegi nägijaist ei suudaks seda asja niimoodi käsitleda ja nii huvitavalt nägijaile esitada. Seepärast on tegemist erakordselt väärtusliku tööga ja seda eriti just pimedate juhtidele.
Sõnavõtte oli veelgi, kuid piirdun siinkohal siiski ainult veel Aleksander Vassenini mõtteavaldustega. Kõigepealt tänas ta kõiki raamatu esitlusel osalejaid. Aleksander meenutas, kuidas ta Tartu Ülikoolis ajalugu õppides tegi diplomitöö Portugali koloniaalpoliitikast. Seda tööd tehes jõudis ta ise järeldusele, et ka Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on samuti koloonia. Kõneleja selgitas ka, mis on pimedaile eluliselt tähtis, näiteks telefoni kasutamine on neile palju olulisem kui nägijaile. Seepärast peaks telefoni tarvitamine oma kodumaa piires olema pimedaile tasuta. Aleksander rääkis veidi ka pimedate psüühikast. Lõpuks rõhutas ta sotsiaaltöös olulist seisukohta: õige sotsiaaltöötaja peab olema hingelt maailmaparandaja.
Niisiis kujunes raamatu "Nägemispuudega inimesed" Aleksander Vasseninile suureks tunnustusavalduseks. Et lugejail tekiks põguski kujutlus esitletud raamatu sisust, selleks avaldan siinkohal lühidalt teoses käsitletava temaatika:
Pimedad ühiskonnas
Pimedad siirdeaja Eestis
Pimedate psüühilised iseärasused
Vaegnägijate toimetuleku ja rehabilitatsiooni võimalused
Nägemispuudega inimeste abivahendid
Nõuandeid nägijaile
Mäng ja loovus pimedate elus
Eesti pimedad - tuntud loovisikud
Vello Vart
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)