See leht on meie vana kodulehe osa.
Eestis alustati tööd pimekurtidega Põhjamaade algatusel ja toetusel. Esimesteks spetsialistideks, kes jagasid oma kogemusi ja teadmisi, olid Marjaana Suosalmi ja Inger Rodbroe. Esmakordselt said pimekurtide laste vanemad teavet oma laste puude kohta ja õpetust lastega suhtlemiseks Taani spetsialistide poolt 1993. aastal läbi viidud perekursusel.
Eesti Pimekurtide Tugiliit alustas tegevust 1994. aastal pimekurtide laste vanemate algatusel. Tekkis vajadus luua oma organisatsioon, sest pimekurtide laste vanemad vajasid abi lapsega suhtlemisel, kasvatamisel ja õpetamisel.
Üheks esmastest eesmärkidest oli pimekurtide populatsiooni väljaselgitamine ja töötajate koolitamine. Koos Soome spetsialistidega käidi Eesti erinevates lasteasutustes ja jõuti järeldusele, et pimekurdid lapsed ei saa õpetust ja neil puudub igasugune võimalus arenemiseks, sest töötajatel ei olnud teadmisi ega oskusi tööks pimekurtide lastega.
Käesolevaks ajaks on Tugiliidu kaasabil saanud täiendkoolitust 18 spetsialisti tööks laste ja täiskasvanutega. Teadmisi on käidud omandamas Soomes, Rootsis, Taanis, Poolas. USA HILTON/PERKINS programmi konsultandid ja Soome spetsialistid käivad koolitusi läbi viimas ja juhendamas kohapeal Eestis.
Oma 10-tegevusaasta tähistamiseks korraldas Tugiliit 24. aprillil rahvusvahelise seminari "Kommunikatsioon avab maailma". Seminaril osalesid Tugiliidu liikmed, pimekurtide laste vanemad, erinevate organisatsioonide esindajad, kes oma tegevuses puutuvad kokku antud valdkonnaga ja need, kes on toetanud Tugiliidu tegevust.
Oma avasõnas meenutas esinaine Margarita Rägapart Tugiliidu loomisega seonduvat. Ta rõhutas, et Tugiliidu eesmärgiks on olnud abi osutamine peredele, kus sünnib pimekurt laps ja seda tuleb teha võimalikult kohe, et aidata kaasa lapse arengule. Olles ise täiskasvanud pimekurdi noormehe ema, teab ta , kui raske on kasvatada pimekurti, kes on ilma jäänud spetsialistide abist.
Ülevaate Tugiliidu 10 aasta tegevusest andis tegevjuht Raissa Keskküla.
Kuigi Tugiliidu loojateks olid lapsevanemad, on tegevus suunatud nii lastele kui täiskasvanutele. Käesoleval ajal on Tugiliidu tugivõrgustikus 21 täiskasvanut pimekurti ja üle 50 lapse.
Rehabilitatsiooniasutusena pakutakse teenust pimekurtidele, liitpuudega pimedatele ja pimedatele, millest tingituna on teenuste kasutajate arv tunduvalt suurem.
Tugiliidu tegevuse algaastatel oli suureks toeks Eesti Pimedate Liidu abi. Soome ja Eesti pimedate Euroopa Liidu PHARE LIEN projekti kaasati ka Pimekurtide Tugiliit, mis andis võimaluse välja selgitada täiskasvanute pimekurtide vajadusi ja kavandada edaspidist tegevust.
Oluliseks murranguks Tugiliidu tegevuses oli liitumine Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevusega. Ühiselt on suudetud jagada ühiskonnale teavet puuetega inimeste vajadustest , koostöös Sotsiaal- ja Haridusministeeriumiga on aktiivselt otsitud lahendusi rehabilitatsiooni ja hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
Aastate jooksul on laienenud Tugiliidu koostöövõrgustik, kus meie naabrite soomlaste osa on märkimisväärne. Lisaks põhjamaadele on juba viiendat aastat koostöö USA HILTON/PERKINS programmiga, mis on suunatud tööks lastega ja töötajate koolitamisele.
Seminaril jagasid oma teadmisi erinevad spetsialistid.
USA spetsialist Mary Zatta rääkis pimekurtide laste erivajadustest hariduse omandamisel.
Ta rõhutas, et Pimekurtide Tugiliit on olnud teerajajaks pimekurtidele lastele teenuste arendamisel Eestis. Sellel laste rühmal on ainulaadsed vajadused, mida ei ole võimalik rahuldada ilma paljude eri tasandite inimeste tõelise pühendumuseta. Väga oluliseks pidas esineja kommunikatsiooni osa pimekurdi lapse arengus. Eriti oluline on lapse kommunikatsioonivõimaluste väljaselgitamine ja õpetamine. Lapse kommunikatsioonioskused avaldavad mõju kogu tema ülejäänud õppimisele. Mary Zatta ütles, et Pimekurtide Tugiliit on loonud visiooni, mille edasiarendamiseks ja täitmiseks näeb ta põhjust partnerluse jätkamiseks.
Soomest oli kohal Terhi Pikkujämsä, kes rääkis USHER sündroomist, mis on üks levinuim pimekurtust põhjustav päritav geeniviga. Terhi on aastaid aktiivselt osalenud pimekurtuse alase tegevuse käivitamisel Eestis. Esineja on läbi viinud Eesti täiskasvanud pimekurtide uuringu ja tulnud järeldusele, et ka Eestis on paljudel pimekurtuse põhjustajaks päritav USHER sündroom. Lõpetuseks ütles Terhi Pikkujämsä, et pimekurtus ei tähenda, et elu on läbi. Paljust tuleb küll loobuda, kuid me loodame, et ühiskonna areng aitab luua abivahendeid ja võimalusi, mis võimaldavad ka pimekurtidel osaleda ühiskonna elus täisõigusliku liikmena.
Spetsialist Olga Ilgina käsitles teemat - pimekurtus.
Oma sõnavõtus tõi ta välja pimekurtuse eri tüübid. Töös pimekurtidega vajatakse mitmekülgseid oskusi ja mitmete erinevate spetsialistide koostööd tulemuste saavutamiseks. Kombineeritud nägemis- ja kuulmispuudega inimesed ei saa automaatselt kasutada ainult nägemis- või kuulmispuudega inimestele mõeldud õpetamis- ja rehabilitatsioonimetoodikat. Seega tuleb pimekurtust vaadelda kui omaette puuet, mis vajab spetsiaalseid meetmeid kommunikatsiooniks ja toimetulekuks.
Tallinna Haridusametist Urve Raudsepp-Alt andis ülevaate nägemis-liitpuudega laste haridusvõimalustest Tallinnas. Tallinna Linn on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu nägemispuudega laste haridusvõimaluste parandamiseks. Oluliseks sammuks oli 2003.aasta sügisel käivitunud nõustamisrühm pimedatele tavakoolis õppivatele lastele ja liitpuudega pimedate laste toetamiseks. Esineja suhtus positiivselt lahendamist vajavatesse küsimustesse ja tõdes, et Tallinna linn peaks olema suuteline pakkuma oma nägemispuudega lastele kooliharidust kohapeal. On kurb, et väikesed lapsed peavad lahkuma kodunt kaugele, et omandada haridust.
Lapsevanem Heidi Rannik rääkis oma kogemusest pimekurdi lapse kasvatamisel. Tema südamlik ja mõtteid arendav esinemine ei jätnud külmaks vist kedagi. Sõnavõtust tuli esile, et oma lapse probleemi mõistmine ei ole enesestmõistetav asi ja lapsevanem vajab siin spetsialistide abi ja toetust. Et toimiks kommunikatsioon ja lapse areng oleks kindlustatud, on varasel sekkumisel lapse arengusse oluline osa.
Pimekurt Kalju Arukase andis ülevaate oma puude arenemisest ja nendest raskustest, mis tal tuli ületada, jätkamaks elu ilma nägemise ja kuulmiseta. Kurdina sündinud inimesele on nägemise kaotamine suur traagika. Kõneleja viipekeeles esitatud teave tõi esile Kalju Arukase haruldase sihikindluse ja elutahte. Ta on pimekurdina selgeks õppinud punktkirja , masinkirja ja taktiilse viipekeele. Punktkirjas on ta kirjavahetuses teiste pimedatega ja loeb punktkirjaraamatuid. Masinkirjas kirjutab ta kirju oma tütrele Ameerikasse ja teistele nägijatele. Taktiilne viipekeel on suhtlemiseks abikaasa ja teiste inimestega. Kalju sooviks on õppida selgeks arvuti kasutamine, et saaks teavet laiast maailmast.
Aastapäeva muutsid pidulikuks ja soojaks külaliste südamlikud õnnesoovid ja kaunid lilled.
Osalejate tänusõnad ja kallistused jäävad meelde kauaks. Tehtud töö on kandnud vilja, teha on veel aga palju, et abi ja tugi jõuaks kõigini, kes seda vajavad.
Aastapäevapidustustelt saadud positiivne laeng annab Eesti Pimekurtide Tugiliidu perele teotahet ja julgust edaspidisteks aastateks.
Suur, suur tänu kõigile, kes on käsikäes Pimekurtide Tugiliiduga andnud panuse pimekurtide laste ja täiskasvanute elu paremaks muutmisel.
Raissa Keskküla
Eesti Pimekurtide Tugiliidu tegevjuht
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)