See leht on meie vana kodulehe osa.

<Sisukord

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

Heliraamat kui aken maailma

Maaleht 15. aprill 2004

Tiiu Talvist

Pange silmad kinni. Olge niimoodi mõnikümmend sekundit järjest. Proovige olla kinnisilmi terve minut. Kuulake ja kompige maailma. Ja siis kujutage ette, et te ei näegi. Või näete nii halvasti, et nägijaile nii tavaline raamatute, ajakirjade ja -lehtede lugemine pole lihtsalt võimalik.

Inimesele, kes on harjunud päevast päeva silmadega infot ahmima, on nägemise kaotamine katastroof. Paljudele pole aga koguni kunagi nägemise õnne antudki.

Mis jääb üle siis, kui hing ihaleb teadmiste järele ja mõistus tahab ilmaasjadega teritamist, aga silme ees valitseb udune pimedus?

Parim heliajakiri

18 aastat tagasi, 1. aprillil 1986, jõudis Võrus esimest korda kuulajate ette heliajakiri Tamula, mis käsitles paljusid, peamiselt kohalikke vaegnägijaid huvitavaid teemasid.

Lisaks Võrumaa vaegnägijatele said heliajakirja kuulata ka kõik nende Lõuna-Eestis elavad saatusekaaslased, paljud heliajakirjas ette võetud teemad jõudsid ka Sirje Kõivu juhtimisel tegutsenud Võru rajooni raadiosse.

Kui Eesti Pimedate Ühing aastatel 1987-1991 heliajakirjade konkurssi korraldas, viis Tamula sellelt võistluselt esikoha koju kolm aastat järjest. Selle kaudu sai võrulaste kuulatav ajakiri tuntuks kõigi Eesti vaegnägijate seas.

Kõik need 18 aastat on eestvedaja olnud Guido Tarraste - nägemispuudega mees, kes teab hästi, millisest infost vaegnägijatel kõige rohkem puudus on.

"Omal ajal tehti Tartus pimedatele kohalikke raadiosaateid. Et mind on kooliajast saadik raadio tegemine huvitanud, sattusingi seal raadioasjandusse. Sellest julgustatuna Võru-teemaline heliajakiri Tamula sündis," meenutas Tarraste.

Helikirja algusaegade meenutamine ajab talle praegu muige suule. "Stuudiot polnud siis ollagi, esimesed saated salvestasime tavalise lintmaki peale. Kogu töö tehti inimeste vabast tahtest ja heategevuse korras." Alles 1989. aasta lõpuks valmis esimene väike helistuudio, mille rajamisele aitasid kaasa Eesti Pimedate Ühing ja selle õppe-tootmiskombinaat Tartus. Nüüd on infoühingul Helikiri kanda teine ülesanne. "Salvestame nägemispuudega inimeste jaoks heliraamatuid ja laenutame neid välja," selgitas Tarraste. "See, laenutaja jaoks täitsa tasuta teenus, on mõeldud tõesti ainult nägemispuudega inimestele, autorikaitse seaduse kohaselt tavakodanikud neid raamatuid laenutada ei tohigi. Vastasel korral peaksime hakkama autoritasu maksma."

Esimene netiraamat

Heliraamatute salvestamist alustati 1990. aastal. Esimese teose, Uue Testamendi, luges linti Villu Jürjo. Kui 1991. aasta lõpuks oli lintidele jäädvustatud kolmkümmend heliraamatut, siis nüüdseks kuulub neid infoühingu laenutusnimekirja juba sadu.

Helikirjas salvestatud raamatuid on praegu olemas kolmes formaadis: kassettidel ja CD-del ning kõige uuemas variandis ka netiraamatuna.

Netiraamat tähendab seda, et inimesed, kel on kodus helikaardi ja kõlaritega arvuti ning Interneti püsiühendus, saavad Helikirja raamatuid kuulata Interneti vahendusel, raamatukokku minemata. Netiraamat on populaarsust kogumas just noorte vaegnägijate seas.

Tarraste sai oma netiraamatute ideele kinnitust Soomes.

"2002. aastal käisime koos ühingu infojuhi Aimar Parvega Soomes ja seal mõeldi parajasti, kuidas käivitada Interneti teel raamatute kuulamist."

Parve oli see, kes ideed kohe praktikasse vormis. Eesti netiraamat on Baltikumis esimene omalaadne. Ka Soomes pole see mitmel põhjusel (kallis püsiühenduse tasu, vähe arvuteid) veel käivitunudki.

Helikirja salvestised, mille nimekiri on üles riputatud Internetis ühingu koduleheküljel www.helikiri.ee , on olemas ka Eesti kõigis suuremates pimedate raamatukogudes: Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Kui Võru inimestel on võimalik raamatuid laenutama minna Võru keskraamatukokku või ühingusse koha peale, siis kaugema kandi inimesed saavad seda teha näiteks hoopis posti teel.

"See ongi meil praegu kõige levinum laenutamise viis," ütles Tarraste, kelle sõnul on asjad korraldatud nii, et laenutaja ei pea maksma isegi mitte postikulusid.

Tuleb vaid ühinguga kontakti võtta, saata sinna oma puuet tõendavad andmed ning seejärel raamatusoovid sisse anda. Sama nõue kehtib ka neile, kes soovivad hakata kasutama netiraamatu teenuseid.

"Lisaks sellele materjalile, mis meie diktorid ise linti loevad, pakume välja Eesti Raadio raadioteatris salvestatud kuuldemänge. Need on kuulajate hulgas väga populaarsed," rääkis Tarraste, väike uhkusenoot hääles. "Praeguseks on ilmunud kaheksa kuuldemängudega MP3 formaadis kogumikku. Kokku on meil kuulamiseks üle saja kuuldemängu. Lisaks talletame raadiosaateid "Kuula rändajat", "Ajalootund" ja "Müstiline Venemaa". Kui inimestel on soovi, siis saame tänu sülearvutile raadiosaateid fonoteekidest juurdegi hankida ning oma valikut suurendada. See, et on üha rohkem inimesi, kes tahavad meie salvestisi kuulata, meiega ühendust võtavad ning uusi raamatuid küsivad, on meie tööle tegelikult suureks toeks. Hea tunne on aidata saatusekaaslasi."

Lisaks projektitoetustele saab Helikiri alates 1997. aastast väikest tegevustoetust ka Eesti riigilt, tänu millele saavad ühingu kolm nägemispuudelist töötajat oma töö eest ka väikest tasu. Lisaks on vaja diktoreid palgata, aparatuuri muretseda, igapäevaseid kulusid maksta.

Vaja veneaegset lintmakki

Üheks praeguseks hädapärasemaks tööks on lintide peale loetud heliraamatute taastamine ja ümber salvestamine. Inimestel pole ju enam selliseid makke, millega vanu linte kuulata saaks.

Taastamiseks tuleb vanad salvestised lintide ja aeglasema kiirusega kassettide pealt arvutisse võtta.

Tarraste sõnutsi seisab selle ülesande ees üks takistus: pole lintide mängimiseks korralikku makki enam ka Helikirja stuudiol endal.

Siinkohal ongi vist õige koht esitada üleskutse selle loo lugejaile: kui kellelgi juhtub müümiseks või veel parem äraandmiseks olema üks korralik veneaegne makk, võtku ühendust Helikirja stuudioga, mis asub Võrus Liiva tänavas kultuurimajas Kannel, ja loovutagu oma masin Helikirjale. Sellest saaksid rõõmu paljud vaegnägijad, kellele heliraamatu kuulamine võib olla ainuke aken maailma.

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)