See leht on meie vana kodulehe osa.
14. november on ülemaailmne diabeedipäev. Sel aastal on peateemaks liigne kehakaal ja diabeet. Diabeedi ehk suhkruhaiguse puhul on tegemist eluaegset ravi nõudva kroonilise haigusega, mis kaasaegses heaoluühiskonnas näitab jõudsat kasvutendentsi. Ajakirja "Diabetes" andmetel aastast 1994 on maailmas üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb seda haigust aga üle 22 000 inimese. Kahjuks pole paljud selle haiguse ohvritest suutnud vältida diabeediga aastate jooksul kaasnevaid hilistüsistusi. Üks võimalikest tüsistuste variantidest on nägemise osaline või täielik kaotus , mistõttu leiame ka pimedate ühingu liikmeskonna hulgas palju diabeetikuid.
Diabeeti tunti juba antiikajal, kuid mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni ei tuntud. Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. aastal Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best, kes pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia.
Suhkruhaiguse ravi on eluaegne ning selle aluseks on õige toiduvalik. õige dieedi ning vastavalt diabeedi tüübile kas insuliinravi või tablettraviga on suhkruhaigel võimalik hoida oma veresuhkur võimalikult normilähedasena. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l (millimooli liitri kohta) ja 2 tundi peale sööki mitte kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on aga veresuhkru tase normist kõrgem. Kui aga veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad diabeedi hilistüsistused. Võivad tekkida veresoonte kahjustused kogu organismis, sealhulgas ka silmas ning viimasel juhul võib see viia nägemise languse või täieliku pimedaks jäämiseni. Ainus viis vältida diabeedi hilistüsistusi, on hoida veresuhkru tase normis. Selle saavutamisele peab diabeeti põdev inimene ise aktiivselt kaasa aitama, mõistma hästi oma haiguse olemust ja sellega tegelema. Öeldaksegi, et suhkruhaigus on "tarkade inimeste haigus".
Ometi on suhkruhaigete hulgas palju neid, kes kõigele vaatamata silmanägemisest ilma jäänud. Diabeet troonib pimeduse põhjustajate pingerea eesotsas. Palju on neid 20-30 aastates noori inimesi, kes just selle haiguse tagajärjel on sunnitud visuaalse maailmapildiga hüvasti jätma. Ehk on siin üheks mõjuteguriks asjaolu, et isegi veel kümmekond aastat tagasi polnud oma veresuhkru taseme pidev mõõtmine eriti kättesaadav. Praegu on igal diabeetikul oma isiklik veresuhkrumõõtja ehk glükomeeter kodus ja ta saab igal ajal oma veresuhkru taset ise mõõta. Nii lihtne see ongi - torkad sõrmeotsa tillukese augu, pigistad veretilga välja ja torkad glükomeetrisse pistetud vastava testriba veretilka ning 30 sekundi pärast ilmub aparaadi ekraanile sinu hetke veresuhkru näit. Lihtne ta ongi, kui silmanägemine alles. Mida aga hakata peale siis, kui aastaid põetud diabeet on nõudnud oma osa ja silm ekraanil ilutsevat näitu ei seleta? Võimalus number üks on otsida inimene kes näeb ja talle glükomeeter nina alla pista. Aga alati sellist võimalust ei ole ja tihtipeale jääb segama isikliku privaatsuse häiritus. Seega tuleb leida võimalus number kaks ning siinkohal ulatab oma abistava käe kõnelev veresuhkrumääraja. Muud toimingud kõik samad, ainult, et ekraanil nähtav näit öeldakse sulle ka kuuldavalt. Kuni käesoleva aastani oli kõneleva glükomeetri hankimine üsna keerukas. Tegemist on kalli riistapuuga, mille 7000 kroonine hind pole paraku ühele pensionist elatuvale puudega inimesele taskukohane. Olukord paranes, kui tegutsemist alustas MTÜ Jumalalaegas. Nende maale toodavast tootevalikust leiame ka kõneleva glükomeetri, mille maksumus inimesele endale on 40 % täishinnast. Seegi summa on suur, kuid ometi veidi inimsõbralikum. Hetkel teeb olukorra keerukaks veel asjaolu, et kõnealusele glükomeetrile sobilikud testribad ei kuulu soodustusega saadavate testribade nimekirja ja täishinnaga ei jõua neid kuigi palju osta. Kuid on lootusi, et järgmise aasta kevade paiku see olukord paraneb.
Kuid ka pelk võimalus endale selline rääkiv vajalik abivahend hankida on samm paremuse suunas ja aitab ehk suhkruhaigust põdevail inimestel kes nägemise kaotanud elada iseseisvamat elu ning vältida uusi hilistüsistusi.
Mirja Kapanen
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)