See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

15. oktoobril Põhja-Eesti Pimedate Ühingu poolt korraldatud piketil Toompeal valitsusele üle antud pöördumise tekst.

----------

Eesti Vabariigi Valitsusele

Pöördumine

Mitme viimase aasta jooksul on nägemispuudega inimesi koondavad ja nende huve

esindavad organisatsioonid juhtinud nii Eesti Vabariigi Riigikogu saadikute kui ka täidesaatva võimu organite tähelepanu oma liikmete probleemidele ja teinud nende lahendamiseks konstruktiivseid ettepanekuid. Kuigi nägemispuudega inimesi on kutsutud tehtud ettepanekute arutamiseks mitmesugustele nõupidamistele ja ümarlaudadele, pole neile aruteludele järgnenud mingeid konstruktiivseid otsuseid - piirdutud on vaid ära kuulamisega.

Selle tõttu oleme otsustanud korraldada oma probleemidele tähelepanu juhtimiseks valitsuse hoone ees piketi 15. oktoobril kell 12.

Nägemispuudega inimeste paljudest probleemidest on olulisemad

järgmised kolm:

1.     puude raskusastme ebaõiglane määramine

2.     saatjaga sõit Eesti piires

3.     nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni süsteemse käsitluse puudumine.

1.     Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, paragrahv 2, lõige 1. punkt 1. ütleb:

1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat

kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

Sama paragrahvi lõige 2 ütleb:

(2) Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega.

Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

Neid seaduse punkte on rakendusotsustega tõlgendatud nii, et pimedad ja väga väikese nägemisjäägiga inimesed saavad endise sügava puude asemel raske puude. Esialgsel vaatlusel näib see otsus loogilinegi: valdav osa inimesi suudab kottpimedas ruumis ennast riidesse panna, minna tualetti, ennast pesta, toitu suhu tõsta ja rääkida. See siiski ainult näib mõistliku aruteluna. XXI sajandil ei koosne suhtlemine vaid suusõnalisest infovahetusest. Võib öelda, et kaasajal toimub valdav osa suhtlemisest visuaalselt: trükitud tekstid (kirjavahetus, raamatud, ajalehed, ajakirjad jms), televisioon, interneti vahendusel saadav informatsioon, visuaalsed tähised ja paljut muutki. On ilmne, et sellist laadi suhtlemisega on pimedatel ja nõrgaltnägijatel suuri probleeme ja nad vajavad selles osas kõrvalabi. Lisaks ka mainitud tegevuste: riietumise, hügieenitoimingute ja toitumise puhul on nägemispuudega inimestel vaja kõrvalabi. Näiteks mis moodi teevad inimesed kindlaks, kas riided on ikka puhtad?

Eesti Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt Eestis ringi liikuda. Seda sõltumata kellaajast ja nägemispuudest. Selle õiguse rakendamiseks, ilma ennast ja teisi ohtu seadmata, vajab nägemispuudega inimene kõrvalabi. Lisaks on Eesti Vabariigi kodanikul õigus valida endale vabalt amet ja töökoht, pöörduda kohtusse jne. Kõigi nende mainitud põhiseaduslike õiguste rakendamiseks vajab nägemispuudega inimene enamasti mingit puudest tingitud kõrvalabi. Nägemispuudest tingitud takistus on nii igapäevatoimingute sooritamisel, vaba aja veetmisel kui ka töötamisel korvamatu.

Tuleb arvestada ka sellega, et inimene saab informatsioonist umbes 80 protsenti nägemismeele kaudu. Saadud informatsiooni analüüsides saab inimene teha otsuseid - rakendada oma mõistust ning sellega tagada enda parema toimetuleku kõigi tegevustervikute lõikes. Kaotanud nägemismeele, vajab inimene pidevalt kõrvalabi, et saada analüüsiks ja otsuste langetamiseks vajalikku informatsiooni.

Neid asjaolusid ei arvestata aga puude astme määramisel. Nii võib öelda, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse rakendusaktidega on puudega inimestele jäätud vaid õigus olla elus ja ei arvestata nägemispuudest tulenevate takistuste kõikide oluliste aspektidega ning nägemispuudega inimeste vajadusega kõrvalabile informatsiooni hankimisel just sellise vajaduse tekkimise hetkel.

2.     Kuna puude aste on määratud valesti, peab pime ostma ühistranspordis sõitmiseks kaks piletit: nii endale, kui ka saatjale, kes sõidab ju ainult selleks, et osutada talle kõrvalabi.

3. Meil on hea meel, et viimaks on riik otsustanud olulisel määral suurendada rehabilitatsioonile mõeldud summasid. Kahjuks puudub Eestis nägemispuudega inimeste rehabilitatsioonisüsteem ja mitmeid hiljuti nägemise kaotanute seisukohalt olulisi teenuseid osutatakse ainult projektipõhiselt. Rehabilitatsiooni süsteemitu käsitlus ei taga teenuste arengut ja vastava ala spetsialistide koolitamist. Selle tõttu ei saa riigi poolt pimedate ja nõrgaltnägevate inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud summasid efektiivselt kasutada.

q       Põhja‑Eesti Pimedate Ühing soovib, et Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse rakendusaktides võetaks puude astme määramise korra juures arvesse ka inimese kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajadus oma põhiseaduslike õiguste teostamisel, informatsiooni hankimisel teiste ühiskonna liikmetega võrdsel määral ja ühiskonnas väljakujunenud tasemel hügieenitoimingute teostamisel.

q       Põhja‑Eesti Pimedate Ühing soovib, et Eesti Vabariigi Valitsus toetaks nägemispuudega inimeste rehabilitatsioonisüsteemi ülesehitamist ja toimimist, tagades nii nägemispuudega inimeste parema lõimimise ühiskonda ning rehabilitatsiooniks eraldatud summade efektiivsema kasutamise.

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee