See leht on meie vana kodulehe osa.
Selleaastasele Rahvusvahelise Valge Kepi Päeva üritustereale Põhja-Eesti Pimedate Ühingus pani punkti 15. oktoobri pärastlõunane pidulik koosviibimine ühingu rahvale. Kella kolmeks oli Tondi tänava maja saalis üles seatud pika pidulaua taga istet võtnud päris mitukümmend inimest. Ürituse avasõnad ütles ühingu esimees Artur Räpp. Ta meenutas samal päeval valitsushoone ees läbi viidud piketti ning tänas selle organiseerijaid ja peakorraldajaid Lia Linki, Janne Jervat ja Aleksander Vasseninit.
Esimehe tervitusele järgnes umbes poole tunni vältel ridamisi hulk lühildasi sõnavõtte. Meie ühingu rahvast oli tulnud tervitama Pirjo Vaarma Tallinna Puuetega Inimeste Kojast, kes tutvustas lühidalt koja töid ja tegemisi. Valge kepi päevast ning kõnealuse abivahendi ajaloost üldse rääkis kuulajaile Vello Vart. Eesti Pimekurtide Tugiliidu tegevust tutvustas tugiliidu tegevjuht Raissa Keskküla. Ta kinkis meie ühingule Helen Kelleri raamatu "Õppimise ime". Järgnevalt sai sõna Eesti Pimedate Raamatukogu direktor Priit Kasepalu, kes on ühtlasi ka üks neist, kes aastate eest ärgitas sisse viima valge kepi päeva tähistamise traditsiooni Eestis. Eesti Pimedate Raamatukogus sai hiljaaegu valmis Henn Kungla raamatu "Õpilane Henn suure kuuse alt" punktkirjaversioon ning Priit Kasepalu kinkis kokkutulnute aplausi saatel raamatu autorile ühe eksemplari. Viimasena sai sõna Eesti Pimemassööride Ühingu esinaine Janne Jerva, kes kutsus kõiki nende ühingu massööride käteosavust omal nahal proovima. Temagi meenutas hommikupoolikul aset leidnud piketti ja neid kümneid intervjuusid, mis tal nimetatud ettevõtmisega seoses on tulnud ajakirjanikele anda.
Sõnavõttudele järgnes juba traditsiooniline pidulik kontsertosa. Kohaletulnuid üllatas meeldivalt ühingu naisansambel, kes esitas palasid oma Vilniuse folkloorifestivali kavast. Ei puudunud ka meie puhkpilliorkester oma vanade tuntud viisidega. Kell 4 avas oma nägemisabivahendite laeka kaane kõrvaltoas ka MTÜ Jumalalaegas. Peab nentima, et inimeste huvi abivahendite vastu oli suur, mida näitas tihe sagimine abivahendite väljapaneku ümber.
Rahva lõbusat sagimist jagus Tondi tänava majja veel mitmeks tunniks. Kell näitas juba kuuendat õhtutundi, kui viimased peolised kodu poole suundusid. Kes siis saatja käekõrval, kes invatakso tagaistmel ja kes päevakohaselt oma valge kepi truul kaasabil.
Mirja Kapanen
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)