See leht on meie vana kodulehe osa.
----------
Tallinn, 14. detsember 2004. a
Puuetega Inimeste Tegevuskeskus, Endla 59.
Koosoleku algus kell 14 00
Koosoleku lõpp kell 16 10
Koosolekut juhatas Külli Urb
Koosolekut protokollis Kerti Kollom Seidelberg
Osa võtsid;
Diana Ingerainen, abilinnapea
Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Eduard Borissenko, Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Merike Melsas, Päevakeskus Käo
Mati Mugur, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
Toomas Urbanik, Eesti Iseseisva Elu Keskus
Malle Kariste, Eesti Kurtide Liit, Volli Pärnla asendaja.
Erik Loide, Eesti Nägemispuudega Inimeste Fond
Aado Kuuse, Tallinna Kommunaalamet
Marje Paljak, Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakond
Urve Raudsepp-Alt, Tallinna Haridusamet
Risto Aasmaa, Tallinna Kommunaalamet
Malle Ojamaa, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Uku Torjus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Puudusid:
Toomas Sepp, Tallinna linnasekretär
Triin Vana, Tallinna Vaimse Tervise Keskus
Kalev Märtens, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
1. Puuetega laste hariduse arengusuunad Tallinnas.
Ettekanne: Urve Raudsepp - Alt - Tallinna Linna Haridusamet
2. Projekti "Puuetega inimeste tööhõive edendamine" tutvustus.
Ettekanne: Anu Kippar - Tallinna Tööhõiveamet
3. Parkimiskaartide korra muutmise vajadusest.
Ettekanne: Aado Kuuse- Tallinna Kommunaalamet
4. Busside märgistamise parandamisest.
Järelpärimine: Eduard Borissenko - Põhja- Eesti Pimedate Ühing
5. Info madalapõhjaliste busside riigihanke tulemustest.
Mati Mugur - Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing
6. Jooksvad küsimused
Urve Raudsepp- Alt: Probleemiks on nägemis- liitpuuetega lastele klassi avamine, Tallinna Kurtide kool on alatäituvusega, kuhu suunda liigub Laagna Lasteaed Algkool? Kõik need ja mitmed teised küsimused vajavad lahendamist.
Külli Urb: teen ettepaneku kutsuda tekkinud probleemide selgitamiseks ja lahendusvõimaluste otsimiseks kokku eraldi töörühm.
Otsustati: kutsuda kokku haridusteemaline nõupidamine, mille eesmärgiks on otsida ja leida lahendusi. Töörühma kokku saamise aeg leppida kokku hiljem. Töörühma koosolekul soovib osaleda ka abilinnapea Diana Ingerainen.
Ettekanne Lisa 1.
Päevakorrapunkt jäi ära ettekandja puudumisel.
Aado Kuuse: Toon välja mõned parkimisega seotud probleemid, millele ootan Teiepoolset abi. Invaparkimiskaartidega hakati tegelema 2001 aastast ja siis tegeles sellega Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Hakati tegelema seadusandluse järeleaitamisega. Tänaseks on väljastatud üle 1000 invaparkimiskaardi. Tundub nii, et invaparkimiskaarte on antud välja kergekäeliselt, st et perearstid annavad suunamiskirju mille alusel invamärke väljastatakse. Tihti tuleb invaparkimiskaarti saama inimene kellel ei ole mingit välist tunnust selle kohta et tal on liikumise või nägemise takistus. Oleme viimasel ajal hakanud lisaks perearsti tõendile küsima ka VEKI tõendit, paraku aga VEKI tõendil puudub märge, et tegemist on liikumispuudega inimesega.
Arutelu: Perearst on oma patsiendi advokaat ja kui ei ole ette antud konkreetseid kriteeriume mille alusel tõendit väljastatakse, siis enamasti antakse kõigile, kes oskavad küsida.
Aado Kuuse:Kas VEKI tõendi küsimine on õigustatud?
Arutelu:Puude raskusastmete järgi ei saa üks ühele mingisugust hüve anda.
Merike Melsas: Omal ajal moodustati puuetega inimestest töögrupp, kes pani paika kriteeriumid, mis tulenesid elust enesest . Milles on probleem, kas on liiga palju invakohtadel parkijaid. Isiklikult puudega inimesena ei ole küll märganud, et parkimiskohad täis oleksid.
Kerti Kollom Seidelberg: Töötasin koostöös meie ameti tervishoiuosakonna ja juristiga välja uue teatise vormi, mille saadame perearstidele. Kas selline teatis oleks perearstidele mõistetav?
Diana Ingerainen: uus versioon on eelmisest tunduvalt parem.
(Teatis Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemiseks. Lisa 2.)
Aado Kuuse: Invaparkimiskohtade ülevaatuse ja parkimiskohtade korrahoiu jälgimise võiks läbi viia kevadel 2005.
Mati Mugur: Teatrite, kinode jt avalike asutuste ees, eelkõige parklad, mis kuuluvad linnale peaks olema topelt tähistusega st tulp ja maha märgistusega. paraku aga puuduvad paljudes kohtades invaparkimiskohad sootuks.
Eduard Borissenko: teen ettepaneku pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole SOM määruse nr 15 19. jaanuarist 2001 üksikasjalisemaks täpsustamiseks.
Otsustati: pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole parkimiskorra kehtestamise täpsustamiseks.
Eduard Borissenko: Varasematel aegadel on toimunud mitmeid kohtumisi, millest on võtnud osa Tallinna linnavalitsuse Transpordiameti esindajad, Trammi ja Trollibussi koondise esindajad ja bussiteenuseid osutavate firmade esindajad. Alati on oldud nõus, et puuetega inimeste soovid on õigustatud, kuid ikka on see kuhugi pidama jäänud. Meie soovid on olnud aasta aastalt samad st Transpordivahendi numbrite standardiseerimine ja numbri kindla asukoha kasutamine. Transpordivahendites peatuste selge häälega teadustamine, samuti ka järgmise peatuse nime teatamine. Mitu aastat tagasi moodustati ka vastav töörühm selle sama invakomisjoni juurde, korraldati reide ja vaatlusi. Sellel ajal pandi suuri lootusi EL saabuvale rahale millega loodeti kõik ühissõidukid varustada elektrooniliste tabelitega, standardiseeritud numbritega nii sõiduki seest kui väljast ja lisaks veel taheti luua süsteem mis ütleks peatuses olevatele inimestele, eeskätt pimedate huve silmas pidades, mis numbriga sõiduk peatusesse saabub. Paraku ei ole tehtud ettepanekud reaalse teostuseni jõudnud.
Teen ettepaneku korraldada veel üks ümarlaud, kus osaleksid kõik osapooled.
Diana Ingerainen: Palun toimetage teiepoolsed täpsed kriteeriumid ja ettepanekud minule, siis saan sellega edasi tegeleda.
Malle Ojamaa: Bussijuhid saavad peatuste teatamiseks hääle kasutamise koolitust, see et sõidukijuhid peatuste nimetusi ei ütle on tõesti järelvalve küsimus.
Mati Mugur: Korraldati riigihankekonkurss, millest räägiti viimasel invakomisjoni koosolekul. Riigihankekonkurss korraldati 20 bussi peale, millest vähemalt 5 pidid olema madalapõhjalised bussid. Saabus 3 pakkumist, neist 2 kvalifitseeriti. Reaalselt ei saadud ühtki madalapõhjalist bussi. Kogemusena saime selle teadmise, et see valdkond tuleb senisest teravama tähelepanu all hoida.
On olemas madalapõhjalised trammid, kuid ratastooliga neid siiski kasutada ei saa, kuna platvormid ei vasta vajadustele ja on rohkem kui 10 cm madalamal kui madalapõhjalise trammi põranda serv. Vajalik oleks käia ja vaadata milline on olukord Helsingis. Vajadus oleks panna käiku 30 madalapõhjalist trolli, kümmekond madalapõhjalist trammi ja 130 madalapõhjalist bussi- praegu on 40 madalapõhjalist bussi.
Malle Ojamaa: Positiivsena tahan lisada, et sõiduplaanides on märkusena olemas, millal sõidavad madalapõhjalised sõidukid ja reisijad saavad sellega juba arvestada.
Tiia Tiik tutvustas soodushinnaga taksoteenust. Sihtrühm on tegelikult lai, aga rahaliste vahendite nappus on sundinud meid üle vaatama õigustatud teenuse saajate ringi. Tegelik vajadus aina kasvab. Järjest enam on neid inimesi, ka eakaid, kes ei pääse invatranspordi puudumisel perearsti juurde, hambaarsti juurde jm või kellele on kohandatud ühistransport kättesaamatu, kuna inimene ei jõua ühistranspordi peatuseni kõndida.
Sügisest 2004 alates ei ole olnud võimalik juurde võtta ühtegi uut klienti. Kogu Tallinna linnas elavatest puuetega inimestest saab invataksot kasutada 4,2 %.
2005 aasta eelarvest on näha, et invataksole eraldatav summa ei kasva. Soodushinnaga taksoteenusele eraldatav summa on 3 aastat olnud muutumatu. Samal ajal on suurenenud kütusehinnad, teenuse hind. Oleme jälle valiku ees, kas piirata invatakso kasutamise limiiti või piirata veelgi 4,2 % teenuse saajaid. Uurimus lisa 3.
Eduard Borissenko esitab pöördumise MTÜ Pimedate Töökeskuse "Hariner" toetamiseks.
Diana Ingerainen: Olen allkirjastanud partnerluskaardi, millega Tallinna linn on võtnud kohustuse mitme aasta jooksul Harineri taotlust finantseerida.
Külli Urb: vajalik on teha muudatused invakomisjoni koosseisus.
Otsustati: teha Sotsiaal- ja Tervishoiuametile ettepanek esitada linnavalitsusele invakomisjoni koosseisu muutmiseks korralduse eelnõu.
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)