See leht on meie vana kodulehe osa.
8. jaanuaril kell 9.10 alustas buss Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja hoovist sõitu Tartusse. Bussis oli 14 pillimeest eesotsas klubijuhataja Heidi Nugisega, kes oli selle ettevõtmise põhikorraldaja - esitas projekti, muretses toidud jne. Dirigent Vello Loogna ei saanud aga kahjuks tervislikel põhjustel meiega kaasa sõita. Küll aga sõitis meiega kaasa väsimatu Voldemar Reimaa Kose-Uuemõisast, kes möödunud aasta septembris tähistas juba oma kaheksakümne viiendat sünnipäeva. Jõudnud Tartusse, tuli meil kõigepealt üles leida külalistemaja "Star", kus ootas meid orkestrivanem Aare Raigna, et saaksime seal ööbimiskohad kinni panna. See alles möödunud aasta lõpul avatud külalistemaja jättis meeldiva mulje.
Siis viis buss meid Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu maja juurde ning algas orkestriharjutus, millel osales 28 orkestranti ja mis kestis vaheaegadega kokku 4 tundi. Proovi viis läbi Neeme Saar. Arvan, et selle töö kasutegur on järgmisteks esinemisteks üsna suur. Orkestriharjutusele järgnes pidulik õhtusöök. Tegemist oli ju siiski orkestri selle aasta esimese üritusega. Heidi Nugisel oli palju rabelemist. Tal tuli mikrolaineahjus soojendada hulk verivorste, viinereid ja hapukapsast. Peolauda aitas agaralt korraldada ka Urve Valkenklau. Esimesena kõneles koosviibimisel Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esinaine Eva Kirillova. Ta avaldas tunnustust orkestri tublile tööle ning tervitas meid Eesti Pimedate Liidu juhatuse, kuid ka esimees Ago Kivilo ja instruktor Anne-Mall Krooni poolt. Kuna meie metsasarvemängija Valter Lauk sai 14. Jaanuaril 75, siis andis kõneleja talle üle Eesti Pimedate Liidu tänukirja, õnnesoovi ja lilled. Heidi Nugis rõhutas oma sõnavõtus mõtet, et EPLi orkester peaks aastas kokku saama vähemalt 3-4 korda. Sõna võtsid veel Neeme Saar ning Aare Raigna.
9. jaanuaril kell 10 algas taas orkestriharjutus. Segaansamblil, 6 naist ja 4 meest, oli samal ajal lauluproov.
Kontsert Peetri Kirikus algas kell 12 ja kestis veidi üle tunni. Esines puhkpilliorkester, mis oli paigutatud altari ette, segaansambel ning solistid. Teadustama pidi küll Kastre Hooldekodu juhataja Vaike Lillemäe, kuid tormi tõttu tuli tal oma töökohal tegutseda. Seepärast teadustas Eve Lääts. Kõigepealt kõneles kirikuõpetaja Meelis Kann. Ta meenutas, et meie orkester ei esine selles kirikus esimest korda ja et meie tehtav muusika pakub rõõmu nii teistele kui ka meile endile. Ta soovis meile Jumala õnnistust.
Suures ja ilusas Peetri Kirikus on hea akustika. Orkester kõlas nagu võimas orel. Juhatas dirigent Neeme Saar. Kokku mängisime 8 pala. Alustasime Olseni "Eleegiaga". Üldiselt läks päris hästi. Rütmis esines siiski kohati loksumist ning Händeli "Largo" vajanuks enam koosmängu. LEPÜ segaansambel esines Kristi Treimani juhatusel nelja lauluga. Vokaalsolistina musitseeris Kristi Treiman ja instrumentaalsolistidena Leo Leivokene klaveril ning Vello Vart klarnetil.
Viimase palana mängis orkester marsi "Crans-Montana".
Meie esinemise muutis eriliseks ja meeldejäävaks Erwin. Siin on jutt orkaanist nimega Erwin, mis tekitas kontserdi ajal sellist mühinat ja mürinat, millist me polnud veel kunagi varem kogenud. Nii võib öelda, et mängisime ja laulsime Erwini saatel. Minu pinginaaber Raivo ütles, et kirikusse kostev tormi hääl meenutab talle heli, mis tekib siis, kui lükata klaverit mööda puupõrandat. Eve Lääts tänas publikut, kes hoolimata väga halvast ilmast tuli siiski kuulama puhkpillimuusikat. Kirikuõpetaja ütles aitäh Neeme Saarele, Kristi Treimanile, pillimeestele ja solistidele. Ta avaldas ka lootust, et see orkester tuleb veel mõni teinegi kord Peetri Kirikusse mängima. Neeme Saar tänas kogudust ja õpetajat võimaluse eest esineda kaunis pühakojas.
Tagasiteel Tallinna sadas pidevalt lörtsi või vihma. Jüri kandis oli tee ka libe. Mitmel pool oli näha hulgaliselt langenud puid, milledest osa oli Erwin koos juurtega maast välja kiskunud. Meie kojusõit kulges siiski kiiresti ja tõrgeteta. See üritus õnnestus hästi.
Vello Vart
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)