See leht on meie vana kodulehe osa.
Ise küsin, ise vastan
Lähedasel teemal ilmunud kirjutist "Sihtasutuse asemel riigiraamatukogu" võib lugeda-kuulata infolehe "Kuukiir" 2003. aasta detsembrinumbrist.
Eesti Pimedate Raamatukogu on riigiraamatukoguna - Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina - töötanud üle aasta. Tema põhiülesanne on valmistada, koguda, säilitada ning laenutada nägemispuudega inimestele heli- ja punktkirjas teavikuid. Teavikuks nimetatakse mistahes materiaalset objekti, millele on talletatud informatsioon.
Hoiuraamatukogu direktor on kinnitanud Pimedate Raamatukogu töös vajalikud dokumendid. Sihtasutuse Eesti Pimedate Raamatukogu kõigi töötajatega, kes seda soovisid, sõlmis Hoiuraamatukogu töölepingud. Eesti Pimedate Liit andis sihtasutuse vara üle Hoiuraamatukogule. Kultuuriministeeriumi poolt raamatukogu tööks eraldatud eelarveraha oli oluliselt suurem sihtasutusele eelmistel aastatel tööks antust.
Pimedate Raamatukogus töölepingute alusel töötavast üheksast töötajast on viis puuetega inimesed.
Et heliraamatute valmistamise mahtu suurendada ja uut tehnoloogiat evitada, asus sihtasutuses töövõtulepingu alusel tööd teinud Mart Vaaks - valdkonda põhjalikult tundev mees - raamatukokku tööle põhikohaga.
Lasteaiaealiseks saanud tütar lubas infotöötaja Anneli Kengsepal taas tööle tulla. Tänavu jaanuaris-veebruaris raamatukogu külastanuile on Juta Sikkeli asemel raamatuid laenutanud uus infotöötaja Ülle Olt.
Raamatukogu suurendaski mullu eestikeelsete heliraamatute valmistamise mahtu - varasemale aastatoodangule lisandus peaaegu sama palju. Katsetati kaheksa näitleja lugemist. Lisaks tuntud lugejate - Urve Koni, Milvi Tischleri, Kaie Mihkelsoni, Tõnu Mikiveri ja Hans Kaldoja - esitatuile valmisid heliraamatud Mart Toome, Hele Kõre, Eva Püssa ja veel mitme noore näitleja loetuna.
Vastavalt Pimedate Raamatukogu põhimäärusele nõustab raamatukogu tegevust põhiküsimustes nõukogu. Sellesse kuuluvad esindajad kolmest ministeeriumist, Rahvusraamatukogust, Hoiuraamatukogust, Lääne Maakonna Keskraamatukogust, Pimedate Liidust ja Pimedate Raamatukogust. Pimedate Liidu esindajana on nõukogus Eduard Borissenko. Nõukogu esimees on Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor Ilme Sepp. See raamatukogu on olnud nägemispuudega inimeste teenindamisel kõige eesrindlikum maakonnaraamatukogu.
Nõukogude ajal andsid arstliku ekspertiisi komisjonid nägemisinvaliididele tõendid, milles oli märgitud, et inimene oli kas 1. või 2. grupi invaliid nägemise tõttu. Nende tõendite alusel oli selge, et need inimesed vajasid heli- või punktkirjas teavikuid.
Eesti seaduse järgi annavad arstliku ekspertiisi komisjonid tõendeid töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme kohta. Puude liiki ei ole märgitud. Pimedatel ja vaegnägijatel on kas raske või sügav puue, kusjuures puude raskusaste ei näita alati, et sügava puudega inimene näeks halvemini kui raske puudeastmega inimene. Sügav või raske puue võib olla näiteks ka ratastooliga liikujal.
Punktkirjas raamatuid laenavad inimesed, kes seda kirja oskavad. Raamatukogust on heliraamatuid küsinud aga juba ka nägemispuudeta inimesed - hea köögis toimetades, eksamiks valmistudes või välismaal pikki autosõite tehes kuulata.
Raamatukogu kasutajateringi määratlemine ja tõendamine muutub veelgi aktuaalsemaks, kui raamatukogu hakatakse tutvustama laiemalt inimestele, kes ei kuulu pimedate ühingutesse.
Heliraamatuid ei vaja aga üksnes nägemispuudega inimesed. On ka teisi puudeid, mis takistavad tavakirjas teksti lugemist. On inimesi, kes ei suuda tavalise raamatu lehti keerata, kuid magnetofoniklahvi vajutamisega tulevad toime. On neidki, kellele peab abiline kuulamise võimaldamiseks magnetofoni sisse lülitama. Näiteks oli raamatukogu laenaja Mustamäe haiglas hingamisaparaadi abil elanud Aive Raudkivi - raamatu "Pilvedesse poodud lind" autor.
Raamatukogu kasutuseeskirjas sätestati, et raamatukogu teenindab helikandjatel, punktkirjas ja elektrooniliste teavikute laenutamisel nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega inimesi. Kui lugeja on nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega, annab ta allkirjastatud kinnituse lugejakaardile.
Niisuguse määratluse koostamisel on püütud ületada vastuolu seaduste vahel, järgida autoriõiguse seaduse nõudeid ning seda, et teavikuid laenutatakse just inimestele, kellele need on valmistatud. Autoriõiguse seadus lubab valmistada heli- ja punktkirjas teavikuid autori nõusolekuta ning autoritasu maksmata pimedate jaoks. Kuna autoriõiguse seadust on kavas muuta, esitas raamatukogu sellekohase muudatusettepaneku ka Kultuuriministeeriumi autoriõiguse peaspetsialistile.
Lugejad on üsna täpsed. Siiski on ka neid, kes laenatud raamatuid õigeaegselt tagasi ei too. See aga tähendab, et kodus seisvat raamatut ei saa teisele soovijale laenutada. Raamatukogu on võlglastele helistanud ja meeldetuletuskirju saatnud. Edaspidi on raamatukogu tähtaegade jälgimisel varasemast rangem.
Mõni heliajalehtede ja -ajakirjade laenaja on jätnud osa kuulatud kassette tagastamata. Seda tuleb aga teha, sest tagastatud kassettidele salvestatakse uued heliajalehed-ajakirjad.
Möödunud aastast meenub juhus, kui laenaja tuli raamatukokku ja teatas, et heliraamatud on kaduma läinud - ta oli raamatukoti trolli unustanud. Raamatukoguhoidja-infotöötaja helistas trollidispetšerile ja selgus, et kott oli leitud ja lõpp-peatuse dispetšeripunkti viidud. Laenaja läks raamatukotile järele ja nii saadi heliraamatud kätte.
Paraku on ka inimesi, kes ei tee või ei taha teha vahet Pimedate Raamatukogu, Pimedate Liidu ja Põhja-Eesti ühingu tegevusel. Raamatukogu on lähtunud ja lähtub ka edaspidi põhimõttest, et raamatukogu probleemid lahendatakse raamatukogus, liidu omad liidus ning ühingu omad ühingus. Koostööks nende organisatsioonidega on raamatukogu aga igati valmis. Meeldivast koostööst mullusel aastal kolm näidet. Sõbrapäeval tutvusid Põhja-Eesti ühingu lasteringi lapsed raamatukoguga - kuulasid CD-dele loetud muinasjutte ja õppisid punktkirjakirjutusmasinal kirjutama. Ühingu korraldatud valge kepi päeva seminarid lõppesid tutvumiskäikudega raamatukokku. Raamatukogu kaasabil korraldati ühingu naisansambli esinemine Hoiuraamatukogu töötajatele ja nende Soome kolleegidele.
Mullu valge kepi päeva eel osalesid raamatukogu töötajad raamatukogupäeval Lääne-Eesti ühingus ja lugejate konverentsil Lõuna-Eesti ühingus. Need kohtumised kinnitasid raamatukogu töötajate mõtet korraldada nägemispuudega inimeste raamatukoguteeninduse kättesaadavuse ja vajaduste uuring. Selleks viiakse läbi ankeetküsitlus, mille eesmärk on saada ülevaade, kuidas tunnevad nägemispuudega inimesed raamatukoguteeninduse võimalusi ja millised on nende vajadused nimetatud valdkonnas. Sellega täpsustatakse ka raamatukogu lugejaandmeid. Uuringu valimiks on raamatukogu teenuste kasutajad üle Eesti. Saadud tulemusi kasutatakse edasise töö edendamiseks.
Esimesed ankeedid täideti 4. jaanuaril, rahvusvahelisel punktkirjapäeval. Neid on täidetud Eesti Pimedate Raamatukogus ja saadetud teistesse nägemispuudega inimesi teenindavatesse raamatukogudesse, samuti on neid täidetud telefonitsi või saadetud täitmiseks elektronkirjadega. Sõbrapäevaks, millal see kirjutis lõplikult valmis, oli täidetuna tagastatud ligi poolsada ankeeti.
Neis on olnud palju soove salvestatavate heliraamatute kohta. Mitu maakondades elavat lugejat on esitanud soovi hakata Eesti Pimedate Raamatukogu lugejateks või tellida raamatuid lähimast rahvaraamatukogust. Üks Lõuna-Eesti lugeja-kuulaja kirjutas, et ta kuulab "Kuukiirt" meelsamini internetist kui kassetilt. Tema arvates on internetivariandis parem artikleid leida.
Raamatukogu tunnevad inimesed, kes kuuluvad pimedate ühingutesse. Neile nägemispuudega inimestele, kes on ühingute tegevusest eemal, võib raamatukogu üsna tundmatu olla. Sama tuleb ütelda ka tavaraamatukogude töötajate kohta.
Avaldasin ajakirjas "Raamatukogu" artikli osalemisest Vilniuses toimunud teaduslik-praktilisel konverentsil. Üllatusena leidsin internetist ajakirja mulluse aasta viimase numbri toimetaja veergu lugedes-kuulates hinnangu, et lugejahuvi äratasid uudse teema või tavapäratu lähenemisega artiklid paljudelt autoritelt, kusjuures näitena oli toodud ka minu arvamus nägemispuudega inimese digitaalsest raamatust.
Tänavu märkis raamatukogu teistkordselt rahvusvahelist punktkirjapäeva. Tema väljaandel ilmunud punktkirjas kalender on vist ainus või üks väheseid Eestis ilmunud kalendreid, kus see tähtpäev kirjas. Ajakirjanikud olid varmad punktkirjapäeva märkima. Raamatukogu töötajad andsid viis raadiointervjuud - Vikerraadiole kaks, Raadio Elmarile ja Pereraadiole ühe. Kõige kaugem huviline oli Põlvas tegutsev Raadio Marta. STV uudistele andis raamatukogus intervjuu aastakümneid nägemispuudega inimesi õpetanud Ants Siimer. SL Õhtulehe ajakirjanik ja fotograaf tegid punktkirja ja sellega seonduva endale päris selgeks. Raamatukogust kirjutatud artiklit "Pimedatekirjas trükitud raamatud on paksemad" võib lugeda-kuulata infolehe "Kuukiir" jaanuarinumbrist.
Arvan, et internetist loevad "Kuukiirt" ka puudeta inimesed, kes ühel või teisel põhjusel pimedate ja vaegnägijate probleemide vastu huvi tunnevad. Kui Teil on nägemispuudega sugulasi, sõpru või tuttavaid, võiksite neilt küsida, kas nad on teadlikud Eesti Pimedate Raamatukogu poolt pakutavatest võimalustest. Kui ei ole, võiksite raamatukogu neile tutvustada. Täiendavat teavet võib leida kodulehelt www.epr.ee
Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu direktor
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)