See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

Juhtkiri

Olgu tegemist nägija või pimedaga, oma jätkuvaks eksistentsiks vajab inimene pidevalt toitu, rõivaid ja üldse hulgaliselt kõikvõimalikke asju. Vajalike asjade hankimiseks tuleb minna poodi. Mõiste "pood" tähendab kaasaegses tarbimisühiskonnas sisuliselt mõnda paljudest super-, hüper- või kes teab mis marketit. Iga aastaga ehitatakse juurde aina uusi ja aina suuremaid maa-alasid hõlmavaid tohutuid ostuparadiise, nagu neid sageli kutsutakse. Nii saab justkui korraga ja kiiresti osta kõik tarviliku ühest kohast. Pahatihti kuuleb aga ka täiesti normaalse nägemisega inimeste suust kurtmist, et neis hiigelkeskustes pole kaugeltki lihtne orienteeruda, vajaliku kauba leidmine on raske ning seetõttu pole ka aja kokkuhoid märkimisväärne. Kui viimast üldse ongi. Kui nüüd veel pime või väga halva nägemisega inimene peab oma ostud tegema sellises hiigelkeskuses. Paljukiidetud ostuparadiisist saab sel juhul ostupõrgu kõige hullemas mõttes.

Seega - päris üksi nägemispuudega inimene kaasaegses ostukeskuses hakkama ei saa. Selle takistuse ületamisel tulevad appi pereliikmed, tuttavad või palgaline isiklik abistaja. Järgmine probleem vaatab vastu kaubanduskeskuses kohapeal ja seda tohutu kaubavaliku näol. Pidevalt tuleb kaupluselettidele uusi tooteid juurde ning vanade tuntud toodete välimust muudetakse. Nii on nägijast poekülastajalgi küllalt keeruline sortimendi virr-varris orienteeruda ja vajalikku leida. Ometi haarab silm päev-päevalt mööda pikki kaubariiuleid liikudes palju uut ning teave jõuab sihtpunkti. Samas jääb pimedale inimesele info uudistoodangust pahatihti kättesaamatuks. Nii võibki juhtuda, et ostame aastaid ühtesid ja samu tooteid, õndsas teadmatuses uutest pakutavatest kaupadest. Ikka ja jälle poetame ostukärusse tavapärase "Kirde" saia ja Taluvõi paki. Nimetatud tooted on olemas olnud aastaid ja nad on meile tuttavad. Aga tahaks ju vahel proovida midagi uut või vähemasti olla teadlik uuemast sortimendist. Väga hea, kui poeskäigul on kaasas abistaja, kes kannatlikult riiulitel olevaid kaupu nõustub tutvustama. Kuid tihtilugu pole abistajal ei aega ega kannatust hakata meile meetritepikkust rida piima- või lihatooteid ette lugema. Rääkimata veel pakendil pisikeses kribukirjas toote koostisest. "Ütle, mida sa tahad, ega ma hakka sulle siis kogu pikka riiulitäit nimetusi ette lugema" on küllalt sagedane vastus. Ja nii jääbki teadmata, mida uut ja põnevat poes lisaks ammutuntud kaupadele, veel saada on. Eks abistajatestki või aru saada, sest kujutan ette, et kõige nähtava ettelugemine võib üsnagi vaevarikas ja tüütu olla.

Aga probleem jääb alles ja igaüks üritab sellele ise mingil moel lahenduse leida. Hoiad kõrvad lahti ja püüad kinni püüda iga antud valdkonda puudutava teabekillu. Samuti kuuleb midagi telereklaamidest, kuigi need on vahel küllalt pimedavaenulikud, sest põhinevad vaid muusikataustaga visuaalsel pildil. Uudistoodetest on vahel juttu ka ajalehtedes ja tegelikult üsna tihti olen just sealt mingi uue toote jälile saanud. Ning aitab kaasa ka internet ja ehk just seal võiks kaubandusvõrgus pakutava kohta rohkem ning üksikasjalikumat teavet olla. Kuid ühiskond on nägijapõhine ja eks loodab müüja eelkõige ostja tähelepanu köitmisele visuaalse pildi kaudu ja otse kohapeal. Lähed kauplusse, näed ise oma silmaga ja ostad ära. Aga kui ei näe, siis ju ei osta. Kui aga teaks mida peaks nägema, ehk siis ostaks ka.

Mirja Kapanen

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee