See leht on meie vana kodulehe osa.
Nüüd on sellest möödunud juba peaaegu 50 aastat, mil meie pimedate ellu astus alles nooruke Leili Kleemeier, hiljem Leili Sarapuu. Suure osa oma elust on ta pühendanud meie nägemisinvaliidide laulukunsti arendamisele. Leili Sarapuu on ainus, kes on eesti pimedate muusikalist tegevust suunanud nii kaua. See tänuväärne töö on nõudnud talt palju jõudu, tahet ning kannatlikkust, kuid on pakkunud ka rõõmu ja rahuldust. Seepärast valmistab meile suurt heameelt teadmine, et nägemispuudega inimeste kultuurielu edendajat ning muusikapedagoogi Leili Sarapuud autasustati Eesti Vabariigi 87-nda aastapäeva puhul Eesti Punase Risti IV klassi ordeniga.
Koorijuht ja muusikapedagoog Leili Sarapuu on sündinud 2. mail 1934. Tema isa oli Kanepi Kiriku köster ning ema oskas hästi laulda. Mõlemad korraldasid innukalt ka kohalikku seltsielu. Nii puutus väike Leili muusikaga kokku juba hällilapsena. Muusikalise alghariduse saigi ta oma isalt.
Siis pandi Leili Tartu Laste Muusikakooli õppima klaverit. Alghariduse omandas Tartu Õpetajate Instituudi Harjutuskoolis ning keskhariduse Tartu Teises Keskkoolis, mis praegu kannab nime Tartu Miina Härma Gümnaasium. 1951-1955 õppis Leili Kleemeier Tartu Muusikakoolis juba koorijuhtimist. Ta meenutab, et kuna tal polnud sel ajal kodus klaverit, siis tuli klaverit harjutamas käia koolis. Tihti lõppesid need harjutamised umbes kell 12 öösel. Eduka õppimise tulemusena lõpetas Leili Tartu Muusikakooli kuldmedaliga. Tartu Õpetajate Instituudis, praeguse nimega Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar, õppis ta eesti keelt ja kirjandust.
Õppeaasta 1955-1956 oli oluline nii meie pimedate süsteemile kui ka Leilile endale. Sellel ajal sai temast Tallinna Konservatooriumi üliõpilane ja pimedate Artell "Põhja" segakoorijuht. Artell "Põhja" aga likvideeriti ja 1. Jaanuaril 1959 tuli selle asemele Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaat. Algusest peale on meie koorijuht teinud oma tööd suure hoo ja innuga. Juba aastal 1961 võttis meie segakoor ette pika kontsertreisi Gruusiasse. Gruusiat külastati veel teinegi kord ja esineti ka Tbilisi Konservatooriumis. Aastail 1959-1966 tegutses meie koorijuht ka Eesti Raadio Segakooris, algul lauljana ning aastast 62 dirigendina.
Tähtis sündmus toimus Leili isiklikus elus aastal 1965. Siis ta abiellus laulusolist Aleksander Sarapuuga. Neil on 2 last ning 4 lapselast.
Aastail 1966-2000 oli Leili Sarapuu koolimuusika eriala õppejõud, algul Pedagoogikaülikoolis ning aastast 71 Muusikaakadeemias.
Aastal 1966 loodi Eesti Pimedate Ühingu Ühendsegakoor. Sedagi hakkas juhatama Leili Sarapuu. See koor koosnes nelja linna lauljaist. Osalejaid oli Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. EPÜ Segakoori tegevus kujunes üsna suurejooneliseks. Näiteks korraldati kontsertreis Soome. Palju kordi käidi Lätis ja Leedus, rääkimata juba esinemistest Eestis. Väga edukaks kujunes aasta 1987, kui segakooride võistulaulmisel, kus osales 70 B kategooria koori, saavutas EPÜ koor teise koha ning laureaadi tiitli. Meie ühendkooril oli 2 sõpruskollektiivi - hulk aastaid Läti pimedate segakoor "Jolanta" ning aastast 1989 Soome Nägemispuudeliste Keskliidu segakoor "Kontrapunkti". "Kontrapunkti" osales ka EPÜ Ühendkoori jõulukontserdil Nõmme Rahu Kirikus 18. detsembril 1994. Selle esinemisega lõpetas koor oma tegevuse, kuid tema baasil loodi Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Naisansambel.
Aasta 1995 esitas Leili Sarapuule uued väljakutsed ja ta võttis need ka tarmukalt vastu. Ta hakkas juhatama Tallinna Kaitseliidu segakoori ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Naisansamblit. Meie naisansambelgi on tema käe all suhteliselt lühikese ajaga saavutanud häid tulemusi. Võite on saadud nii Tallinna ja Harjumaa naisansamblite ülevaatustel kui ka Eesti Puuetega Inimeste Koja taidlusfestivalidel. Mitu kontsertreisi on korraldatud Soome. Seal esineti näiteks Arla Instituudi sajandal sünnipäeval. Möödunud aasta septembris toimus LEEDUS Sauliais nägemispuudeliste folkloorifestivalil, millele oli kutsutud külalisi Lätist ja Eestist. PPÜ Naisansambel sai seal suure menu osaliseks. Esinetud on ka näiteks Kadrioru Lossi juures presidendi vastuvõtul ja Soome suursaadiku kodus.
Selline on üldjoontes olnud meie austust ja armastust vääriva lauluema Leili senine tegevus nägemispuudega inimeste hulgas. Ligi 40 aastat on ta juhatanud Tallinna pimedate koori, ligi 30 aastat EPÜ ühendkoori ja 10 aastat PPÜ naisansamblit. See kõik on olnud suur ja tänuväärne töö eriti seepärast, et nägemispuudega inimeste elus mängib muusika palju suuremat osa kui nägijate elus. Meie lauluema aga kiidab pimedate ja vaegnägijate musitseerimisvõimet. Ta kinnitab, et kontsertidel pimedate kollektiive juhatades on ta kogenud muusikalisi kõrghetki ning et töö pimedatega on olnud talle suurimaks tasuks. Leili loodab väga, et tulevikus avaneb nägemispuudega inimestele muusikaga tegelemiseks uusi võimalusi. Niisugused mõtted sisendavad optimismi.
Meie pimedate koorid on oma tegevuse küll lõpetanud, kuid meie väsimatu Leili tegutseb ikka agaralt edasi. Soovigem talle selleks edu, jõudu ning õnne.
Vello Vart
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)