See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

Rehabilitatsioonialane infopäev

10. mail korraldas Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalkindlustuse osakond koos Sotsiaalkindlustusametiga Tallinnas, Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse ruumes infopäeva, et tutvustada rehabilitatsiooniteenuse korraldust ja puude raskusastme taotlemise korda 2005. aastal. Infopäeva sihtrühmaks olid puuetega inimesed ja nende organisatsioonid, rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, perearstid, pensioniametite spetsialistid ja üldse kõik, keda antud temaatika huvitab.

Algselt oli kavas üks infopäev Tallinnas ja üks Tartus, kuid kuna üritusele registreerus ootamatult suur hulk huvilisi, korraldati lisaks veel kaks. Tallinnas toimus teine infopäev 19. mail.

Nagu tõdes ürituse alguses Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer, oli nende nelja seminari mõte anda asjaosalistele infot ja saada tagasisidet.

Rehabilitatsiooniteenuse korraldusest 2005. aastal rääkis Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Karin Hanga. Oma ettekandes selgitas ta lähemalt, mis on üldse rehabilitatsiooniteenus, milline on selle seos teiste teenustega, kellel on õigus rehabilitatsiooniteenustele ning millised on muutused uues sotsiaalhoolekannet puudutavas seadusandluses.

Kõigest eelmainitust saab lähemalt lugeda käesoleva infolehe artiklist "Rehabilitatsiooniteenuse korraldus 2005. aastal", mille aluseks on vastavasisuline infovoldik.

Sisse on viidud mitmeid muudatusi seadusandluses. Hoolekandeseadusega täpsustati rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ja sisu ning laienes õigustatud isikute ring. Uus sihtgrupp on alaealised õigusrikkujad, ja igas eas puudega inimesed. Rehabilitatsioonimeeskonnale anti kohustus juhendada ja nõustada inimest rehabilitatsiooniplaani täitmisel. Samuti täpsustati rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu ning kehtestati kõrghariduse nõue rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele.

2005. aastal on rehabilitatsiooniks kasutada üldse kokku 21 miljonit krooni.

Lisaks rehabilitatsiooniteenusele räägiti infopäeval puude raskusastme taotlemise uuest korrast. Varem, kui inimene läks perearsti juurde puude raskusastet taotlema, täideti üks ja kindel arstliku ekspertiisi vorm, mis nüüd uue põhimõtte järgi on jaotatud kaheks. Esimene osa sellest on arstliku ekspertiisi taotlus, mille täidab puude raskusastme taotleja ise. Teine osa on terviseseisundi kirjeldus, mille täidab raviarst. Selleks on perearst või eriarst, kelle juures inimene peamiselt käib. Taotluse vormid, mille puude raskusastme taotleja ise täidab, on saadaval sotsiaalkindlustusameti kodulehel ja pensioniametites.

Kui inimene soovib taotleda puuet, peab ta pöörduma endise perearsti juurde mineku asemel oma elukohajärgsesse pensioniametisse. Oleks hea, kui tal oleks juba eelnevalt täidetud arstliku ekspertiisi taotlus. Kuid seda aitab vajadusel kohapeal täita ka pensioniameti klienditeenindaja. Kaasa tuleb võtta veel isikut tõendav dokument ja rehabilitatsiooniplaan, kui see on olemas. Uue korra järgi eraldi perearsti juurde minema ei pea.

Kui on vaja taodelda töövõimetuse protsenti, siis selle taotlemise korda ei ole muudetud. Seega tuleb minna viimast endiselt taotlema perearsti juurde. Töövõimetuse protsendi määramise korral saadab need kaks eelmainitud dokumenti varasema ühe asemel pensioniametile perearst.

Kõige problemaatilisem on olukord, kui taodeldakse mõlemat korraga ehk siis nii puude raskusastet, kui ka töövõimetuse protsendi määramist. Seda korda soovitakse lähitulevikus ühtlustada puude raskusastme määramise korraga. Praegusel hetkel võib taotlusprotsess alguse saada nii pensioniametist kui arsti juurest ja on puudega inimesele küllaltki ebamugavusttekitav.

Infopäeva lõpuosa oli suunatud rohkem rehabilitatsiooniteenuse pakkujale. Oli selge, et kogu süsteemi kõigil instantsidel alates puudega inimesest kuni perearsti ja rehabilitatsiooniasutuse töötajani, oli infopuudus hetkel päris suur. Kuid infopäeva teostus oli igati tasemel ning paljugi segast sai kõigile asjaosalistele tunduvalt arusaadavamaks.

Mirja Kapanen

oli informatsiooni

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)