See leht on meie vana kodulehe osa.
Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Rehabilitatsiooniteenuse raames:
1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan
2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid (Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2005 määrus nr 52, RTI 29.03.2005 art 103)
3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
1. Puude raskusastet taotlevatel lastel ja täiskasvanutel
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel
3. 16-aastastel kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel.
* Rehabilitatsiooni hindamine ja -planeerimine
* Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine ja tulemuste hindamine
* Füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö)
* ■Tegevus- ja loovterapeudi teenus
* Sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, pere-nõustamine ja grupinõustamine)
* Eripedagoogi teenus (individuaalne, pere-nõustamine ja grupinõustamine)
* Psühholoogi teenus (individuaalne, pere-nõustamine ja grupinõustamine)
* Logopeedi teenus (individuaalne, perele ja grupile).
Nimetatud teenused on loetletud Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2005. a määruses nr 52, milles ühtlasi sätestatakse, kui palju võib teenuseid osutada ühe aasta jooksul. Üldjuhul on lubatud ühte teenust osutada täiskasvanutele 10 tundi ja lastele 20 tundi.
Eranditeks on füsioterapeudi teenused
(täiskasvanutele mõlemat füsioterapeudi teenust 5 tundi ja lastele 10 tundiliikumispuudega lastele mõlemat füsioterapeudi teenust 30 tundi) ning sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeudi teenused psüühilise erivajadusega inimestele (kõiki 35 tundi ühes kalendriaastas).
Kõik teenused peavad ära mahtuma inimese aastase rahasumma sisse.
rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse ööbimist:
■lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele maksimaalselt 1550 krooni eest aastas (arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 310 krooni).
psüühilise erivajadusega inimestele maksimaalselt 10 850 krooni eest aastas.
Sõidukulusid kompenseeritakse rehabilitatsiooniteenuse saajatele ja vajadusel ka nende esindajatele 500 krooni aastas, kui sõidetakse väljapoole kohaliku omavalitsuse üksust. Esindaja võib olla nii lapsevanem, abikaasa, isiklik abistaja kui hooldaja. Selleks tuleb esitada pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist elukohajärgsele pensioniametile sõidukulu hüvitamise taotlus (taotluse vorm on pensioniametis; Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi veebilehel) ning lisada sõidukulu tõendavad dokumendid.
2005. aastal on kasutada järgmised rahasummad:
1. Puude raskusastet taotlevad ja puudega täiskasvanud - 5000 krooni.
2. Puude raskusastet taotlevad ja puudega lapsed - 15000 krooni.
3. 16-aastased kuni pensioniealised psüühilise erivajadusega inimesed, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40% - 25000 krooni.
4. Alaealised õigusrikkujad - 7000 krooni.
NB! Kui inimene vastab korraga mitmele tingimusele, saab teenust vaid ühel alusel.
1. Inimene pöördub elukohajärgsesse pensioniametisse ja täidab taotluse. Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi veebilehelt ja kõikidest pensioniametitest.
Taotlust ei pea täitma:
* inimesed, kes suunatakse rehabilitatsioonile puude raskusastme määramisel
* alaealised õigusrikkujad, kes esitavad Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsuse, kus on mõjutusvahendina märgitud rehabilitatsiooniteenus.
2. Taotlusele tuleb lisada erinevad dokumendid:
* koopia isikut tõendavast dokumendist
* koopia puude raskusastme määramise otsusest (kui on olemas)
* koopia kehtivast isiklikust rehabilitatsiooniplaanist (kui on olemas)
Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks:
* eriarsti saatekirja (väljavõte haigusloost või tervisekaardist) rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks
* perearsti või eriarsti tõendi inimese terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste ja nakkushaiguse esinemine
* arstliku ekspertiisi otsuse koopia töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (kui see on välja antud enne 2003. aastat).
Kui taotluse täidab inimese seaduslik esindaja, siis on vajalik esitada ka esindusõigust tõendava dokumendi koopia.
3. Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjon (AEK) või ekspertarst langetab otsuse 10 päeva jooksul.
4. Kui inimesel on õigus rehabilitatsioonile, siis saab ta posti teel suunamiskirja, millele on lisatud rehabilitatsiooniasutuste nimekiri, kus on ära märgitud inimesele sobivamad asutused.
5. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul ja aja kokku leppima (kas posti, telefoni vm viisil).
6. Esmakordsel vastuvõtul koostatakse inimese ja tema lähedaste osavõtul isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaani koostab vähemalt viiest liikmest koosnev rehabilitatsioonimeeskond, kes hindab inimese kõrvalabi vajadust, toimetulekut jm.
7. Rehabilitatsiooniplaan koosneb tegevusvõime hinnangust ja tegevuskavast. Tegevuskavasse märgitakse vajalikud tegevused ja teenused, mis parandavad inimese iseseisvat toimetulekut. Märgitud teenuseid osutatakse nii rehabilitatsiooniteenuse raames, kuid tegevuskavasse lisatakse ka muud teenused, mida võib pakkuda ja finantseerida näiteks kohalik omavalitsus, tööhõiveamet või haigekassa.
8. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv inimene, kes juhendab, kuidas rehabilitatsiooniplaani täita, kuidas selles märgitud teenuseid taotleda ja kelle poole võib pöörduda. Juhendav inimene teeb võrgustikutööd Kohaliku Omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, perearstiga, kooliga. Inimene kinnitab oma allkirjaga, et on rehabilitatsiooniplaaniga tutvunud ja sellest aru saanud.
9. Rehabilitatsiooniasutus koostab osutatud teenuste kohta arve, mis esitatakse koos plaaniga pensioniametile. Inimene (või seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et talle on osutatud arves märgitud teenuseid. Rehabilitatsiooniasutus esitab arve pensioniametile.
10. AEK või ekspertarst vaatab üle koostatud rehabilitatsiooniplaani. Koopia plaanist säilitatakse pensioniametis ja originaal saadetakse inimesele. Arve tasutakse.
Kui inimene leiab, et rehabilitatsiooniteenuse osutamise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi, võib ta kolme kuu jooksul esitada vabas vormis vaide Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevale vaidluskomisjonile.
Infot rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta:
Sotsiaalministeeriumi veebileht www.sm.ee (rubriik sotsiaalhoolekanne, puuetega inimesed, rehabilitatsioon)
Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt www.ensib.ee
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)