See leht on meie vana kodulehe osa.
20. oktoobril tähistati juba 12.-ndat korda üle-eestilist ettelugemise päeva. Ettelugemispäeva ideeks on propageerida lugemist. Seda päeva peetakse ka teistes riikides, eelkõige Põhjamaades ja Ameerikas. Eestis tähistatakse ettelugemispäeva tavaliselt suure hulga ettevõtmistega raamatukogudes, koolides ja lasteaedades üle kogu Eesti.
20. oktoobril korraldas Eesti Pimedate Raamatukogu koostöös Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga ettelugemispäeva tähistamiseks lugejate konverentsi. Üritus toimus Tondi 8a maja saalis ja meelitas kohale rohkearvuliselt huvilisi.
Raamatuid loetakse ette eelkõige lastele ja seda peamiselt sinnamaani, kuni väikesed põnnid ise lugemiskunsti selgeks saavad. Kui lapsepõlves on inimesehakatisele tihti raamatuid ette loetud, siis on küllalt suur tõenäosus, et raamatuhuvi on kasvatanud endale tugeva juurestiku ning tugevalt pinnalt see arendav huvi vaid kasvab. Peitub ju raamatutes terve maailm ja oleks tohutult kahju, kui see avastamata jääks.
Lisaks lastele pakuvad raamatud võimaluse ümbritseva maailma tundmaõppimiseks ka neile inimestele, kes seda maailma oma silmaga ei näe. Raamatu te lehekülgedel saab pimegi rännata kaugetel tundmatutel maadel ja "näha" nende maade ilu ning võlu. Muidugi ei saa pime inimene lihtsalt riiulist võetud trükikirjas raamatut lahti lüüa ning hakata lugema, lastes silmadel trükiridu haarata. Et informatsiooni raamatukaante vahelt kätte saada, tuleb tal tihtipeale paluda kellelgi teksti ette lugeda.
Tegelikult on ka helikirjas raamatud etteloetud raamatud. Kohtasin kunagi ühe heliraamatu alguses lauset "Raamatu loeb ette".
Pimedad inimesed ja ettelugemise mõiste on omavahel tihedalt seotud. Oli igati tore, et Eesti Pimedate Raamatukogu otsustas ettelugemise päeva äramärkimiseks korraldada lugejate konverentsi. Need paar tundi, mis üritus vältas, olid tõesti huvitavad ja sisukad.
Konverentsi avasõnad ütles Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Artur Räpp. Eesti Pimedate Raamatukogu tegevusest rääkis nimetatud asutuse direktor Priit Kasepalu. ajaloodoktor Aldo Kals tegi oma sõnavõtus luhildase kokkuvõtte pimedate raamatutest Eestis läbi aegade. Veel said kohaletulnud kuulda hiljuti läbiviidud lugejauuringu tulemustest, millest rääkis põhjalikult Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötaja Anneli Kenksepp. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu projektijuhi Janne Jerva ettekanne puudutas vabatahtlikke raamatute ettelugejatena, seda kuidas niisugune teenus omal ajal alguse sai ja kuhu see praeguseks on arenenud.
Oma mõtteid jagas kohaletulnutega üks meie teada-tuntud ettelugeja, näitleja Hans Kaldoja. Küllap on enamus meist lugenud/kuulanud tema poolt etteloetud raamatuid. Siinkohal meenub Dan Browni praeguse aja palju kõneainet pakkuv menuromaan "Da Vinci kood", mis on lindile loetud just Hans Kaldoja poolt.
Etteastete rea lõpetasid lugejatepoolsed sõnavõtud ja arvamused, mis kaldusid ühest äärmusest teise. Eks igaühel ole oma isiklik arvamus ja maitse ning vajadus see ka välja öelda.
Igati õnnestunud konverentsi lõpetas ekskursioon Eesti Pimedate Raamatukokku ning rikkalik kohvilaud. Loodame, et samalaadseid üritusi korraldatakse ka edaspidi.
Valgus, mis tuleb raamatutest, on pimedatele eriti oluline, sest selle valgel saab nägemiseta inimesele maailm nähtavamaks.
Mirja Kapanen
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)