See leht on meie vana kodulehe osa.

<Sisukord

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

Kaks üritust jõulukuises Emajõelinnas

Kirjutanud: Priit Kasepalu

Jõulukuu nädal, mille esmaspäeva märkis Eesti Pimedate Liidu 85. aastapäeva konverents Rahvusraamatukogus ja kolmapäeva puudetoetuse suurendamist nõudnud pikett Toompeal, oli sündmusterohke ka Emajõelinnas. Osalesin Eesti Pimedate Raamatukogu esindajana kahel sealsel üritusel. Kuna olin neil ainus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige, siis üritustest ka ühingu infolehes.

Teisipäev, 12. detsember

Raadi kalmistu peavärava juures said kokku Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse liikmed, Eesti Pimedate Muuseumi ajaloosõbrad ja Tartu Ülikooli Silmakliiniku esindajad. Mindi kalmistule, et avada silmahaiguste professori Ernst Blessigi taastatud hauatähis.

Ernst Blessig (12XII 1859 - 22. IV 1940) oli Petrogradi Ülikooli Silmakliiniku juhataja ametikohalt Tartu Ülikooli kutsutud professor. Ta juhatas aastail 1921 - 1929 ülikooli silmakliinikut, taastas selle töö, muretses aparatuuri ja alustas regulaarse haigla- ning õppetööga. Professor uuris glaukoomi ja teisi silmahaigusi ning oli 1921. aastal üks Eesti Pimedate Hoolekande Seltsi "Pimedate abi" asutajaid.

Seltsi "Pimedate abi" olulisus seisneb pimedate alg- ja kutsekooli asutamises, raamatukogunduse seisukohalt aga punktkirjas õpikute ja ilukirjanduse valmistamise ning laenutamise algatamises. Eesti Pimedate Liit peab end selle seltsi õigusjärglaseks.

Eesti Pimedate Muuseum paigaldas 1990. aastal Raadi kalmistul paiknevale professor Ernst Blessigi kalmule hauatähise. Graniitkivile oli kinnitatud kaks pronksplaati, ühel tema nimi, ladinakeelne ametinimetus, sünni ja surma kuupäevad, teisel vähendatud koopia Tartu Ülikooli Silmakliiniku fuajees asuvast skulptor Aleksander Elleri loodud bareljeefist "Pimedat viiakse Hygieia juurde". Aastal 2005 hauatähis rüüstati - pronksplaadid varastati.

Eesti Pimedate Muuseum, Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus ja Tartu Ülikooli Silmakliinik taastasid hauatähise 2006. aastal. Praktilise taastamistöö tegi Tallinnas elav kunstnik Ado Koch, kes oli 16 aastat varem hauatähise kujundanud. Ta lihvis plaatide alused ja raius kivisse professori nime, ladinakeelse ametinimetuse ning eludaatumid, samuti kirjeldatud bareljeefi vähendatud koopia kontuurid.

Professori hauatähise taasavamisel ja sünniaastapäeval osales tema Soomes elav sugulane Peter Lehmann, kes esitas sünniaastapäeva märkival koosviibimisel Saksamaal elavate sugulaste koostatud ülevaate Ernst Blessigi elust.

Veel ühest mälestustahvlist. Tallinnas Tõnismägi 8 asuva kunagise pimedate koolimaja seinal oli pronksist mälestustahvel, mis varastati ja vajab taastamist. Aga ega tartlased seda tegema tule.

Neljapäev, 14. detsember

Ringtee 1 hoonesse Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu saali olid kogunenud raadiosõlme toimetuse liikmed ja külalised. Kokku oli tuldud selleks, et märkida raadiosõlme 50. aastapäeva.

Praegu võivad tavainimesed raadiosõlmedeks pidada suurtes kaubanduskeskustes mahedat muusikat ja ostma ärgitavaid teateid edastavaid raadiovõrke. Raadiosõlmed tegutsesid aga veel 15 aasta eest kõigis Eesti nägemispuudega inimeste ettevõtetes. Ka Tallinna ettevõttes. Nii Tondi 8a kui ka Laki 7 hoones olid võimendid ja liinid programmide edastamiseks. Kuna 90-ndate aastate alguses ettevõte lagunes ja ruumidele leiti teised kasutajad, on raadiovõrgud remontide käigus maha võetud. Ei tea öelda, kas taolisi raadiosõlmi töötab praegu veel ka suurtes tehastes. Küll tegutseb see väga hästi Lõuna-Eesti Pimedate Ühingus.

Sealne raadiosõlm ehitati välja põhiliselt 70-ndail ja 80-ndail aastail. Siis rajati stuudio. Nii praeguse osaühingu "Epitar" töökohtadele kui ka läheduses asuvate elamute korteritesse, kus elavad nägemispuudega inimesed, paigaldati liinid ja kõlarid. Muidugi on raadiosõlme edaspidigi arendatud. Praeguseks on kasutusele võetud arvutisalvestus. Nii on loodud võimalus edastada teavet ja pakkuda nägemispuudega inimestele loomingulist eneseteostust.

Raadiosõlme tegevus toimub vabatahtlikul alusel. Vaid helitehnik Jüri Tennosaar on palgaline. Toimetusel on 18 liiget ja seda juhib sõnaosava reporterina tuntud Jelena Kudrjašova. Kaks korda kuus valmivad kohalikud saated, mis käsitlevad nägemispuudega inimeste tegevust. Male- ja kabeorganisaator Aare Raigna teeb sarja "Ruudulised rajad" ja muusikasõber Leo Leivokene saateid "Rütmivikerkaar". Iga tööpäeva hommikul loetakse ette ajalehte "Postimees".

Varem edastati raadiosõlme kaudu ka heliraamatuid. Kuna nägemispuudega inimestel on praegu vähe tööd, jääks heliraamatute kuulamine raadiosõlme vahendusel lünklikuks. Seetõttu nende edastamine lõpetati. Nüüd kuulatakse heliraamatuid kodudes. Küll edastatakse raadiosõlme vahendusel heliajakirja "Epüfon".

Juubeliüritusel autasustati raadiosõlme toimetuse liikmeid ja oma tööst rääkis raadioajakirjanik Vello Lään.

Jõulude eel valmis 982. kohalik saade. Käesoleva aasta lõpul või 2008. aasta algul jõuab raadiosõlm aga saateni numbriga 1000.

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee

(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)