See leht on meie vana kodulehe osa.

<Pealeht

Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.

Biooniline silm aitas pimedal naisel n�gijaks saada

�Eesti P�evaleht� 6. veebruar 2007. a.

Tehissilm ja ajju siirdatud elektroodid andsid pimedale ameeriklannale n�gemise tagasi.

"Ma kutsun ennast robochick'iks," �tleb Missouri osariigis elav 34-aastane Cheri Robertson.

19-aastaselt autoavariis silmad kaotanud Cheri ajju siirdati hiljuti Portugalis spetsiaalsed elektroodid, mis taastasid naise n�gemise.

Bioonilist n�gemist toetavad kaamera ja v��l kantav arvuti, mis kaaluvad koos juhtmetega kokku umbes viis kilo.

M��tmetelt 15 aasta tagust kantavat telefoni meenutav seade loodetakse tulevikus mahutada t�nap�eva mobiiltelefoni suurusesse karpi. Biooniline silm t�hendab kogu komplekti - nii kaamerat, �hendust ajuga kui ka sellega seotud v��l kantavat arvutit.

Cheri Robertson oli 16. inimene maailmas, kelle peal selline n�gemise taastamise operatsioon l�bi viidi. Operatsiooniga saab aidata neid, kes on kunagi varem n�gijad olnud. Cheri biooniline silm l�ks maksma 120 000 USA dollarit ehk umbes 1,5 miljonit Eesti krooni. Operatsiooni toetas St. Louisi Lion's Club.

1972. aastal kirjutas Martin Caidin jutustuse "K�borg". Selle j�rgi v�ndati hiljem film ja teleseriaal "Kuue miljoni dollari mees", milles napilt elluj��nud astronaut Steve Austin oli kaotanud peaaegu k�ik elut�htsad organid peale aju. "H�rrased, me suudame ta taastada. Meil on vajalik tehnika. Me suudame ehitada maailma esimese bioonilise mehe." Samasugust s��eeliini j�rgib ka uuem seriaal "Robocop". 35 aastat p�rast Caidini menuromaani on unistustest saamas reaalsus.

Uus lootus pimedatele

Maailmas on hinnanguliselt 42 miljonit, USA-s �le �le miljoni ja Eestis umbes 20 000 pimedat. Iga�he lugu on erinev. K�igi puhul ei ole n�gemise taastamine v�imalik. K�ik ei pruugi ka soovida n�gijaks saada, tahtes harjumusp�rasel viisil v��rikalt elada.

Tehnika saab aidata k�igil oma elukvaliteeti parandada. Seda on teinud ka Tiigrih�ppe raames vaegn�gijate koolidele muretsetud Braille' kirja printerid ja kuvarid, k�nes�ntesaatorid, helisalvestised ja muud tehnilised abivahendid. Kuid neile, kel on soov bioonilist n�gemist proovida, peaks tulevikus see v�imalus avanema. On inimesi, kes on meie k�igi eest eluga riskides n�gemise kaotanud ja kelle ees Eesti riigil on auv�lg.

Teadus ja headus

Meedias k�lanud arvude k�rval ei tundugi tehissilma hind k�ttesaamatu summana. N�iteks, leides Louvre'i k�lastusteks vahendeid programmist "Euroopa noored", saaks s��stetud 90 miljoni eest v�imaluse avanedes n�gemise taastada 60 inimesel. Reaalses elus osutub piiranguks pigem operatsioonide sagedus ja k�ttesaadavus, kuid see ettepanek n�itab, kuidas siduda raha ja inimeste vajadusi omakasup��dmatus headuse v�tmes.

Palun andeks k�igilt, kelles see lugu v�ib tekitada lootusi, mis ei t�itu. Aga oleks vale seda teadmist edastamata j�tta, sest ainult julgus m�elda peaaegu v�imatule v�ib m�ned asjad tulevikus v�imalikuks teha.

Teaduse ja tehnika saavutused, mis aitavad meie l�hedasi, puudutavad meid isiklikult. Ka Eesti ees on l�hin�dalatel �ks selle sajandi suurimaid valikuid: mil m��ral hakkab �ldharidus toetama avastamist, teadust ja tehnikat, inimese enese ja looduse tundmist. Sellestki s�ltuvad l�hemas ja kaugemas tulevikus nii inimelud kui ka elukvaliteet.

Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee