See leht on meie vana kodulehe osa.
Ühel ilusal suvisel hommikul on inimene teel tööle. Ta sammub reipalt bussipeatusse ja siseneb talle vajaliku numbriga bussi. Järgnevad kümmekond minutit vaatab ta lihtsalt bussiaknast välja, vaatleb ärkavat linna ning märgates, et on jõudnud peatusse, kus tuleb väljuda, astub bussist maha. Edasi seab sammud sõidutee ületuskohani, ootab ära rohelise fooritule ning läheb üle tee. Nüüd veel veidi reibast kõndi ning saabki siseneda hoonesse, kus ta töökoht asub. Kohale jõudnud, võtab ta taskust oma mobiiltelefoni ja saadab sõbrale sõnumi õhtuse kohtumise kohta. Helistada ta hetkel ei saa, sest tuttav on parajasti koosolekul.
Küllap võib paljude inimeste argihommikuid üsna sarnaselt kirjeldada. Kogu kirjeldatud tegevus on igati tavapärane, argine ja pealtnäha probleemivaba. Ja seda kõike ta tegelikult ongi ühe tavalise inimese jaoks. Kuid kõik inimesed ei ole nii öelda tavalised, mõned näiteks on halva nägemisega või ei näe lausa üldse mitte midagi. Kuidas niisugusel juhul alguses kirjeldatud tegevustega iseseisvalt toime tulla? Vaja läheb tavapärasest erinevaid lahendusi.
Võtame loo alguse uuesti ja läbime sama tee kodust tööle pimeda inimesena ja eeldame, et nägemispuudega inimesel seekord veab. Vastasel juhul läheks asi liialt keerukaks.
Niisiis koduuksest välja, oma valge kepp lahti ja bussipeatuse poole teele. Saanud õnnelikult mööda paarist-kolmest kõnniteele pargitud autost, jõuab pime inimene peatusse ja jääb vajalikku sõiduvahendit ootama. On kuulda, et mingi buss saabubki ning abivalmi kaaslinlase abiga vajaliku bussi numbri teada saanud, astub ta bussi ning sõit algab. Kohe järgneb aga uus katsumus ehk kuidas ära tabada peatus, kus on vaja väljuda. Lahendus on lihtne – bussijuht või automaatne seade teadustab peatusi. Tegelikult pisiasi, aga pimedale väga tähtis pisiasi. Viimasel ajal siiski päris paljudes ühissõidukites peatusi teadustatakse, kuid sellele kindlalt senimaani loota ei või. Ütleme, et meie loo pimedal vedas ja peatusi teadustati ning ta sai vajalikus peatuses õnnelikult bussist maha.
Järgmine katsumus pole aga kaugel. Ees ootab tiheda liiklusega teeületuskoht ja fooritulesid silm ei seleta. Tegelikult on sellegi situatsiooni jaoks lahendus täiesti olemas. Valgusfoor peaks olema varustatud heliseadmega, mis erinevate piiksudega märku annab, kas tuli fooris on punane või roheline. Paraku selliseid helifoore Tallinna linnas väga palju ei ole, kuigi viimastel aastatel on neid päris mitmeid paigaldatud. Just maikuus hakkasid helisema foorid näiteks Lasnamäe polikliiniku juures ja Tallinna Loomaaia läheduses. Neid kohti aga, kus helifoori vajadus äärmiselt suur, on endiselt hulgaliselt. Kuid olukord liigub igatahes paremuse suunas.
Ütleme jällegi, et meie loo pimedal inimesel läks hästi ja tema teeületuskohas leidus helifoor ja tee sai ohutult ületatud. Edasi tuleb jälle veidi maad valge kepiga teel erinevaid takistusi trotsides edasi minna ja hea õnne korral ei jää teele keset kõnniteed kõrguvaid reklaamplakateid ja tänavavalgustuspostide külge paigaldatud prügikaste, rääkimata avatud kanalisatsiooniluukidest või kõnnitee asfaldiaukudest. Aga oletagem, et neid ei olnud ja pime inimene jõudis töökohta. Temagi on igati normaalne inimene ja tahab samuti tuttavale mobiiltelefonist sõnumit saatma hakata. Aga komistuskivi on taas jalus ees – telefoniekraanilt vaatab vastu vaid pilkane pimedus. Kuid kaasaegne tehnikamaailm on siingi probleemile lahenduse leidnud. Nimelt on välja mõeldud vastav kõneprogramm, mis telefoni paigaldatuna ekraani pimedalegi nähtavaks muudab. Niisiis istus meiegi loo tegelane toolile, võttis telefoni ette ja asus kirjutama, ise kuulmise abil kindlaks tehes, et asi ikka õigesti aetud sai.
Nagu näha, pole ka nägemispuudega inimesele midagi võimatu, kui talle
on loodud vajalikud tingimused. Inimesed on erinevad ja vajavad normaalseks
eluks vaid erinevaid lahendusi
Mirja Kapanen
Peatoimetaja
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)