“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 8

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

Sisukord

• Juhtkiri: Valge kepi päeval tehti end nähtavaks
  Mirja Räpp
• Uks tagasi ellu
• Augustikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
• Fotonäitus „Tajutav kaader“
• Eesti Pimedate Liit tunnustab
• Sotsiaalvaldkond 2019. aastal
• Kuulutused

Juhtkiri:

Valge kepi päeval tehti end nähtavaks

Kui nägemine järsult halveneb või sootuks kaob, on tunne, nagu oleks sind omaenda majauksest julmalt välja visatud ja jäetud kesk tundmatut metsa. Mis nüüd edasi saab? Kas elu ongi läbi? Need, kes elus nägemise kaotusega silmitsi on pidanud seisma, on selliste mõtetega ilmselt tuttavad. Ja tõesti, nagu kogemus on näidanud, kõik ei olegi läbi. On olemas teenused ja abivahendid, mis aitavad leida tee puudetihnikust välja ning ukseni, mis viib tagasi ellu. Elu on küll veidi muutunud, asju tuleb õppida tegema teistmoodi ning uute oskuste omandamine võib võtta päris kaua aega. Riigi poolt on olemas vahendid, et saada psühholoogilist tuge kriisiga toimetulekuks, õppida valge kepiga liikuma, ekraanilugemisprogrammi kasutama või punktkirjas kirjutama. Kõik need oskused juhatavad meid tasapisi läbi puuderägastiku tagasi ukseni ning kui teenust on piisavalt, siis ka sealt sisse, tagasi tavaellu. Koos vajalike oskuste ja ümbritseva keskkonna kohandatusega on elu halvenenud või kaotatud nägemisega taas elamist väärt.

Raskus seisneb aga riigi poolt pakutavate teenuste ebapiisavas koguses. Tavaellu tagasiviiva ukseni jõudmiseks ei piisa vaid valge kepi kasutustehnika omandamisest ning lähima puu ümber tiirutava marsruudi selgeksõppimisest. Tahaks osata ikka kõike eluks vajalikke marsruute läbida. Ilma arvutioskuse ja internetti pääsemise võimaluseta on inimene tänapäeval samuti elust justkui ära lõigatud ning kõlgub ellu viiva ukselingi küljes, oodates mööduja abikätt. Tänapäevases ühiskonnas on elutempo kiire ja toetamist vajavaid valdkondi palju. Nii võibki vaikselt omast nurgast ukseprao poole küünitav pime tahaplaanile või täiesti tähelepanuta jääda.

Tuletamaks ühiskonnale meelde oma olemasolu ja probleeme, korraldas Põhja-Eesti Pimedate Ühing 15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval, ühise rännaku Tondi 8a maja juurest Vabaduse väljakule.

“Ka pimedate linn! 15. okt. Head valge kepi päeva!“ seisis mustade tähtedega valgele taustale kirjutatud plakatil. Seda kandes liikusid paarkümmend aktiivset nägemispuudega inimest esmalt Tallinn-Väike trammipeatusse, kuhu kinnitati tänuplakat rääkivale trammile. „Aitäh sulle, rääkiv tramm!“ ütles sinine kollaste kirjadega plakat, mis pandi üles ka Vineeri trammipeatusesse. Edasi liikus indu täis seltskond, seljas munitsipaalpolitsei poolt kingitud helkurvestid ning kollased T-särgid kirjadega „Head valge kepi päeva“ ning „Ka sina võid jääda pimedaks!“ ühisministeeriumi poole. Ministeeriumihoone juures rulliti lahti plakat kirjaga „Teenus on uks ellu!“ ning anti üle pöördumine sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.

Rännakuliste teele jäi mitmeid kohvikuid ning ühe juures neist prooviti praktikas järele, kuidas pimedana kohvikus hakkama saab. Kas teenindaja märkab valge kepiga sisenenud klienti ja oskab teda aidata? Väikeste sekelduste järel saidki saiakesed ostetud. Vabaduse väljakul seisid nägemispuudega rännakulistega vastamisi jätkuvalt jonnakalt vaikivad valgusfoorid. Üheskoos nägijatest abilistega saadi sõiduteest siiski ohutult üle, kuigi jah, iseseisvalt oleks teeületus siin paras mäng eluga.

Ajakirjanduse huvi rännaku vastu oli üle ootuste suur. Kohal oli mitmeid tele- ja raadiokanalite esindajaid ning ühe väljaande ajakirjanik tegi kogu rännaku, silmaklapid peas, koos ühingu inimestega kaasa. Nüüd jääb loota, et meid tõesti ka märgati. Et linn oleks tulevikus üha rohkem ka pimedatele mõtlev linn. Et teenused, mis avavad pimedaile ukse tagasi normaalsesse ellu oleks lihtsamini leitav ning sissepääs kiirem ja valutum.

Rännakul osalenud ühingu rahvas oli Tondi tänava majja tagasi jõudes igati heas tujus ning täis ideid uuteks sarnasteks ettevõtmisteks. Ilus sügisilm oli omalt poolt ettevõtmist samuti sajaprotsendilise panusega toetanud. Ehk ei jää ta ainsaks toetajaks, kes meid märkas.

Mirja Räpp

Peatoimetaja

Uks tagasi ellu

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu pressiteade

15. oktoober 2018

Juhtimaks tähelepanu nägemispuudega inimeste tugisüsteemi ja teenuste jätkusuutlikuse vajalikkusele, korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing 15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval, rännaku Tallinnas Tondi 8A maja juurest Vabaduse väljakule. Rännakul tehakse peatus Tallinn-Väike ja Vineeri trammipeatuse juures, et panna sinna tänuplakat rääkivale trammile, ning superministeeriumi hoone juures, kus antakse üle pöördumine sotsiaalkaitseministrile.

Kas teiega on vahel juhtunud, et satute kohta, kus peaaegu kõik on teisiti kui harilikult, kõik on arusaamatu ja segane, tunnete end rumalana, te poleks nagu kunagi midagi õppinud - reisil kaugele ja kummalisele maale või mõne uue ja keeruka masinaga silmitsi seistes. Mõni meist jääb aga olukorraga, kus tavapärasest maailmast on kadunud 90 protsenti, väga pikaks ajaks üksi, need meist, kellelt võetakse ära peamine infokanal - silmanägemine. Kõik on uus, tundmatu ja see, mis oli enne selge ja lihtne, on nüüd raske ja keeruline.

Mida nüüd edasi teha? Kuidas saada oma iseseisev elu tagasi?

Sellele probleemile on palju lahendusi: psühholoogiline abi, igapäevaste tegevuste uuesti tegema õppimine, mitmesugused rääkivad ja suurendavad abivahendid, koduse ja ühiskondliku ruumi kohandamine sobivaks, summeriga foorid, rääkivad bussid-trammid, ja paljut muud. Igaüks neist leevendab mõnda probleemi, kuid kaks neist on kõige olulisemad: aitamine inimesel psühholoogiliselt oma uue olukorraga toime tulla ja õpetamine, kuidas vanu tegevusi selles uues nägemiseta maailmas teha.

Kristiina Peetsalu, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kogemusnõustaja ütleb: „Kui uksest sisse tuleb uus inimene, ma ei näe küll tema näoilmet, kuid tunnetan sügavalt tema muret, vahel vihagi oma olukorra pärast. Püüan siis ta muredele leevendust leida, suunata riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste juurde, toetada tema usku endasse. Üsna tihti pole aga seda sobivat teenust võtta, mida inimene vajab, või pole seda piisavas mahus. Vahel läheb vajaliku teenuse saamiseni mitmeid kuid. Juba Sotsiaalkindlustusametist rehabilitatsiooniteenusele suunamine võib võtta kuni aasta. “

Janne Jerva, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees, lisab: „Oleme jaganud abistavad teenused mitme meie majas tegutseva organisatsiooni vahel. Näiteks annab Põhja-eesti Pimedate Ühing esmase teabe sellest, kuidas nägemispuudega inimene elus üldse hakkama saab. Suunab kohaliku omavalitsuse ja rehabilitatsiooniteenuste juurde, kaasab aktiivsesse tegevusse kultuuri-, spordi- ja vabaajategevuste kaudu. Meie ühing valmistab vabatahtlike lugejate abiga audioraamatuid, mis lähevad Eesti Pimedate Raamatukokku, ja palju muud. Samas majas asuv nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus annab nõu, õpetab vajalikke oskusi liikumiseks, arvuti kasutamiseks, punktkirja kirjutamiseks, soovitab abivahendeid ja õpetab neid kasutama, viib läbi kutsenõustamist. Samuti samas majas asuv Eesti Pimemassööride Ühing aitab õppida massööriks ning leiab ka töö. See kõik moodustab süsteemi teenustest, mis võimaldab elada aktiivset elu ja uuesti tööle minna. Kahjuks on hetkel peaaegu kogu eelnimetatud tegevus mahult ebapiisav ja lisaks valdavalt projektipõhine. Aga nii ei saa inimesi aidata. Me ei kujutaks ju ette, et perearst või tuletõrjujad töötaksid nii nagu projektidest raha tuleb?“

Julia Kabanova, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse eripedagoog-nõustaja ütleb: „Nägemise kaotanud inimene on kriisis ja enamik neist vajab enne tegutsema hakkamist tõeliselt professionaalset psühholoogilist abi ja juba sellega on raske, sest see on kallis. Ja tal on vaja oma lähedaste tuge, kuid ka nemad on ju kriisis ja neid ei aita Eestis peaaegu mitte keegi. Me teeme siin oma parima, sellest on vaieldamatult abi, kuid seda on vähe. Kui siis inimene on jõudnud sinnani, et otsustab oma eluga edasi minna ja omandada vajalikud oskused, on meie võimalused väga piiratud. Vajame jätkusuutlikku tugisüsteemi, mis aitaks nägemise kaotanud inimese ellu tagasi, tagasi tööturule.“

Praeguse teenuste mahu juures kuluks näiteks pimedate kirja ja orienteerumisoskuste enam-vähem tasemel omandamiseks inimesel 2 kuni 4 aastat, seda tingimusel, et inimene õpib vaid ühte neist, kuid kirjutamine ja liikumine on ju vaid kaks asja paljudest, mis tuleb uuesti selgeks õppida. Internet on ju meil peaaegu inimõigus, kuid kuidas seda kasutada, kui ei saa õppida arvutikirja või ekraanilugemisprogrammi kasutamist.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing loodab, et riik avab ukse seinas, mis on takistuseks nägemispuudega inimeste teel ellu.

Et tagasi ellu ei pääse vaid üksnes need hulljulged, kes võtavad endale riski püstloodsest seinast üles ronides alla kukkuda.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing on pikaajaliste traditsioonidega nägemispuudega inimesi koondav ja neile erinevaid teenuseid osutav organisatsioon. Ühingu ülesandeks on olnud oma 96 tegevusaasta jooksul hoida elus nägemispuudega inimeste kodanikualgatusel põhinevat tegevust ning toetada selle kaudu pimedate ja nõrgaltnägevate inimeste erivajadustele kohandatud teenuste arengut Eestis.

Jaanuar 2018 seisuga kuulub Ühingusse ligi 450 nägemispuudega inimest, kelle igapäevatoimetulek ja ühiskondlik heaolu sõltuvad suuremal või vähemal määral Ühingu tegevusest ja pakutavatest teenustest.

Lisainfo:

Janne Jerva

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse esimees

GSM +372 5575310

jannejerva@gmail.com

Augustikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 22. augustil 2018. aastal.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Artur Räpp, Eduard Borissenko, Ahti Tomp ning tegevjuht Helen Künnap.

Skype teel osalesid Kristiina Peetsalu ja Kert Küla.

Puudus Margus Kiin.

Koosoleku päevakorras oli kokku kaheksa küsimust:

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete ühingu nimekirjast kustutamine.
2. Avaldused.
3. Tondi 8a haldamisest.
4. Isetegemise konkursist.
5. Valge kepi päeva tähistamine.
6. Tegevus ajavahemikul 9. mai kuni 22. august 2018.
7. Aasta Tegu 2018 kandidaatide esitamine Eesti Pimedate Liidule.
8. Jooksvad küsimused.

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete ühingu nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas ühingu liikmeteks vastu võtta järgmised isikud: Ülo Ojatalu, Sergei Mund, Raisa Petrova, Jim Tilk.

Juhatus otsustas seoses surmaga liikmete nimekirjast kustutada Aino-Asta Veenre, Raili Ilves, Ülle Kirotbek, Jüri Aarend.

Juhatus otsustas liikme sooviavalduse põhjal kustutada liikmete nimekirjast Urve Sarapuu.

Teise päevakorrapunkti juures vaadati läbi juhatusele laekunud

Juhatusele olid laekunud isikliku abistaja teenuse avaldused. Pärast arutelu otsustas juhatus:

Võtta küsimus taas päevakorda pärast seda, kui Tallinna linna lisaeelarve on vastu võetud ja PPÜ-ga on sõlmitud teenuse lisaleping.

Juhatus otsustas ühte avaldust mitte rahuldada, kuna avalduse esitaja ei kuulu sihtgruppi.

Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti

Tondi 8a haldamisest.

Helen Künnap rääkis, et uus parkimise süsteem toimib kevadest peale ja sissetulek on võrreldes eelmise parkimiskorraldusega natukene kasvanud.

Elekter- maja peakilp on paigas. Enne selle paigaldamist pidime projekti sellele osale tellima ekspertiisi. Viimased ühendustööd on vaja veel ära teha. Selle aasta sees saavad elektritööd tehtud.

Infoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projekti kohta, mille raames paigaldasime tuletõkke ukse. EAS nõuab projekti aruandes osalist kasutusluba. Kasutusluba antakse aga tervele tuletõkketsoonile. Päästeamet koostas vastavasisulise ettekirjutuse. Loodetavasti aktsepteerib EAS Päästeameti ettekirjutust.

Tondi 8C hoone saab ühingult vee ja kanalisatsiooni ja veekao tõttu on ühing saanud neile vee müümise tõttu majanduslikku kahju. Samas pole Ühingul kohustust varustada neid maja veega. Tondi 8C kinnistu omanik soovis teha ühinguga uue kokkuleppe. Ühingu huvi on saavutada meile soodsam kokkulepe.

Juhatus leidis, et tuleb uurida kui palju läheb maksma uue veenäidiku panemine ja torustiku vahetamine.

Juhatus tegi ettepaneku kehtestada edaspidi servituudi ligipääsetavuse eest tasu. Koostada koostööleping. Panna koostöölepingusse remondifond ja kindlasti see, et koostöölepingus kajastuvad hinnad vaadatakse üle kord aastas.

Juhatus arutas ka teisi Tondi 8a majaga seotud probleeme- kanalisatsiooni, veerennide puhastus, helimajaka paigaldamise võimalusi trammipeatuse lähedusse.

Neljanda päevakorrapunkti all räägiti Isetegemise konkursist.

Taotluse esitamise tähtaeg oli 9. august. Laekus ainult üks taotlus Riho Roosiojalt. Juhatus kiitis taotluses esitatud ideed, tutvustada kuidas erivajadusega õpilased tulevad toime õppetööga tavakoolides. Juhatus otsustas katta transpordikulud 40- 50 euro ulatuses. Raha peab olema ära kasutatud selle aasta sees.

Juhatus otsustas pikendada taotluste esitamise tähtaega. Viimane taotluse esitamise kuupäev on 21. september 2018 k.a.

Ahti Tomp oli nõus olema isetegemise konkursi mentoriks.

Viienda päevakorrapunkti teemaks oli valge kepi päeva tähistamine.

15. oktoobril tähistame valge kepi päeva. Juhatus arutas erinevaid üritusi nagu fotonäitus, matk läbi linna, kontserdi korraldamist. Väljapoole maja suunatud ürituse puhul peab olema konkreetne sõnum, mida me tahame öelda.

Juhatus otsustas moodustada töörühma, kuhu võib kuuluda iga seda sooviv juhatuse liige pluss Helen Künnap, kelle ülesandeks on läbi arutada konkreetsed üritused valge kepi päeval.

Kuuenda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 9. mai kuni 22. august 2018.

Mai:

17. mail osales Kert Küla Tallinna Ülikooli avatud akadeemia korraldatud korrektse eesti keele koolitusel Hotellis Euroopa Tallinnas, koolitaja TLÜ professor Reili Arkus.

26. mail toimus lauluklubi, osales 22 ühingu liiget.

26. mail külastati projekti „PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine“ raames Tallinna Loomaaeda. Osales 5 last ning 6 täiskasvanut.

28. mail toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projekti raames Ümarlaud PPÜ rahastamise teemal. ümarlaual tutvustati ühingu hoones pakutavaid tegevusi. Näiteks keraamikat, pimedate lauatennist ning samas hoones asuva Eesti Pimemassööride Ühingu tegevust. Põhiline roll oli arutelul.

Juuni:

01. juunil omandas ühingu keraamikaringi juhendaja Ella Alemaa Eesti Töötukassa toetusel tegevusjuhendaja elukutse.

01. ja 03. Juunil esines PPÜ puhkpilliorkester Vanalinna Päevade raames Musumäel ja Tornide väljakul.

01. juunil esindas Eduard Nehhajev ühingut kahe lauluga Eesti Puuetega Inimeste kultuurifestivalil Vanemuise kontserdimajas Tartus.

6. juunil osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis isikliku abistaja teenuse määruse väljatöötamise nõupidamisel. Esialgsete plaanide järgi peaks uus määrus jõustuma 2019. aastast.

6. -7. Juunini toimus Eesti Pimedate Liidu (EPL) suvekool Nelijärvel. Osales 43 PPÜ liiget.

9. juunil toimus ühingu üldkoosolek.

11. juunil külastati projekti “PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine“ raames Kivimäe ratsatalu. Osales 7 last ning 8 täiskasvanut.

14. juunil esinesid Vello Loogna klaveril ja Vello Vart klarnetil Tondi põhikoolis lõpuaktusel.

15. juunil toimus Ühingus koristuspäev. Koristuspäeval osalesid Kert Küla, tema abistaja Laur Raudsoo, Helen Künnap ja Ulrika Tint.

16. juunil toimus näituse Ivan Aivazovski maalid külastamine Kadrioru Kunstimuuseumis. Korraldaja Tallinn Guide Club ,osales 17 ühingu liiget koos saatjatega.

30. juunil oli ekskursioon Niguliste kirikusse, korraldaja Tallinn Guide Club, osalejaid koos saatjatega 12 inimest.

30. juunil toimus lauluklubi. Osalejaid 14.

Juuli:

16. juulil toimus fotokoolitus Pirital, teooria osa Tondi 8a saalis.

27.-29. Juulini toimus fotokoolitus Jursul.

August:

17. augustil toimus lauluklubi. Osales 25 inimest.

Seitsmenda päevakorrapunkti juures räägiti Aasta Tegu 2018 kandidaatide esitamisest Eesti Pimedate Liidule.

Juhatus otsustas esitada järgmised kandidaadid:
Tallinna Ülikool- nägemispuudega inimestele sobivate õppevõimaluste loomine.

 Changemakers Academy tiim Puhkus Kuubis (Andrei Sadovoi-mentor, liikmed: Anna Baskirova, Emili Järv, Piia-Liis Ojasaar, Maksim Vassin, Diana Vederik), kes tulid välja ideega ja viisid ellu projekti pimedate fotograafia.

Eesti Jalgpalliliit- pimedate jalgpalli koolituse korraldamise ja näidismängu läbiviimise eest.

Kaheksanda päevakorrapunkti moodustasid jooksvad küsimused.

Eesti Pimedate Spordiliit teatas, et PPÜ pole nende liige juba üle kolme aasta, samas on PPÜ kogu aeg pidanud end nende liikmeteks.

Ahti Tomp selgitas, kuidas selline olukord on tekkinud: omal ajal oli spordiliidu liikmeks PPÜ spordiklubi, mida polnud juriidiliselt olemas. Ühel spordiliidu üldkoosolekul tõstatas toonane spordiliidu esimees selle juriidilise küsimuse ja eemaldas sellele tuginedes PPÜ esinduse üldkoosolekult.

Peamine on, kas tahame olla Eesti Pimedate Spordiliidu liikmed.

Eduard Borissenko tegi ettepaneku, kutsuda sportlased kokku ja teha koosolek.

Juhatus leidis, et eraldi koosolekut ei ole vaja kokku kutsuda. Piisab, kui enne järgmise aastaaruande koostamist vestelda PPÜ spordiga tegelejatega ja leida, mida nad arvavad.

Puhkpilliorkestri kroonika väljaandmine.

Eduard Borissenko leidis, et vaja oleks välja anda korrektselt kujundatud ja toimetatud puhkpilliorkestri kroonika.

Juhatus otsustas otsida projektitaotluse esitamise võimalusi ja võimaluste leidmisel koostada projektitaotlus.

Fotonäitus „Tajutav kaader“

Pimedate ja vaegnägijate fotod

Oleme kuulnud inimesi küsimas: "Kuidas pimedad raamatut loevad?” või "Kuidas pimedad telefoni kasutavad?" Aga küsimust: “Kuidas pimedad pildistavad?” küsivad vahel ka pimedad ise. Nägemispuudega nutitelefoni kasutajad saavad seda teha päris edukalt vastava rakenduse abil.

Kuid ka pimedaid huvitab fotograafia otsatu maailm, mistõttu otsustasimegi teemat edasi arendada ja anda võimalus mitmele nägemispuudega inimesele katsetamiseks ja teadmiste laiendamiseks.

Viisime läbi mõned fotokoolitused, kus osalejatel oli võimalus proovida professionaalsete fotograafide juhendamisel pildistamist mitmesuguse tehnikaga ja erinevas keskkonnas. Koolitustest osavõtjad olid nii täispimedad kui ka erineva nägemisega vaegnägijad. Viimased kasutasid pildistamisel nägemisjääki, täispimedad toetusid teistele meeltele. Mõlema puhul jääb foto tulemus suuresti juhuse teha.

Koolitajad: Jaan Künnap, Enel Lepik, Lembit Michelson

Toetaja: Hasartmängumaksu Nõukogu

Korraldaja: MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus

***

30. oktoobril kell 18:00 avatakse Viru keskuse neljandal korrusel fotonäitus meie ühingu liikmete poolt tehtud fotodest. Fotonäitus on avatud kuni 16. novembrini.

Eesti Pimedate Liit tunnustab

22. oktoober 2018

www.epikoda.ee

Juba seitsmendat aastat tunnustas Eesti Pimedate Liit neid inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes on eelneva aasta jooksul aidanud nägemispuudega inimeste elukvaliteeti parandada. Tänavuste tunnustuse „Aasta tegu 2018“ saajate hulgast võib leida Eesti Jalgpalli Liidu, Eesti Meremuuseumi, Adamson-Ericu muuseumi, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse, Ugala teatri, Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Eero Kiipli ja noorterühma Puhkus Kuubis. „Kuna nägemispuudega inimesed seisavad oma argielus silmitsi suurte raskustega, täname siiralt neid, kes on meie elu rikastanud,“ ütleb Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo.

Eesti Jalgpalli Liit pälvis tunnustuse selle eest, et osutas 15. augustil 2018 Tallinnas A. Le Coq Arenal peetud UEFA superkarikamänguga seonduvalt pimedatele inimestele palju tähelepanu. Enne mängu korraldati kirjeldustõlkide koolitus, pimedate jalgpalli koolitus treeneritele ja nägemispuudega huvilistele ning Vabaduse väljakul pimedate jalgpallimängu tutvustus. Pimedatel lastel oli võimalus kohtuda superkarikafinaalis võistlevate kuulsate jalgpalluritega. Staadionil oli mängu kirjeldustõlge.

Adamson-Ericu muuseum pälvis tunnustuse projekti „Kunst nähtavaks!“ eest. 8. detsembril 2017 esitletud projekti tulemusel valmistati Adamson-Ericu laua intarsiatehnikas plaadis olevatest kujunditest ettekujutuse andmiseks üle 20 reljeefse kujundi; kirjeldati ja varustati helifailidega liikumisjuhis majas, muuseumi maja saamislugu, Adamson-Ericu kunstnikutee ning kolm maali, mööblikomplekt ja vaip. Teoste kirjeldused ja reljeefsed joonised on ka A4-formaadis mapis. Kirjeldusi võib tekstifailina lugeda või helifailina kuulata muuseumi veebilehelt. Kassast saab laenata muuseumis kasutamiseks MP3-mängija ning õhukesed kindad.

Pärnumaa Ühistranspordikeskus ja selle juhataja Andrus Kärpuk pälvisid tunnustuse selle eest, et pidasid oluliseks tagada Pärnu uue bussijaama hoone ning Pärnu ühistranspordi ligipääsetavuse nägemispuudega inimeste jaoks. Bussijaama ümbruses on sõidutee äär märgistatud reljeefsete kividega, et nägemispuudega inimene kogemata sõiduteele ei satuks. Bussijaamas on põrandal juhtsooned, mida mööda liikudes jõuab välisustest kassani. Välisuste ees väljaspool hoonet on pikalt väljaulatuvad kummimatid. Nende järgi saab aru, kus asuvad uksed. Vaegnägijate jaoks on uksed märgistatud suurte kontrastsete siltidega. Veel paigaldas Pärnumaa Ühistranspordikeskus suurematesse bussipeatustesse elektroonilised kõneväljundiga ajatablood. Neid saab kuulata nii nupule vajutades kui ka puldist juhtides. Selle tarvis andis keskus Pärnu Pimedate Ühingule üle 50 väikest juhtpulti. Linnaliinibussides on kinnihoidmistorud kergesti taustast eristuvalt kollast värvi.

Ugala teater ning selle direktor Kristiina Alliksaar pälvisid tunnustuse selle eest, et teater on pimedatele ja vaegnägijatele alates 2017. aastast andnud võimaluse osa saada kirjeldustõlkega etendustest. Teatri meeskonna valmisolek on olnud alati kõrgel tasemel, et iga erivajadusega külastaja saaks teatrisse tulles positiivse elamuse. Teatri direktor Kristiina Alliksaar soovib igal aastal pakkuda vähemalt kahte etendust kirjeldustõlkega. Selleks on renoveeritud Ugala teatris olemas moodne tehniline lahendus koos kõikide võimalustega.

Eesti Meremuuseum pälvis tunnustuse raamatu „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018” annetuskampaania korraldamise eest. Meremuuseum korraldas Eesti Vabariik 100 raames Lennusadamas näituse „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018“ ja koostöös Äripäeva kirjastusega ilmus samanimeline raamat. Iga müüdud raamatu pealt annetab Eesti Meremuuseum 1 euro Eesti Pimedate Liidule.

Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Eero Kiipli pälvis tunnustuse selle eest, et korraldas Eesti esimese pimedate noodiaabitsa väljaandmist toetanud heategevuskampaania „Valguse jalajäljed“. 30. aprillil 2018 toimus tema eestvedamisel Harjumaal Muuksi linnamäel heategevusüritus. Ligikaudu 250 inimest moodustasid taskulampide valgusvihkudest hiiglasliku jalajälje kujutise, mida drooniga filmiti ja pildistati. Annetusvõimalusele tähelepanu juhtimiseks levitati videot ja pilte Facebookis.

Noorterühm Puhkus Kuubis ja mentor Andrei Sadovoi pälvisid tunnustuse selle eest, et korraldasid nägemispuudega huviliste fotograafiakoolituse ning 12.–16. märtsil 2018 Tallinnas galeriis Positiiv nende ühise fotonäituse „Teine vaatenurk“. Näitus toimus Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Briti Nõukogu korraldatud konkursi Changemakers Academy raames. Ettevõtmine ärgitas korraldama järgmist, rändnäitusega lõppevat projekti.

Eesti Pimedate Liidu tunnustus „Aasta tegu 2018“ anti üle 23. oktoobril tänuseminaril Tallinna Õpetajate Majas. Tunnustus on seotud rahvusvahelise valge kepi päevaga, mida tähistatakse üleilmselt 15. oktoobril. Sel päeval juhivad nägemispuudega inimesed ühiskonna tähelepanu oma erivajadustele. Eestis on valge kepi päeva märgitud alates 1987. aastast.

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon.

Sotsiaalvaldkond 2019. aastal

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

26. september 2018

Sotsiaalvaldkond 2019. aastal: suurenevad investeeringud toimetulekut toetavatesse teenustesse ja vanemlike oskuste arendamisse

2019. aastal suurenevad riigi investeeringud vanemlike oskuste arendamisse ja erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut toetavatesse teenustesse. Üks olulisimaid muudatusi tuleb abivahendite rahastamisse, tänu millele ei tule abivahendite saamisel enam eelarvest tingitud katkestusi. Samuti tõuseb esimese ja teise lapse toetus 60 euroni kuus lapse kohta.

„Oleme sotsiaalvaldkonnas loonud uusi teenuseid ja suurendanud olemasolevate rahastamist. Peame aga jõudma selleni, et inimestele oleks vajalik abi kättesaadav sõltumata sellest, millises omavalitsuses ta elab,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sotsiaalkindlustusameti roll nõustamise ja järelevalve tagamisel on võtmetähtsusega. Lahenduse peavad saama nii puudega lapse ja tema pere toetamine kui ka eakate hooldus – neile valdkondadele pööramegi esmajoones tähelepanu.“

Uuest aastast on suurem rahastus ka vanemlusprogrammidel, et parandada koolituste kättesaadavust kõigis Eesti piirkondades. Sotsiaalkaitseministri sõnul tuleb vanemlike oskuste arendamise ja vajadusel ka pereteraapiaga alustada alati pigem varem kui hiljem. „Suurema püsirahastusega pakub riik kohalikele omavalitsustele tuge, et koolitused oleksid igal pool kättesaadavad ning tagab ka mitmedimensioonilise pereteraapia kättesaadavuse. Lisaks kohandame teraapia ka neile noortele, kel perekonna tuge kahjuks ei ole,“ selgitas Iva.

2019. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas:

Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on tuleval aastal võimalik kaasata senisest enam kui kaks korda rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, lühendades praeguseks tekkinud järjekordi ning tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist.

Lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb 60 euroni kuus

2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot (2018.a 55 eurot). Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed.

Paraneb erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kättesaadavus, suurendades seeläbi inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendades lähedaste hoolduskoormust. Kui praegu on erihoolekandeteenust vajavad inimesed pikalt järjekorras, siis lisaraha toel on võimalik nii tagada olemasolevate teenuskohtade rahastamine kui ka luua uusi, sh nt ööpäevaringseid, päeva- ja nädalahoiu ning kogukonnas elamise kohti. Sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul on eesmärk tagada kiirem teenusele jõudmine ja teenuse osutamine vajadusel suuremas mahus. Rehabilitatsiooniteenustele on kavandatud aastas 5,05 miljonit eurot rohkem ehk kokku 12,7 miljonit eurot aastas, erihoolekandeteenuste rahastamine kasvab enam kui 8 miljonit eurot aastas, ulatudes 36,9 miljoni euroni.

Riik investeerib 2019. aastal 1,5 miljonit eurot keerulisema hooldusvajadusega eakatele mõeldud innovaatilise kodu rajamisse. Spetsiifilise hooldusvajadusega eakad on seni enamasti pereliikmete hooldada, kuna tavapärane üldhooldusteenus ei võimalda tagada vajalikku abi. Riigi investeeringu abil luuakse uut tüüpi hooldusteenuseid pakkuv kodu kuni 50-le eakale. Tegemist on ühe osaga hoolduskoormuse vähendamise paketist.

Riik jätkab puudega inimeste kodude kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Kokku on aastaks 2023 kavas toetada 2000 erivajadusega inimese eluruumi ümberehitamist, neist ligi 500 inimese kodude kohandamiseks esitasid kohalikud omavalitsused taotlused juba tänavu. Puudega inimeste kodude kohandamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Riigieelarvest rahastatavate sotsiaaltöötajate palgad tõusevad

Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse töötajate palgad tõusevad vähemalt 7% ja keskmiselt 12%. Palgatõusu eesmärk on leevendada kvalifitseeritud töötajate puudust, mis on piiramas sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Täpse palgatõusu määrab tööandja, kuna palgatõusuks ettenähtud raha sisaldub riigi rahastatava teenuse hinnas, asendushoolduse puhul suunatakse see kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Tõhusama järelevalve abil paraneb kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteet, et inimesed saaksid vajaliku abi kätte sõltumata sellest, millises omavalitsuses nad elavad. Sotsiaalkindlustusameti nõustava järelevalve võimekuse tõstmisel pöörab riik esmajoones tähelepanu üldhoolekande ja puudega laste teenustele ning nende kvaliteedile. Paremate tulemuste saavutamiseks süvendatakse koostööd teiste järelevalveasutustega. 2019. aastal on järelevalve tõhustamiseks ette nähtud 1 mln eurot.

Puudega inimeste spordi edendamise rahastus kasvab 2019. aastal 400 000 ja 2020. aastal lisaks veel 200 000 euro võrra ning on tulevast aastast kultuuriministeeriumi kureerida. Lisaks jätkub eriprojektide toetamine hasartmängumaksust. Tänavu ja ka 2017. aastal oli puudega inimeste spordiorganisatsioonidele toetus riigieelarvest 295 tuhat eurot, millele lisandus ligi 137 tuhat eurot projektitoetusi.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2019. aastal 4,85 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 2,02 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,55 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 707,6 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve 583 miljonit eurot.

Taustainfo:

· Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

· Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.

· Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Kuulutused

30. oktoobril kell 18:00 avatakse Viru keskuse neljandal korrusel fotonäitus meie ühingu liikmete poolt tehtud fotodest. Fotonäitus on avatud kuni 16. novembrini.

*

Kokandustunnid toimuvad järgmistel aegadel: 7. november, 21. november ja 19. detsember kell 14:00 kuni 17:00.
Kokandustunnid toimuvad aadressil Räägu 49, ruumis 103.
Osamaks on 3 eurot ning grupi suuruseks on 8 inimest. Juhendajaks Tiina Vänt.
Vajalik on eelnev registreerimine helistades telefonidel 6748 945, 555 70848 või saates e-kirja aadressile ulrika@ppy.ee.

*

Tondi 8a keraamikaklassis toimuvad Käsitöö töötoad:
15. novembril kell 14:00- 17:00. On Teemaks märgviltimine. Juhendajaks Ann Ojaste
30. novembril kell 14:00-17:00 toimub jõuluehete valmistamine. Juhendajaks Tiia Artla.
 Käsitöö töötubade grupi suuruseks on 6 inimest. Vajalik on eelregistreerimine.

*

Ühingu jõulupidu toimub 15. detsembril algusega kell 14:00 Tondi 8a maja saalis.
Kavas kontsert, kus esinevad Ühingu solistid, kuid kindlasti on tulemas üllatusesinejaid.

Toiduelamusi pakub Catering maitsva praega, ühingu poolt külm laud, kohvi, tee ning kringel.
Omaosalus Ühingu liikmetele on 8 eurot ja mitteliikmetele ning liikmemaksu võlglastele 10 eurot, mida saab tasuda Ühingu vastuvõturuumis või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925 (selgitusse märkida: jõulupidu ja osaleja nimi).
Registreerimise viimane päev on 7. detsember.

*

Eelinfo: Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub 8. detsembril Tondi 8a maja saalis.
Täpsem info järgmises infolehes.

*

Sügisest jätkavad ühingu majas tööd järgmised ringid:

*Keraamikaring: esmaspäeviti kell 11:00 kuni 14:00 keraamikaklassis.
Osamaks ühingu liikmetele 2 eurot kord ja mitte ühingu liikmetele 6 eurot kord.
Juhendaja Ella Alemaa

*Jooga: esmaspäeviti kell 14:00 kuni 15:00 Tondi 8a maja saalis.
Osamaks ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitte ühingu liikmetele 12 eurot kuus.

*Pimedate lauatennis: esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 16:00 kuni 18:00, ühingu spordisaalis.
Osamaks 2 eurot kuus.

*Male-kabe: teisipäeviti ja reedeti kell 10:00 kuni 14:00.
Osamaks 2 eurot kuus.

*Lauluansambli proovid toimuvad neljapäeviti kell 17:00 kuni 18:00 Tondi 8a maja saalis.
Juhendaja Liisi Aomets.
Ansambel ootab jätkuvalt oma ridadesse uusi lauljaid!

*Puhkpilliorkestri proovid toimuvad reedeti kell 17:00 kuni 18:30 Tondi 8a maja saalis.
Juhendaja Vello Loogna.

Ühingu spordisaal on avatud:
Teisipäeviti kell 12:00 kuni 17:00 ja neljapäeviti kell 10:00 kuni 15:00. Teistel tööpäevadel vastavalt kokkuleppele ühingu töötajatega.

Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

*

PPÜ liikmetel on võimalik saada IT-konsultandi nõustamisteenust Skype ja e-posti teel ning ühingus (Tondi 8a) kohapeal, selleks eelnevalt kokku leppides. Konsultatsioonid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ja on ühingu liikmetele piiratud koguses tasuta.

IT-konsultatsiooni või eelneva kokkuleppimise jaoks palume ühendust võtta järgmistel kontaktidel:

Viktor Paring

e-post: viktor@ppy.ee <mailto:viktor@ppy.ee>

skype: stirliz

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

Infolehe lõpp