“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 2

 Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

Sisukord

• Juhtkiri: Töövõime ulatuse ja puude raskusastme hindamise taotlust saab internetis iseseisvalt täita
  Mirja Räpp
• Veel töövõime hindamisest
• Tutvustati kaasaegset hambahooldust ja suuhügieeni
  Mirja Räpp
• Nurrulandi lood ehk unenäost pärismaailma
  Jakob Rosin
• Pilk minevikku: Ostusoodustus pimedaile Tallinnas
  Vello Vart
• Tere tulemast MTÜ Jumalalaegas korraldatavale suvisele reisile Valgevenesse!
  Janar Vaik
• Puuetega inimeste taksoteenus 2018. aastal
• Kuulutused

Juhtkiri:

Töövõime ulatuse ja puude raskusastme hindamise taotlust saab internetis iseseisvalt täita

Tööealiste puudega inimeste puhul hindab hetkel töövõime ulatust Eesti Töötukassa ning puude raskusastet Sotsiaalkindlustusamet. Kui töövõime ja puude raskusastme hindamise tähtajad langevad kokku, mis üldjuhul ka nii on, saab kas töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile esitada ühistaotluse. Esmalt teeb oma otsuse töövõime ulatuse osas töötukassa ning seejärel alustab Sotsiaalkindlustusamet omalt poolt puude raskusastme tuvastamise menetlust. Koos ühisavaldusega tuleks kohe ära täita ka töövõimetoetuse avaldus ning ühtlasi saab endale taotleda puudega isiku kaarti. Eesti Pimedate Liidu pikaajalise väsimatu töö tulemusena on nägemispuudega inimesel nüüdsest puudega isiku kaardist ka kasu, sest sellele märgitakse alates käesolevast aastast muule infole lisaks teave puudeliigi kohta. Plastikust puudega isiku kaart asendab muuhulgas A4 lehel puudeliigi tõendit ning see kehtib näiteks ühiskondlikus transpordis sõidusoodustust võimaldava dokumendina.

Töövõime ulatuse ja puude raskusastme tuvastamiseks esitatav taotlus kujutab endast väga mahukat dokumenti. Ühistaotlust on võimalik täita Eesti Töötukassas kohapeal sealse töötaja abiga või kodus iseseisvalt. Pimeda või väga vähese nägemisjäägiga inimese jaoks pole iseseisev täitmine nii iseenesestmõistetav. Vaja läheb nägijast inimese kõrvalabi, kes küsimused ette loeb ja seejärel vastused kirja paneb. Taotluses esitatud küsimustele on küll antud valikvastused, kuid samas peab valitud vastusevariante oma sõnadega selgitama. Põhjenduste juures on oluline, et need oleksid kiirustamata ja korralikult läbi mõeldud ja annaksid meie vastusevalikule igati adekvaatse selgituse. Seega kulub taotluse täitmisele ettearvamatult palju aega ning abistajatel tavaliselt ajalimiiti nõnda palju panustada ei pruugi olla.

Kui ometi saaks pikemalt küsimuste üle mõelda ja paksu taotlusevormi päris ise oma käega täita. Mõtlen nii alati, kui taotluse esitamise tähtaja kukkumise eel koos abistajaga taotluse kallal higistame. Sellepärast oli mul väga hea meel, kui ilmnes, et nüüd saab asja tõesti täiesti iseseisvalt korda ajada. Tarvis on arvutit ja selle riistapuu kasutamisoskust ning internetiühendust. Taotluse vorm, mille leiab Eesti Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee on pimedale inimesele ekraanilugemisprogrammiga täiesti kasutatav ning ei nõua tipptasemel arvutioskusi. Tegin seda ise just töötukassa kodulehel ning julgen öelda, et tehniliselt oli taotluse täitmine päris lihtne. Tuleb end töötukassa kodulehel ID-kaardiga sisse logida, leida vajalik taotlusvorm, varuda aega ja kannatust ning väga keerulist pole seal midagi. Hea on see, et pikka taotlust ei pea korraga ära täitma, vaid selle võib pooleli jätta ning järgmisel sobilikul ajahetkel jätkata. Nüüd on aega küsitava üle järele mõelda nii pikalt kui kulub, kirjapandud vastuseid saab enne taotluse lõplikku esitamist muuta ning keegi teine ei saa teada, mida vastuste alla kirja panite. Kellel arvuti ja arvutikasutamise kogemus olemas, võiksid kindlasti järele proovida. Kokkuhoidu ajas see tegelikult ei anna – pigem kulub aega rohkem, aga kirja saavad põhjalikumad vastused. Korralikult läbimõeldud vastused annavad paremad eeldused, et töövõime ulatus ja puude raskusaste saavad õiglaselt määratud.

Mirja Räpp

peatoimetaja

Veel töövõime hindamisest

Eesti Töötukassa hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust alates 1. juulist 2016.

Töövõime hindamise taotluse esitamiseks peate olema eelnenud kuue kuu jooksul käinud pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arst kirjeldab teie terviseseisundit ja sisestab teie terviseandmed e-tervisesse.

Kui see on tehtud, saate täita töövõime hindamise taotluse ja esitada selle töötukassale. Taotluses kirjeldate oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates valdkondades ja tegevustes.

Taotlus koosneb viiest osast:

1) taotleja andmed, taotlemise põhjus, otsuse kättesaamise viis, arstide ja spetsialistide andmed, andmed taotleja haridustaseme kohta;

2) töövõimet välistavad seisundid ja nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks;

3) töötamisega seotud andmed;

4) taotleja kasutatavate abivahendite, kõrvalabi, rehabilitatsiooni ja muude teenuste andmed;

5) taotleja hinnang oma kehalisele ja vaimsele võimekusele erinevates valdkondades ja tegevustes.

Taotlusele on oluline märkida nii oma raviarstide kui ka teiste spetsialistide (nt sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja erihoolekandeteenustel, isikliku abistaja teenuse osutaja, psühholoog vm) andmed, kes saavad vajadusel anda töövõime hindamiseks täiendavat infot inimese tegutsemisvõime ja -piirangute kohta.

Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida te oma terviseseisundi tõttu iga päev vajate ja kasutate või mille kasutamine teie tegutsemisvõimet parandaks. Seetõttu on oluline, et kirjeldaksite kõiki abivahendeid, mida te kasutate.

Taotluse saate täita ja esitada töötukassa osakonnas kohapeal, kus juhtumikorraldaja teid küsitleb ja taotluse täidab. Samuti saate taotluse täita ise ja saata töötukassasse posti või e-postiga või e-töötukassa kaudu. Soovi korral saate koos töövõime hindamisega taotleda ka puude raskusastme tuvastamist, sel juhul võib esitada ühistaotluse töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile.

www.tootukassa.ee

Tutvustati kaasaegset hambahooldust ja suuhügieeni

Tekst: Mirja Räpp

23. jaanuaril tutvustas Sakala Hambaravi suuhügienist Tondi 8a saalis huvilistele, kuidas oma hammaste ning suu hügieeni eest õigesti hoolt kanda. Niisugune vajalik ettevõtmine sai teoks eeskätt tänu meie ühingu liikmele Sülvi Sarapuule, kes eelmise aasta lõpul oma plaaniga ühingu isetegemise konkursil osales ning ühingu juhatuse poolt ka toetamist leidis. Terved hambad on ju iga inimese tervise üks kindel alustala ning teadmised õigetest hooldusvahenditest ja –võtetest kuluvad meile kõigile marjaks ära. Lisaks on pimedal inimesel üsna raske teada saada, milliseid uusi hambahoolduses kasutatavaid vahendeid kaubandusvõrgus üldse saada on ning kuidas neid kasutama peaks.

Kõiki keskpäeval ühingu saali kogunenud üritusele registreerunuid tervitas Sakala Hambaravi suuhügienist kättpidi. Nagu ametinimetuski ütleb, on suuhügienisti tööks hammaste ja igemete hügieenilise seisundi kontrollimine ning vajaliku hoolduse teostamine. Suure osa sellest moodustab näiteks hambakivi eemaldamine.

Räägiti, mida arvesse võtta, kui poes hambaharjade-pastade pika leti ees seistes peab endale sobiva valima. Hambaharja valimisel tuleks kindlasti eelistada pehmete harjastega ning küllaltki lühikese harjasteosaga harja. Siis ei vigasta pesemise käigus igemeid ning pääseb paremini tagumisi hambaid harjama. Tutvuda sai ka elektriliste hambaharjadega ning erinevate hambaniitide ja hambavaheharjadega. Kuulajad olid vägagi uudishimulikud ning esitasid ohtrasti küsimusi. Kes soovis sai ka praktilisi näpunäiteid, kuidas täpselt hambaharja käes hoida või kuidas hambaniidiga tegutsemine käima peaks. Kõik üritusele registreerunud said kingituseks kaasa hambaharja ning erinevaid hambapastade näidiseid. Suuhügieeni võimalustega tutvumiseks planeeritud kaks tundi möödusid pea sama kiiresti, kui need 2 minutit, mis tuleks igale hammastepesu korrale varuda.

Siin suuhügienisti poolt koostatud lühike kokkuvõte räägitust:

Tavalised hambaharjad

1. Kindlasti peaks olema pehme ning harjase pea võimalikult väike.

2. Võiks olla suurema käepidemega et oleks hõlpsam harja käes hoida.

3. Lihtsam on parem ehk siis oleks hea, kui harjased oleks võimalikult tavalised ning võimalikult vähe oleks plastmass/kummist vidinaid küljes.

4. Ideaalis võiks olla harja pea teisel poolel ka keele puhastaja, kuid kui ei ole, siis saab tavalise harjaga ka keelt puhastada.

Elektrilised hambaharjad

Elektrilisi hambaharju on erinevas hinnaklassis ning kõige suurem erinevus on funktsioonide arvus. Nimelt odavamatel harjadel on minimaalselt funktsioone või üldse mitte, kallimatel mudelitel on aga märksa rohkem funktsioone. Tavaliselt soovitan hambaharja, millel oleks vähemalt kolme pesu funktsioon, et siis saate valida, milline pesu funktsioon teile kõige parem tundub. Samuti oleks hea, kui harjal oleks olemas funktsioon, mis annab märku, kui liiga tugevalt peale vajutate ning kindlasti võiks olla funktsioon, mis annab teada, kui 2 minutit on harjatud.

Põhilised kaks firmat, mis on kõige tuntumad on Philips ja Oral-B Braun. Nende erinevus on suhteliselt minimaalne, aga üldiselt elektriline hambahari peseb paremini ja tõhusamalt, kui tavaline hambahari.

Pastad

Üldiselt soovitan valida oma maitse järgi välja 4 erinevat hambapastat ning neid aeg-ajalt vahetada. Pigem soovitan mitte valida valgendavat hambapastat, kuna need on tihti karedamad, mis võivad natukene emaili kriipida.

Kui teil on tegemist tundlike hammastega, siis Sensodine on pasta mida võite proovida. Kui on tegu igemete veritsusega, siis Parodontax peaks ka aitama. Mõlemate pastade toime on individuaalne ning need ei pruugi kõikidele sobida. Täna anname teile kaasa ka mõlemad pastad ning saate vaadata kumb sobib ja kas sobib. Neid saate osta ka enamustest toidupoodidest.

Hambavahe harjased

Hambavahe harjased on mõeldud hambavahede puhastamiseks. Hambavahe harjaseid on väga palju erinevaid ning erinevate suuruste ja kujudega. Kõige tuntumad on pudeliharja´´ moodi harjakesed, millel on traat keskel. Kellele selline hari sobib, on väga individuaalne ning soovitan alati valida kõige väiksema harja ka sellisel juhul, kui hambavahed on suuremad, sest kõige olulisem on puhastada hammast mitte hambavahet.

On olemas ka kummist harjakesed, mida soovitan inimestele, kes ei taha või ei saa hambaniiti kasutada ning on harjunud kasutama hambatikke. Kuna puidust tikud ei ole igemesõbralikud, siis kummist harjakesed on paremad, kuna aitavad ka iget masseerida.

Niidid

Kõige tõhusam vahend hambavahede puhastuseks. Niite on väga palju erinevaid nii paksuselt, kui ka struktuurilt. Kõige mugavam ja lihtsam on niidihoidja, millega saab ka kergemini puhastada tagumisi hambaid ning mille teile ka täna proovimiseks kaasa annan. Kui aga niidihoidja ei sobi ja olete harjunud tavalise niidiga, siis soovitan valida kas siis tavalise niidi või paisuva niidi. Kindlasti ei soovita hambalinti, mis on libe ning ei võta kergelt ära toidujäätmeid ja kattu hammaste vahelt.

Nurrulandi lood ehk unenäost pärismaailma

Tekst: Jakob Rosin

2017 aasta lõpus jõudis poelettidele rõõmus üllatus, verivärske lasteraamat „Nurrulandi lood“, autoriks ei keegi muu, kui Susanna Suvi, kes peitub pseudonüümi Janne Jerva taha…. Või oli see nüüd teistpidi?

Euroopa liidu projektidest kassimaailm

Kantseliit. See on vist sõna, mis on igaühe peast läbi käinud, kes midagi projektidega seoses toimetama on pidanud. Kirjad, taotlused, raportid, protokollid, Euroopa Liit, poliitikud… sageli seostub nende märksõnadega nõnda kuiv tekst, et paljalt mõne lause välja venitamisest piisaks Ülemiste järve kuivatamiseks… Ja Janne avastas ühel hetkel, et on säärasest bürokraatiast täiesti läbi imbunud. Peas tiirlesid pikad venivad mõtted, suust tuli tähtsalt kõlavaid, aga täiesti arusaamatuid lauseid… Midagi tuli ette võtta.
„See tundus mulle nii õudne! Mõtlesin, et kas ma lihtsat teksti ei olegi enam suuteline kokku panema,“ räägib Janne. Üsna kiiresti sai selgeks, et arvutisse trükitud ilukirjanduslik jutt püüab samuti omandada mõne projektitaotluse tähtsat ja olulist ilmet.

Ja siis, ühel ööl, nägi Janne unes üht oma ilmsimaailmast lahkunud kassi, kes talle unes käppa lehvitas ja saatis tervisi Nurrulandist. Nimi Nurruland on juba oma olemuselt sõna, mis ilmsi nii naljalt pähe ei karga. Kuna aga pealkiri olemas oli, tuli hakata ka sisu mõtlema. Ja millal oleks parim aeg seda teha, kui tööle sõites. „Mul oli üsna pikk maa sõita tööle. Ma sõidan mööda mere äärt ja kuna seal on päris ilus vaade, siis ma vaatan merd. Ja siis tulevad erinevad mõtted pähe. Ja ükskord hakkas mul silmade ees, nagu filmilindilt, jooksma see lugu. Need tegelased, juhtumised…“ Janne asus lugusid kirja panema. Ja siis ümber kirjutama. Nii kümneid kordi, et kantseliidist lahti saada. Nagu tellimise peale korraldas just tol ajal MTÜ Kakora kirjutamiskoolituse, mida juhendas Kristiina Ehin. Janne võttis julguse kokku ning palus Ehinil oma kirjutatut lugeda. „Mul vedas, ma sain tema emalt Lii Sepperilt väga hea kriitika. Vot siis ma hakkasin alles aru saama, mida ma pean tegema.“ Jannel ei olnudki soovi raamatut välja anda, ta tahtis lihtsalt enda kirjutatud loominguga rahul olla.

Ja nii sündisidki Nurrulandi lood, kus põhitegelasteks on seltskond kasse, kellede sekka satub aegajalt näiteks rotibande ninamees Ruff, kelle plaanid kassidemaa Nurrulandi ja naaberriigi Krantsilandiga pole just kõige positiivsemad. Raamatu lehekülgedelt leiab aga ka näiteks õhtuse õnneämbliku või kärbes Pirr-i, kes koos kiisumaa tegelaste, eesotsas Pahanduste Paula nime kandva kassiga erinevatesse sekeldustesse satuvad.

Oranž riigisaladus

Mõni lugu on Nurrulandi sattunud ka meie maailmast. „Ühes loos pätsab rotibande ninamees Ruff ära Nurrulandi riigisaladuse. Kui me kuulame raadiost, et keegi on tegelenud riigi reetmisega või riigisaladus on kadunud, siis on see tavainimese jaoks hästi abstraktne mõiste. Ja mina saingi idee sellest, kui oli mingi järjekordne riigisaladuse probleem.“ Ja nii juhtuski, et Nurruland sai ka oma riigisaladuse, mis eksisteeris oranži kotttooli sarnase moodustisena, millel silmad peas. Aga ikka seepärast, et Jannel oli endal kodus kunagi säärane tool. „No ja siis see riigisaladus lösutab seal riiuli peal ja keegi ei tea mis asi ta on, aga ta on väga oluline. Ja Ruff, kes tuleb Nurrulandi luusima pätsab selle ära,“ räägib Janne.

Raamat piltide pärast

Janne tütre sõbranna, kes tegeleb graafilise disainiga avaldas soovi kujundada mõnda lasteraamatut, mis tundus Janne tütrele hea võimalus ema 10 aastat kirjutamisel olevast tekstist raamat vormida. „Tuli ja ütles mulle, et vaata nüüd oma tekst üle, siis saadad selle Gerlile ja me hakkame sellest raamatut tegema," muigab Janne. Peagi selgus, et Gerli ema Sirli soovib illustreerida mõnd lasteraamatut… ja nii saigi kokku ideaalne grupp inimesi – üks kes soovis kirjutada, teine kes soovis kujundada ning kolmas, kes soovis illustreerida. Boonuseks veel tõsiasi, et kõigile kolmele meeldivad väga kassid. Aga kuna kõik asjaosalised töötasid lasteraamatuga esimest korda, oli vaja kogu ideele juurde professionaalset pilku, kes asja päris käest ei laseks. Nii leitigi meeskonda ka toimetaja Ann, kes varasemalt lasteraamatuid toimetanud. Iga mõne aja tagant toimuvatel kohtumistel võeti läbi iga pisidetail raamatu osas – alates sellest, kuhu paigutada pildid, kuni lõpetades sellega, millisest materjalist raamat valmistada, kas teos saab kõvad või pehmed kaaned jne.

„Kui ma trükikotta raamatule järgi läksin ja sain esimest raamatut käes hoida, siis mul käed ja jalad värisesid. Mõtlesin et kas nüüd on kõik lõpuks hästi,“ räägib Janne. Selgub, et eksimisvõimalusi on ühe raamatu trükkimisel päris palju. „Mina arvasin, et kui tekst on toimetatud ja see lõpuks tõstetakse üle lõplikku kujundusfaili, siis nii ta ongi. Aga tuli välja, et tegelikult võib sinna tekkida ikkagi tähevigu. Siis tuleb veelkord tekst üle toimetada. Ja kui ta sinna trükikotta läheb, kas seal ei või midagi minna laiali või sassi… Minul oli igasuguseid selliseid mõtteid peas,“ pajatab Janne raamatu sünniloost. Lõpuks ei kujutanud mitte keegi meeskonnast ette, millisena raamat trükist tuleb. „Mina jäin hästi rahule selle protsessiga ja selle tulemusega, mis puudutab just kujundamist, toimetamist ja illustratsioone,“ ütleb Janne. „Ma soovitan tegelikult kõigile proovida midagi kirjutada, sest see arendab ennast ka tohutult. See on täiesti uus kogemus, ning sa saad ennast seal välja elada, kogu oma fantaasia mängu panna. Kes vähegi kõhkleb või kahkleb siis kindlasti proovida. Ei tohi karta ka kriitikat, kriitika puhtal kujul on see millest õppida. On ääretult tänuväärne, kui keegi võtab vaevaks ja teeb sulle põhjaliku kriitika,“ lisab ta.

Susanna Suvi
„Nurrulandi lood“

2017
128-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat

Nurruland on kasside maa, kus toimetavad Pahanduste Paula, kassikaksikud Kriips ja Triibik, korrapidaja Kriuks, rotibande ninamees Ruff, Õhtune Õnneämblik, kärbes Pirr ja paljud teised toredad tegelased. Midagi on alati avastada, õppida, kaitsta ja üle nuusutada. Kui vahel juhtubki nii, et sinu küljes ripub palju pahandusi ja sa ei suuda nende alt iseennast üles leida, siis ära heida meelt. Pahanduste Paula leiab iseenda üles üsna kummalisel moel. Ja lõpuks päästab just tema julgus ja arukus Nurrulandi.

Nurrulandi lugusid läbivad juhtumised väärtustavad sõprust, abivalmidust, julgust, teadmisi, arukust ja paljusid muid elus olulisi väärtusi. Illustratsioonid on valminud nö vana lasteraamatu stiilis, joonistatuna ehtsale paberile päris värvidega ja pintslitega. Käsitsi joonistatud piltides on rohkem isiklikku lähenemist ja soojust. Loodetavasti kogeb seda ka raamatu lugeja.

Pilk minevikku: Ostusoodustus pimedaile Tallinnas

Tekst: Vello Vart

Nõukogude ajal oli nn laiatarbekaupade valik poodides võrdlemisi väike ja sellegi valiku piires ei jätkunud kaupa kaugeltki kõigile soovijaile. Näiteks liha polnud alati sugugi kerge osta, sest seda oli lihtsalt liiga vähe saada. Hakkas levima nali, et Eesti kõige pikem koduloom on siga, sest tema kere on Moskvas, kuid pea ja jalad on Eestis leti all. Letialuseks kaubaks nimetati kaupa, mida müüdi peamiselt oma tuttavaile, sest kõigile soovijaile seda ei jätkunud. Ajuti oli nappus isegi leivast ja saiast.

Nägemispuudega inimeste, ehk nagu sel ajal öeldi, nägemisinvaliidide olukord oli tavalisest veelgi kehvem, sest neil polnud sugugi kerge käia mööda poode endale toitu hankimas. Seepärast tuli Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi töötajail mõte taotleda toidukaupade ostmiseks soodsamaid tingimusi. Näiteks on teada, et harjajaoskonna töötaja Elli Mäkker kogus selle taotluse toetuseks allkirju. Seda asja hakkasid ametlikult ajama Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelkäijad: EPÜ Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi algorganisatsiooni büroo ja Tallinna Territoriaalalgorganisatsiooni büroo. Nende organisatsioonide esimeesteks olid sel ajal Aleksander Vassenin ja Fromhold Hiiesalu. Koostati vastav taotluskiri ja see saadeti Eesti NSV Ministrite Nõukogule. Seal leiti, et taotlus on põhjendatud ja Kaubastute valitsus kehtestas nägemisinvaliididele toidukaupade ostmise soodustuse alates veebruarist 1983. Nüüd on sellest möödas juba 35 aastat.

Selleks välja valitud poodidele koostati nimekirjad nende nimedega, kel oli õigus üks kord nädalas antud poest defitsiitset kaupa osta. Defitsiidi hulka kuulusid näiteks sink, suitsuvorst, viinerid, purgiherned jne, jne. Selline ostuõigus oli ainult nägemispuudega inimestel, kes käisid tööl ning taoline soodustus kestis vist enam-vähem nõukogude aja lõpuni. Nii õnnestus Tallinna pimedail oma toidulauda mitmekesistada.

Tere tulemast MTÜ Jumalalaegas korraldatavale suvisele reisile Valgevenesse!

Reis on planeeritud suuresti nägemispuudega inimestele mõeldes.

MTÜ Jumalalaegas korraldab reisi koos Venderloo Veod OÜ-ga.

Reis toimub 16. - 20. juulini 2018.

Reisi toimumine sõltub broneeringute arvust. Palume kindlasti anda teada osalemisest esimesel võimalusel, hiljemalt 31. märtsiks 2018. Kui osalejate arv jääb alla kriitilise piiri siis jääb sõit ära.

Pimedatel ja nägemispuudega inimestel, kes tunnevad et nad ei pruugi ise reisil hakkama saada, palume leida endale saatja! Soovitame otsida tutvuskonnast inimest, kes reisist ka ise huvitatud, sest saatja hinnasoodustust kahjuks ei saa.

Reisil osalemiseks palume ühendust võtta Inga Kochiga (tel 514 1834 või inga@laegas.ee ja teatada osalejate nimed, isikukoodid, elukohad ja passinumbrid.

Järgnevalt kõik oluline info reisi kohta:

Nostalgialaks Valgevenest

1. päev Väljasõit kell 06.00 Tallinnast Estonia teatri eest ja kell 08.00

Pärnust, hotell Pärnu eest. Sõit peatustega läbi Eesti, Läti ja Leedu. Ühe pikema peatuse teeme Leedus ja teine pikem peatus tuleb Leedu-Valgevene piiri ületusel. Õhtuks jõudmine hotelli Lidas.

 2. päev H/s. Kõigepealt külastame Nemani klaasitehast, tehase muuseumi, tehasepoodi ja seejärel sõidame ühte vanemasse ja kaunimasse Valgevene linna Grodnosse, mis asub Nemunase jõe kallastel. Tutvume linnaga: vana ja uhke kindlus, uus palee, vanim apteek, klooster jm. Ööbime taas hotellis Lidas.

Õhtusöök hotelli lähistel.

3. päev H/s. Lahkume hotellist. Kõigepealt sõidame Põhjamaiseks Pariisiks tituleeritud Nesvizhi väikelinna, mis on kuulus oma 13 sajandist pärineva kindluslossiga. Loss on kantud UNESCO kultuurimälestiste nimekirja. Lisaks on seal palju muudki huviväärset: raekoda, turuhoone, jesuiitidekirik jm.

Päeva lõpetuseks jõuame veel ka Dudutki etnograafiamuuseumisse, mis kujutab endast traditsioonilise Valgevene küla rekonstruktsiooni. Siin saab igaüks maitsta kohalikku võid, saia, teed ja mekkida puskarit koos hapukurgi ja meega ning näha kuidas töötavad käsitöömeistrid. Sõidame läbi muuseumi kõrval asuvast veskist kus ootab meid omakorda käsitööleib ja soolapekk.

Õhtul saabume Minskisse. Käime kohe ära ka rahvusraamatukogu katusel asuval vaateplatvormil, kust avaneb suurepärane vaade linnale. Ööbimine hotellis***. Hotelli kõrval asuva kõrghoone katusekohviku kohvikus on võimalik linnavaadet edasi nautida juba tassikese maitsva kohviga. Õhtusöök hotellis.

4. päev H/s. Ekskursioon Minskis: Sõltumatuse väljak, Janka Kupala nim park, Ülalinn, raekoda linnakellaga, kirikud, Võitjate prospekt, Troitski

eeslinn- linnakodanike 19. elamud, milles nüüd asuvad muuseumid, antikvariaadid, suveniiripoed, rahvusrestoranid. Pealelõunal vaba aeg iseseisvateks üritusteks- muuseumide külastamiseks või viimaste sisseostude tegemiseks. Ööbimine samas hotellis. Õhtusöök rahvuslikus stiilis

 5. päev H/s. Ennem koduteele asumist käime ära turul, kus näeme millega kohalikud põllumehed kauplevad. Algab kodutee. Õhtul saabume tagasi koju.

Reisi lõpp.

 HIND: 370 eurot.

Soovi korral: majutus üheses toas + 30 eurot, omaette iste bussis +65 eurot

HIND SISALDAB: Mugavustega bussi, giid- reisisaatja teenuseid, 4 majutust kahestes tubades koos hommikusöögiga,3 õhtusööki käibemaksu.

HIND EI SISALDA: Valgevene grupiviisat 20 eurot, individuaalviisa 35 eurot, kohustuslikku kindlustust (ca 5-7 eurot), tasuliste objektide pileteid.

Grupiviisa korral lähevad kõik passid vormistamisele koos ning riiki sisenemine, väljumine ja majutumine toimub samuti rangelt koos. Pass peab kehtima peale viimast reisipäeva veel 90 päeva, samuti läheb vaja ühte dokumendifotot mis ei oleks vanem kui 6 kuud. Passid peab kokku korjama hiljemalt juuli alguseks.

Puuetega inimeste taksoteenus 2018. aastal

www.tallinnakoda.ee

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet teatab, et Tallinnas osutatakse puuetega inimestele taksoteenust eesmärgiga tagada juurdepääs isiklikuks asjaajamiseks vajalikele sihtkohtadele sügava või raske liikumis- või nägemispuudega vähemalt kolmeaastasele isikule, kes puudest tulenevalt ei saa iseseisvalt kasutada ühistransporti.

Puuetega inimeste taksoteenust korraldab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Klientide vastuvõtt Paldiski mnt 48a; esmaspäeval kell 15.00 – 18.00, teisipäeval kell 13.00 – 16.00 ja neljapäeval kell 10.00 – 12.00 ja 14.00 – 16.00.
Info telefonil 645 7465;
e-mail tiia.tiik@tallinnlv.ee .

Magnetkaardi taotlemiseks esitada:
 isikut tõendav dokument (ID kaart), puuet tõendav dokument (ekspertiisi otsus) ja arstitõend, mis tõendab, et isik ei saa iseseisvalt kasutada ühiskondlikku transporti ja kasutab liikumisel abivahendeid.
Taksokaart väljastatakse tähtajaliselt.

Takso tellimine Tulika Takso telefonil 6 12 0030. Ratastoolikasutajatel tõstukiga bussi ettetellimise aeg 12 tundi. Võimalus on saata tellimus e-mailile info@tulika.ee, kuulmispuudega inimestele SMS 533 45 859. Riiklikel pühadel, erijuhtudel telefon: 612 0007. Teenindavad AS Tulika Takso ja Termaki Autopargi AS.

Puuetega inimeste taksoteenus sisaldab teenuse osutamist Tallinnas ja kuni 30 kilomeetri kaugusele linnapiirist. Teenus sisaldab lisaks sõidule teenuse kasutaja sõidukisse ja sõidukist välja aitamist, abistamist liikumisel esimeselt korruselt sõidukisse ja sõidukist esimesele korrusele; teenuse kasutaja kinnitamist turvavööga; liikumisabivahendi paigutamist sõidukisse, selle pagasiruumi.
Teenuse eest, mis ületab kuulimiiti, tasub klient ise täies ulatuses.

AS Tulika Takso osutab alates 07.01.2018 teenust järgmiste hindadega:
sõidualustamise tasu 3,85 eurot, takso ootetunni hind 11,82 eurot, takso läbisõidu kilomeetrihind 0,69 eurot päevasel ajal ja 0,80 eurot öisel ajal.
Taksokaardi kasutajatele kuulimiit 39 eurot, millest kliendi omaosalus ¼ arvest.

Termaki Autopargi AS osutab teenust järgmiste hindadega:
 taksoteenus bussiga poole tunni (kuni 35 minutit) hind 21 eurot ja ühe tunni hind 26,50 eurot. Kuulimiit ratastoolikasutajatele on 168 eurot kuus (ehk arvestuslikult 8 poole tunnist sõitu). Kliendi omaosalus on sõidualustamistasu 1 euro ja iga sõidetud kilomeetri eest 0,10 eurot.

Kuulutused

15. veebruarist, algusega kell 17:00 algasid Tondi 8a saalis hormonaalse võimlemise tunnid. Järgmine tund on 15. märtsil kell 17:00. Tunnid toimuvad üks kord kuus. Hormonaalne võimlemine on pärit Tiibetist, see ei nõua mingeid sportlikke eeldusi ja on kergesti omandatav. Harjutusi tehakse võimlemismattidel mugavas riietuses. Matid on Ühingus olemas.

*

Möödunud sügisel jagati ühingus soovijatele umbes 30 ümberistutatud toalille. Sel kevadel on uuesti plaanis ümberistutamist teha ning sellega seoses pöördume lillesõprade poole.

Nimelt oleme me oma potitagavara koos toalilledega välja jaganud ning uue istutusvooru läbiviimiseks vajaksime lisa.

Kellel kodus seisab kasutamata istutuspotte ja kui te raatsite need ära anda, siis saaksime uue lillevaliku jagamiseks aprillikuus välja panna.

Seega palun tooge oma üleliigsed ja kasutamiskõlblikud toalillede istutuspotid Tondile Pimemassööride keskusesse ja aprillis on teil võimalik uusi toalilli valima tulla.

Lisainfo: Janne Jerva, telefon: 55 75 310

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

Infolehe lõpp