Inge Nelk
Inge Nelk annab Põhja-Eesti Pimedate Ühingus esmaspäeviti joogatunde. Tasane muusika, treener ees ja kõik osalejad poolringis oma mattidel maas: venitused, pingutused, lõdvestused ja hingamine, hingamine… Inge seletab rahuliku maheda häälega liigutusi ja asendeid, innustab ja vahel lohutab, kui midagi välja ei tule, õpetab õiget hingamist ja jutustab joogaga seotud lugusid oma treeneripraktikast.
Jooga on sajandeid vana Indiast pärinev õpetus, filosoofia, maailmavaade, vaimse ja kehalise treeningu süsteem. Joogal on palju eri koolkondi ja liike. Näiteks nn klassikalise ehk asthanga jooga järgi on jooga meetod meele kontrollimiseks ja arendamiseks, koosnedes kaheksast astmest, sealhulgas enda talitsemine, vaoshoitus, õige kehahoid, hingamine, keskendumine. Need on ka põhilised oskused või omadused, mida jooga harrastamine tänapäeva inimestele annab. Inge ütleb ka enda kohta, et jooga on teinud teda väga kannatlikuks, andnud keskendumisvõime, õpetanud õigesti (ja tervendavalt) hingama.
Inge soovitab kõigil joogat teha, aga ei suru seda kellelegi peale. Jooga on vabatahtlik. Oma praktikast teab Inge inimesi, kes on pärast esmast tutvust joogaga öelnud, et see ei ole nende jaoks, kuid mõne aja (või aasta) pärast on neist saanud pühendunud joogaharrastajad.
Inge on joogaõpetaja juba 10 aastat. Joogaga tegelema hakkas ta umbes 15 aastat tagasi. Jooga juurde jõudis ta seeläbi, et oma varasemate tegevuste-harrastuste tõttu vigastas end palju. Inge räägib, et on lapsest peale hästi palju liikunud ja sporti teinud: kergejõustiku trenni, sõitnud ratast, tantsinud. Süvalihaste tugevdamiseks hakkas Inge tegelema pilatesega, see viis teda jooga juurde, siis viis jooga jälle pilatese juurde tagasi – vaheldumisi ta neid harrastaski. Mingil ajal kadus tal täielikult huvi jooga vastu. Võib-olla oli see tingitud joogaõpetajast, arvab ta. Seejärel tegeles Inge viis aastat hästi aktiivselt kickpoksiga ning sai sealt omad vigastused, kaks aastat kulturismiga ja sai sealt jälle omad vigastused. Tantsimisega on ta tegelenud samuti palju-palju aastaid, tantsinud kõhutantsu, stepptantsu, flamenkot, bailatinot – seda kõike oli väga palju, ütleb ta nüüd. Ka muusikaga on Inge seotud: laulnud bändides, kooris (Teaduste Akadeemia naiskooris). „Ma olen elus kõike teinud,“ tõdeb Inge kokkuvõtteks.
Tagasi jooga juurde jõudis Inge tänu ühele Jaapanist tulnud joogaõpetajale, kellest ta oli täielikult lummatud ning siis mõistis, et see ongi tema tee. Inge tunnistab, et samal ajal oli tal ka isiklikus elus väga raske aeg, murdepunkt, millest algas enese otsimise tee. Ta harrastas siis joogat ja kuna nende treener lahkus, tehti Ingele ettepanek hakata ise joogatunde juhendama. Pakkumise võttis ta vastu, kuigi tal ei olnud siis ametlikku „paberit“ treeneritööks. Järgnevate aastate jooksul läbis ta kõikvõimalikud kursused-koolitused ja 2015. aastast on täieõiguslik joogatreener.
Inge tunnistab, et tegelikult on ta ka massöör: töötab massöörina alates 2006. aastast. Praegu muidugi väiksema koormusega (oma kliendid ja oma kodus), sest aega lihtsalt ei ole. Varem oli tal massaaž esikohal ja jooga kõrvaltegevus, nüüd aga jooga esikohal ja massaaž tagaplaanil. Rahaliselt teenib ta praegu vähem, aga see näitabki, et jooga pärast on ta nõus leppima väiksema teenistusega. Kui sulle midagi meeldib, siis sa teed seda, on Inge ise rahul.
Joogatreenerina alustades mõtles Inge, et kui ta kasvõi ühe inimese suudab joogasse meelitada, siis on tema missioon täidetud, aga nüüd on tal alati saal täis. Praegu töötab Inge MyFitnessi klubides üle Tallinna, andes 25 joogatundi nädalas. See on väga suur koormus, kuna treener teeb tundides kõik ise kaasa.
PPÜ-s juhendab Inge joogatundi viimased kaks-kolm aastat. Kui ta selle töö eelmiselt treenerilt üle võttis, siis ta ei kujutanud alguses ette, mida tähendab töö vaegnägijate ja pimedatega. Esimesed korrad oli väga raske, Inge ei teadnud, mida ta meie grupiga tegema peab. Nüüd ta juba tunneb meie inimesi ning teab, mida keegi suudab ja kuidas kedagi juhendada. Inge tunnistab ausalt, et tema jaoks on kergem anda tundi spordiklubides kui meil PPÜ-s. Kui spordiklubis näitad lihtsalt liigutused ja asendid ette, siis meil nii ei saa ja tase on ka ebaühtlane. Tund tuleb nii üles ehitada, et kõik saaksid sobiva koormuse. Liigutusi ja asendeid tuleb kogu aeg kirjeldada, seletada. Ma vist üldse räägin liiga palju, naerab Inge. Enne koroonat käis tunnis hästi palju inimesi, piirangute tõttu jäi neid muidugi vähemaks. Inimesed on meil PPÜ-s hästi toredad, see on nagu minu perekond, ütleb Inge.
Spordiklubides teeb ta tugevamaid, jõulisi trenne, nagu Vinyasa jooga, mis on vaheldusrikas ja dünaamiline, ning Power jooga, milles on kandvaks elemendiks jõud ja tugevus. Sest spordiklubis tahetaksegi trenni, mis võtab täiesti läbi ja higist leemendama. Inge ütleb, et spordiklubides on just tema trennid kõige aktiivsemad. Ja ise teeb ta kõik kaasa – 25 tundi nädalas!
Väga raske oli trennidega alustada pärast kolme ja poole kuu pikkust „koroonapausi“, kui spordiklubid kinni olid. Kehale oli väga raske pärast pausi taas suurte koormustega tööle hakata. Keha oli nii piimhapet täis! Keha on ju treeneri töövahend, see peab korras olema.
Inge annab oma tunni lõpus ilusad sõnad alati kaasa ja soovitab kõigil ka endale midagi ilusat soovida: „Alati pane soov teele ja vaata, kas see täna täitus. Soovide täitumine on üks imeline asi.“ Ja lisab, et alati peab tänama. „Täna iseennast, ka siis, kui täna ei tulnud midagi nii hästi välja. Täna selle eest, et sa oled olemas, et sa tulid siia tundi, et sa teed kaasa ja jagad seda energiat teistega – tänamine on väga oluline“, rõhutab Inge.
Inge on tulvil head energiat, tänu joogale. „Jooga on mu elu ilusaks teinud, on pannud kõik särama, mul on kogu aeg päike põues. Isegi kui midagi on halvasti, siis päike on mul alati sees ja inimestele ma alati naeratan,“ ütleb ta. Selline on Inge.
Lugu on kirjutatud juuni 2021.