Riho Roosioja
Riho nimetab ennast setu- mordva eestlaseks, aga pärit on ta ise Järvamaalt: lapsepõlveaastad elas Järva-Jaanis, gümnaasiumi ajal juba Paides. Lapsepõlv Järva-Jaani maakodus oli ilus aeg – siis oli tervisega veel kõik hästi ja nägemine korras.
Oma 35 eluaastast on Riho viimased 20 aastat olnud täiesti pime. 13aastasena kaotas ta ühel päeval koolis keset tundi meelemärkuse ja tal tekkis epilepsia hoog. Järgnesid uuringud ja diagnoos: ajukasvaja nägemiskeskuses. Edasi juba operatsioon, kiiritus- ja keemiaravi. Mis kasvajasse puutub, siis Riho ütleb, et siinkohal peab kiiresti kolm korda üle õla sülitama. Aga nägemine kadus ravi käigus üsna kiiresti. Riho lõpetas gümnaasiumi juba pimedana. Tulemused olid head ja ta tahtis edasi õppida ning kandideeris Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise erialale. Vanematele olevat see olnud tol ajal suur šokk, kui koju saabus kiri, et Riho on ülikooli vastu võetud. Tallinnas õppis ta kiiresti selgeks, kus ja kuidas liikuda. Tavaliselt oli ka inimesi ümber, kes vajadusel aitasid. Elas ühiselamus kolmeses toas, ise tegi süüa, teised ainult aitasid poes käimisega. Lõpetas bakalaureuse ja astus magistriõppesse. 2005. aastal sai magistrikraadi haldusjuhtimises.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Riho kaks aastat lepingu alusel Põhja Politseiprefektuuris, tegi seal arvutitööd: haldas koostööpartnerite andmebaasi, trükkis helisalvestatud protokolle jms. Hiljem on ta mõnede projektide raames teinud veelgi sarnast tööd: transkribeerinud intervjuusid ja muud salvestatud kõnet.
Riho on õppinud Eesti Pimemassööride Ühingu koolituskeskuses massaaži. Massaaži teeb ta põhiliselt tuttavatele; kunagi käis ka kord nädalas Kultuurikatlas oma kokkupandava lauaga kohapeal. Aga massaaž ei ole Rihole kõige olulisem, praegu köidab teda keraamika. Riho jõudis keraamikani tasapisi alates ülikooliajast, kui tuttav kunstiinimene õpetas talle voolimist. Praegu käib ta Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Tondi tänava majas keraamikatoas tööl. Osa valmistatud esemetest jääb talle, osa saab PPÜ endale müügiks. Riho keraamikat saab osta pimemassööride massaažikeskusest Tallinnas Tondi 8a. Viimased lemmiktooted on hapukooretopsid, milles on hea hoida hapukoore kilepakki.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmeks astus Riho juba ammu, pärast nägemise kaotust. Ühing on teda palju aidanud ja igati toeks olnud. Riho tunnistab, et Tondi tänava maja on talle väga vaja – see annab võimaluse midagi teha, suhelda, kodust välja tulla. Sest kui sa kodust välja ei saa, siis pikapeale ei hakkagi saama – see on tõsiasi, mille tõttu Riho pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli sisseastumiskatsetele läks. Lisaks keraamikale osaleb Riho PPÜ joogatrennis ja kokanduse ringis. Jooga annab palju energiat ja söögitegemine lihtsalt meeldib. Rihole meeldib ise välja mõelda, mis toitu ja kuidas teha; ka internetist otsib retsepte. Kõige rohkem meeldib talle omlett.
Suvel meeldib Rihole käia koos sõbraga tandemjalgrattaga sõitmas, tema tagumises sadulas tagumisi pedaale väntamas. Rihol kaks last: 10aastane poeg ja 8aastane tütar. Oma südames tahab ta olla oma lastele ikka hea isa ja eeskuju.
Lugu kirjutatud detsember 2017