Nägemispuudest tingitud suhtlemistakistused

Viimasel ajal on nägemispuudega inimesed ise hakanud korraldama teabepäevi ja loenguid ning andnud välja infobuklette selleks, et üldsust oma erivajadustest informeerida. 
Nägemispuudega inimeste suhtlemistakistused tulenevad peamiselt visuaalse kontakti puudumisest ümbritsevaga. Inimene ei saa ümbritsevast piisavalt informatsiooni, et seda erinevates situatsioonides ja tegevustes kasutada. Samas on kõrvalseisjail sageli keeruline nägemispuudest tulenevat takistust mõista ja seetõttu võib elulistes situatsioonides tekkida mitmeid arusaamatusi.

Siinkohal mõningad näpunäited nägemispuudega inimestega suhtlemiseks.
Pimeda inimese või nõrgaltnägija tunnete ära väliskeskkonnas liikumisel valge kepi järgi. Pime inimene liigub tuttavatel marsruutidel selgeksõpitud maamärkide (maamärgid on muutumatud objektid marsruudil) järgi.
Kui märkad, et pime inimene on eksinud teelt või vajab abi sõidutee ületamisel, siis:
• kõnetamisel puuduta tema käsivart. Vastasel juhul ta ei tea, et sa räägid temaga.
• Küsi, kas ta vajab abi. Kui vastus on eitav, ära suru oma abi talle peale.
• Suhtle pimeda inimesega otse, mitte tema saatjaga ega juhtkoeraga. Tavaliselt kuuleb nägemispuudega inimene hästi.
• Kui osutad millelegi, kasuta sõnu "vasakul", "paremal", "üleval", "all" jne. Sõnaga "seal" ei saa pime inimene teavet eseme asukohast.
• Kõnes võid vabalt kasutada sõnu "näha" ja "vaadata".
• Ära ütle "ma viin (toon)" teid. Parem väljendus on "lähen (tulen) koos teiega".
• Kui näed nägemispuudega inimest kohas, kus on järjekorrad, aita tal leida järjekorra lõpp. Kui kasutusel on järjekorranumbrid, hoolitse selle eest, et pime inimene saaks oma numbri ja teaks, millal tuleb tema kord.
• Autosse istumisel suuna nägemispuudega inimese käsi ukselingile, kui uks on lahti, siis ukse ülaservale. Sel moel saab ta määratleda oma asendi autoukse suhtes.
• Ära jäta pimedat inimest üksinda sõiduteele, keset kõnniteed, käsipuudeta trepile või lahtise ukse lähedale, vaid saada ta ohutusse paika.
Igapäevaelus suheldes nägemispuudega inimestega hoidu tegemast järgmist:
• Ära jäta pimedat inimest suhtlemisvaegusesse või infosulgu. Vestle temaga sinu poolt nähtust. Kirjelda esemeid, olukordi ja ümbrust, et pimedal inimesel tekiks ettekujutus ümbritsevast. Kohtumisel tuttava nägemispuudega inimesega ütle oma nimi, et vältida teadmatust suhtlemisel.
• Ära kasuta suhtlemisel pimeda juuresolekul miimikat ja žeste, pime inimene tajub seda ning tunneb ennast kõrvalejäetuna.
• Ära kärarikkas ruumis vestluse ajal ettehoiatamata eemaldu pimedast inimesest. Vastasel juhul ta ei pruugi seda märgata ja üksinda edasi rääkides satub piinlikku olukorda.
• Ära kommenteeri teistele kui sulle torkab silma mõni viga pimeda inimese riietuses, vaid juhi tema tähelepanu sellele.
• Ära asenda pimedale inimesele ettelugemisel loetavat teksti ümberjutustamisega. Sama kehtib ka siis, kui pimedale inimesele tutvustatakse dokumenti, millele ta peab alla kirjutama. Nägemispuue ei vabasta inimest dokumentidega seotud vastutusest ja oluline on, et pime inimene saaks teada kogu informatsiooni, mida allakirjutatav dokument sisaldab.
• Ära ilmuta pimeda inimesega suheldes liigset uudishimu. Vestle tavalise häälega, ära püüa kõvasti rääkida. Pimedatega koos olles püüa käituda täiesti tavaliselt. Kui märkad, et pime inimene tunneb huvi mõne inimese välimuse vastu, võid seda taktitundeliselt kirjeldada.
• Ära levita informatsiooni, mis on sinule teatavaks saanud nägemispuudega inimese abistamisel ja mis on tema jaoks konfidentsiaalne (kirjad, diagnoosid, pangaarve jms.).
• Ära ilmuta kahtlust ja ebakindlust pimeda inimese töö- või õppimisvõime suhtes. Nägemispuudega inimene tajub kohe, kui teda nägemispuude tõttu alaväärtuslikuks peetakse. Toetav grupisuhe on nii töötamisel kui õppimisel tema toimetuleku aluseks (Mida teed,...... 1997).

Üldiselt võib täheldada, et suhted nägemispuudega inimeste ja nn. nägijate vahel on kõige paremad siis, kui nägemise puudulikkusele pööratakse minimaalselt tähelepanu (Vassenin 2003).