Detsember 2018
"KUUKIIR"
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 10
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Infolehe toimetus:
Peatoimetaja: Mirja Räpp
telefon: 58 141 363
E-post: mirjak@hot.ee
Toimetuse liikmed:
* Eduard Borissenko
* Jakob Rosin
* Vello Vart
Sisukord
- Juhtkiri: Rahulikku jõuluaega!
Mirja Räpp - 8. detsembril toimus ühingu üldkoosolek
Mirja Räpp - Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2019
- Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelarve aastaks 2019
- Kurb minevik ja roosa tulevik
Jaanus Riimets - Meenutusi Tartu Emajõe Kooli 135. aastapäeval
Vello Vart - Õnnitleme detsembrikuu juubilare
- Kuulutused
Juhtkiri:
Rahulikku jõuluaega!
Jõulud on rahulikud pühad. Saab rahus maha istuda, või kasvõi kuuse alla pikali visata, ning lihtsalt olla. Olla koos oma lähedaste ja sõpradega ning muremõtetele puhkust anda. Jõulupühad, kui need viimaks käes on, ilmselt päris rahulikult mööduvadki. Aeg enne pühi seevastu nii rahulik ei kipu olema. Tohutult palju asju peab ju jõudma ära teha, enne kui jõuluõhtul rahumeeli maha istuda saab. Kingikotid ja toidukapid on tarvis täita, kodu koristada ja pidurüüsse sättida. Ikka kuhjub kõiksuguseid tegemisi, mis enne aastanumbri vahetumist tahaks jõuda ära teha. Hea nägemisega inimeselgi paneb kogu see jõulukarussell pea ringi käima. Lähenev aastavahetus lisab veel tuure juurde. Aga kui nägemist napib? Teeb see asja lihtsamaks, keerulisemaks või ei muuda midagi? Tõenäoliselt on kõik variandid võimalikud. Paljuski suhtumise küsimus ka. Osalt on ehk heagi, et kaubanduslikud ahvatlused meie pilgu eest varjule jäävad ega tõmba nii kergesti kaasa üleliigsete kulutuste libedale rajale. Teisalt ei hakka niisama lihtsalt ükski hea kingiidee silma. Tuleb kiirel ja närvilisel jõulueelsel ajal leida abiline, kellel oleks aega meiega kauplustesse kaasa tulla. Karussell aga tiirleb hoogsalt ja mahaastumiseks seda seisma panna ei saa. Igale olukorrale on üldjuhul siiski lahendus – kingitused võib valmis varuda kasvõi südasuvel, jõulusöögid tellida netipoest koju ja kuuse kojutoomisest on üldkokkuvõttes parem loobuda. Samas on äärmiselt kahju, kui peame mõnest asjast ilma jääma vaid seepärast, et silmanägemine kehvavõitu juhtub olema. Me teame omast käest, kui sageli tuleb nägemispuudega inimesel teha olukordade lahendamiseks kompromisse. Aga kes on öelnud, et valikuid pole sunnitud tegema kõik inimesed? Paraku ei jõua ega suuda kõik nägijadki jõulueelset maratoni kuldmedaliga võita. Kogu jõulude-eelne muretsemine ja rahmeldamine teeb jõulukuu kõike muud kui rahulikuks ajajärguks. Ja kui siis tuleb veel keegi ütlema, et milleks sulle seda kuuske vaja on, kui sa seda nagunii ei näe, siis ajab närvi täitsa püsti küll. Või arvamine, et sina ei pea kingitusi tegema, sest pimedalt inimeselt ei saa ometigi niisugust pingutust oodata. Inimestel on kõigil kiire ja taolisi küsimusi ei esitata pahatahtlikult, kuid need kipuvad pahandama ikkagi. Säh sulle siis rahulikku jõuluootust. Aga jah, tuleb proovida rahu säilitada ja mitte pahandada, sest vastasel juhul pole rahulikku jõuluaega ei meil endal ega inimestel meie kõrval.
Rahulikku jõuluaega ja särtsakat aastavahetust teile kõigile!
Mirja Räpp
Peatoimetaja
8. detsembril toimus ühingu üldkoosolek
Tekst: Mirja Räpp
Laupäeval, 8. detsembril, peeti Tondi8a maja saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolekut. Kohal oli 22 hääleõiguslikku ühingu liiget, neist üks volituse kaudu. Arvestades, et ühingusse kuulub üle neljasaja liikme oli seda muidugi äärmiselt vähe, kuid ega üldkoosolek seetõttu veel pidamata ja otsused vastu võtmata ei jäänud.
Üksmeelselt valiti üldkoosolekut juhatama Helen Künnap ja protokollijaametisse Ulrika Tint. Ühingu juhatuse poolt välja pakutud päevakorras oli neli küsimust ning üldkoosolek kinnitaski niisuguse päevakorra oma töö aluseks.
Lühidalt kokku võttes saab öelda, et ühingu arengukava aastateks 2019-2025 ning tegevuskava ja eelarve aastaks 2019 said kõik üldkoosoleku poolt kinnitatud. Küsimusi esitati vaid üksikuid ning diskussiooni üheski neis kolmes päevakorrapunkti teemas ei sündinud. Lisaettepanekuid, mida veel tulevaste aastate plaanidesse lisada ei tehtud.
Neljanda päevakorrapunkti juures, kus jagati mitmesugust informatsiooni, rääkis Janne Jerva muuhulgas veidi lähemalt nägemispuudega inimestele pakutavatest rehabilitatsiooniteenustest. Võib loota, et järgmisel aastal mõnede teenuste mahud kasvavad.
Koosolek oligi selleks korraks otsas.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2019
Alljärgnev Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (edaspidi PPÜ) 2019. aasta tegevuskava on esitatud PPÜ juhatuse 27. novembril 2018 toimunud koosoleku otsusega kinnitamiseks PPÜ 8. detsembril 2018 üldkoosolekule.
PPÜ jätkab 2019. aastal tegevust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt PPÜ juhatuse poolt vastu võetud prioriteetidele (juhatuse koosoleku protokoll nr. 13, 17. august 1999) ning 8. detsembril 2018 üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukavale.
Olulisemad tegevussuunad 2019. aastal on:
- info ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ligipääsetavuse parandamine;
- nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste (sh kogemusnõustamisteenuse) tagamine ja arendamine;
- PPÜ finantsilise olukorra parandamine ja selleks annetuskampaaniate korraldamise jätkamine;
- avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;
- tegevuskeskuse ja eriti kaitstud töökeskuse teenuse ning muude nägemispuudega inimeste tööhõivet parandavate teenuste arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;
- Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine, tõhusam majandamine ning selleks vajalike ressursside leidmine;
- vabatahtlike töö arendamine.
Uuena 2019. aastal PPÜ-s:
- PPÜ liikmete ja mitteliikmete suurem kaasamine PPÜ töösse;
- Tondi 8a maja I korrusele automaatse tuleohutussüsteemi (ATS) paigaldamine;
- Koostöös Kaitseressursside Ametiga asendusteenistuja koha loomine PPÜ-sse.
Projekti- või rahataotlused
Järgmiseks aastaks on PPÜ juba esitanud järgmised projektid või rahataotlused:
- Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) aastaprojektide taotlusvooru projekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse teenus 2019“;
- Sotsiaalkindlustusametile pikaajalise kaitstud töö (PKT) hange.
Lisaks on ettevalmistamisel:
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile isikliku abistaja teenuse hange;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile PPÜ tegevustoetus;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile mittetulundustegevuse toetus;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile nõustamisteenused;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile infomaterjalide kohandamise teenus;
- Tallinna Kultuuriametile PPÜ puhkpilliorkestri kontserttegevuse toetamiseks;
- Eesti Puuetega Inimeste Fondile PPÜ tegevusruumidesse automaatse tuleohutussüsteemi (ATS) paigaldamine ja trepikodade elektrijuhtmestiku väljavahetamine.
Lisaks eespool toodule esitab PPÜ 2019. aastal ka teisi projekte ja taotlusi oma tegevuste ja maja rekonstrueerimisprojekti finantseerimiseks.
Osa PPÜ tegevuseks vajalikust rahast saadakse Tondi 8a maja ruumide üürist.
PPÜ-le on oluline organisatsiooniline jätkusuutlikkus. Selle arendamiseks:
- kaasatakse PPÜ tegevusse nii uusi nägemispuudega inimesi kui ka praeguseid liikmeid, selle eesmärgi saavutamiseks korraldatakse isetegemise konkurss;
- laiendatakse koostööd nägemispuudega inimestega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
- viiakse järk-järgult ellu 2013. aastal koostatud PPÜ nägemispuudega inimestele suunatud tugiteenuste arendamise ja sotsiaalkeskuse käivitamise äriplaan.
2019. aastal jätkub:
Info täiendamine, kohandamine ja levitamine:
- infomaterjalide kohandamine nägemispuudega inimestele sobivasse vormi;
- infolehe Kuukiir väljaandmine;
- avalikkust informeerivate tegevuste korraldamine (pressile intervjuude andmine, infolauaga avalikel üritustel osalemine vm);
- PPÜ kodulehe uuendamine ja Facebooki lehe täiendamine;
- info vahendamine venekeelsetele liikmetele.
Sotsiaalteenused:
- liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele ning rehabilitatsioonikursuste korraldamine;
- abivahendite informatsiooni kättesaadavuse tagamine;
- toimetulekut toetavate kursuste korraldamine;
- isikliku abistaja teenuse osutamine Tallinna elanikele ning selle teenuse laiendamine;
- kogemusnõustaja konsultatsioonide osutamine Tallinna elanikele;
- Tallinnas elavate juhtkoerte kasutajate toetamine koerte toitumisspetsialisti nõustamiste kaudu.
Tööturuteenused:
- rehabilitatsioonikursuste korraldamine ja liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele;
- pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine.
Vabaaja tegevused:
- kultuuri- ja vabaajaürituste korraldamine;
- liikmete hobitegevusele kaasaaitamine;
- spordialane tegevus (s.h. osalemine Eesti Pimedate Spordiliidu ja Eesti Paraolümpiakomitee poolt korraldatavatel võistlustel);
- puhkpilliorkestri, ansambli ja solistide kontserttegevus;
- käsitöö- ja keraamikaringi tegevus;
- liikmete suunamine Eesti Pimedate Liidu, Tallinna Puuetega Inimeste koja ja teiste võrgustiku organisatsioonide üritustele.
Füüsilise keskkonna ligipääsetavus:
- ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine;
- ristmike ligipääsetavuse suurendamine.
Eeltoodud tegevustele lisandub teiste PPÜ põhikirjaliste eesmärkide elluviimine ja Tondi 8a kinnistu haldamine.
Oma eesmärkide täitmiseks teeb PPÜ koostööd:
Teiste puuetega inimeste ühendustega, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, kohalike omavalitsustega ning teiste koostööst huvitatud organisatsioonidega.
PPÜ kuulub 2019. aastal jätkuvalt järgmiste mittetulunduslike ühenduste koosseisu ning osaleb aktiivselt nende töös: Eesti Pimedate Liit, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Pimedate Töökeskus Hariner, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
Lisaks osaleb PPÜ Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni töös.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelarve 2019. aastaks
Eelarve on prognoositav. Summad on antud eurodes.
Tulud
Sisseastumis- ja liikmemaks 1 200,00 eurot
"Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,
isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele" 115 000,00 eurot
Isikliku abistaja teenuse omaosalus 3 400,00 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,
infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele 3 000,00 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tegevustoetus 14 400,00 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, nõustamisteenused 3 000,00 eurot
HMN-TPIK tegevusprojekt (Kuukiir, üritused) 1 300,00 eurot
Sotsiaalkindlustusamet, pikaajaline kaitstud töö (PKT) 40 000,00 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,
mittetulundustegevuse toetus 3 000,00 eurot
Projektitaotlused orkestri tegevuseks 1 000,00 eurot
Renditulu Tondi 8a rentnikelt 56 000,00 eurot
Kommunaaltulu rentnikelt 32 000,00 eurot
Autode parkimine Tondi 8a territooriumil 9 000,00 eurot
Annetused 3 000,00 eurot
Tulud kokku: 285 300,00 eurot
Kulud
Isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele 115 000,00 eurot
Isikliku abistaja teenuse omaosalus 3 400,00 eurot
Infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele 3 000,00 eurot
Nõustamisteenused 3 000,00 eurot
HMN-TPIK tegevusprojekt (Kuukiir, üritused) 1 300,00 eurot
Pikaajalise kaitstud töö kulud 40 000,00 eurot
Huviringid 3 000,00 eurot
Orkestri tegevus 1 000,00 eurot
Personalikulud (koos riiklike maksudega) 20 400,00 eurot
Rentnike kommunaalkulu 32 000,00 eurot
PPÜ kommunaalkulud
(elekter, vesi, prügi, valve) 2 500,00 eurot
PPÜ küttekulud 2 500,00 eurot
Tondi 8a maamaks 0,00 eurot
Tondi 8a kindlustus 640,00 eurot
Raamatupidamine 3 600,00 eurot
Sideteenused, koduleht 600,00 eurot
Joogivesi 350,00 eurot
Majapidamis- ja kontoritarbed 1 000,00 eurot
Maja hooldus 1 500,00 eurot
Koristusteenus 5 700,00 eurot
Ehitusprojektide omaosalus 40 000,00 eurot
Kulud kokku: 280 490,00 eurot
Saldo 4 810 eurot
Kurb minevik ja roosa tulevik
Pimedad VABAMU muuseumi külastamas
Tekst: Jaanus Riimets
Asi sai alguse ühest arvutitunnist meile kõigile tuttava Arturiga, kes samal ajal, kui arvuti midagi omaette toimetas, tegi juttu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu poolt korraldatud ideede konkursist ja et kas ma ei tahaks seal osaleda. Aga mul oli ammu soov külastada sel ajal veel renoveerimisel olevat Okupatsioonide muuseumi, mis sai hiljem nimeks VABAMU. Arutatud-tehtud. Kirjutasin väikese projekti moodi asjakese ja saatsin e-postiga kenasti ühingusse ära. Mõne aja pärast helistas Ahti Tomp ja teatas, et idee sai PPÜ juhatuse poolt rahastuse ja võin hakata külastust planeerima.
Muidugi tuli oodata, kuni muuseum uuesti avatakse ja see sündiski kusagil suve lõpus. 27. septembril siis –olles kokku saanud tosina ligi pimedaid, nägemispuudelisi ja nende saatjat - läksimegi uurima, mida uuenenud muuseum meile pakub. Muuseumi töötajaga oli enne kokku lepitud, et võimalusel aitab meid ka kirjeldustõlk ja nii oligi . Lisaks giidile juhendas meid ka kena – ma olen kindel, kuigi ei näinud - kirjeldustõlgist proua ja samuti kena – jälle ei näinud, aga usun, et nii oli - giidist proua. Meile tehti puust ja punasest selgeks , mis siin muuseumis on ja miks.
Eesti rahval polnud möödunud sajandil kerge. Kaks totalitaarset režiimi otsustasid mõlemad just meie väikse riigi valida oma toimetamiste objektiks ja kannatasid, nagu alati, lihtsad ja süütud inimesed. Süütud tähendab selles mõttes, et nad ise ei teadnud endal mingit süüd olevat ja seda ei leidnud ka riik-vaba riik, kus nad enne õnnelikult elasid, aga uued korraloojad leidsid inimestel kõige erinevamaid „kuritegusid“ . Küll oli viga selles, et raha või muud vara oli liiga palju, küll selles, et käitise või talu omanik oli vähem oskajamatele kaasinimestele tööd ja leiba andnud. Kõige hullemad leidsid, et surmasaatmiseks piisab sellest, et keegi oli psüühiliselt haige, mustlane või koguni juut. Viimatinimetatute hulgast äratas meis erilist kaastunnet väikese juudi tüdruku lugu, kelle eestlannast hoidja kirjad olid muuseumis eksponaadiks ja kes koos 31 teise juudi lapsega Pärnu sünagoogis 1941. aasta novembris surnuks gaasitati, seega siis enam-vähem 77 aastat tagasi. Ka punaste mõrtsukate ja küüditajate ohverdamismasinaid-loomavaguneid-oli näha. Imestasime, kuidas nii väikesesse ruumi nii palju rahvavaenlasi mahtus. Tõsi küll , koorem vähenes iga jaamavahe järel suurel Venemaal, Nõukogude Venemaal. Ka saime käega katsuda paati, mis osa meie inimesi vabasse Läände viis. Paat ei olnud sugugi suur ja kui see paat pääses üle, oli ilmselt ka neid, mis –ja mille last-üle ei pääsenud. Ja kõik see toimus kahe maniaki, Adolf Hitleri ja Jossif Stalini ning nende kambajõmmide-sealhulgas kohalike-kaasabil ja juhtimisel.
Hilisemast perioodist oli muuseumikülastajatele näha argielu rudimente ,näiteks kommunaalmaja köök. See oli selline maja, kus inimesed elasid korterites, mis nagu ei kuulunud kellelegi. Igatahes mitte neile, kuigi neile oli elamispinna order väljastatud. Ega tänapäeva noored inimesed teagi, mis selline paber on. See andis õiguse sissekirjutuseks ja elamiseks selleks luba omavatele inimestele. Mitte igaüks ei tohtinud su juurde tol ajal elama tulla. Ikka ainult see, kel luba. Näiteks küüditatud ei tohtinud kaua aega pealinnas elada.
Muuseumikülastusest osavõtjate hulgas oli neid, kes mäletasid-ja mõni ka sooja sõnaga-minevikku ,aga ka vist mõni, kes ei mäletanud. Kõiki saatjaid ma ei tundnud. Igatahes oli väga tore külastus ja kui võimalik, läheme edaspidigi mõnda muuseumi või huvitavasse kohta.
Meenutusi Tartu Emajõe Kooli 135. aastapäeval
Tekst: Vello Vart
Tartu Emajõe Kooli õppetöö algusaastatest pärast sõda
Järgmisel aastal, aastal 2019, möödub minu astumisest Tartu Emajõe Kooli juba 70 aastat. Sel ajal oli meie kooli nimeks Tartu Pimedate Kool. Minu esimesel õpetajal Ilse Tamrel on eluaastaid kogunenud juba 93. Mul on meeles, et lapsena sõitsin kord tema süles istudes rongiga Tallinnast Tartusse. Aastail 1950-1953 oli Ilse Tamre meie kooli direktor. See aeg oli raske ja keeruline. Koolil ei jätkunud punktkirjapaberit ega punktkirjamasinaid, rääkimata juba punktkirjas õpikuist. Hädavajalikke kirjatekste, näiteks ülesandeid ja harjutusi pidid õpetajad ise meile punktkirjamasinaga kirjutama. Kuna õpetajate tuba asus poiste magamistoa kõrval, siis kuulsime tihti, kuidas õpetaja Miralda Täht õhtuti usinalt punktkirjamasinal kirjutas. Õpilastel olid punktkirjatahvlid ja käsitsi puidust valmistatud kirjutustihvtid ja paber oli enamasti kehva kvaliteediga. Voodimadratsiteks olid meil õlgedega täidetud kotid, mis hommikuti kohevaks soputamise ajal tekitasid tolmu. Toidunõud olid enamasti alumiiniumplekist, läksid kergesti kuumaks ja söögiajal need klõbisesid. Toidukraam toodi kooli käru või kelguga.
Tartu Emajõe Kooli keskkooli esimesest lennust
Aastal 1958 muutus Tartu Emajõe Kool keskkooliks. I lend lõpetas 1962. Lõpetanuid oli 7, neist 6 pimedad ja 1 vaegnägija: Ellen Kasikov, Maie ja Tiiu Tropp, Arvo ja Raivo Kunder, Sven Lääts ning mina Vello Vart. Meist seitsmest viis on juba elust lahkunud.
Punktkirjas õpikuid meil tol ajal ei olnud. Õpitav materjal tuli konspekteerida punktkirjatahvlite abil tavalistesse üldvihikutesse. Konspekteeritava materjali ettevalmistamine nõudis ka õpetajailt omajagu tööd, aga õpetajad olid meil head ja õppimisega saime hakkama, kuid loomulikult polnud see kerge. Meie väärt õppealajuhatajaks oli väga erudeeritud Olav Mihkel Klaassen ning väärt klassijuhatajaks noor, kuid tubli Ants Siimer.
Tallinna Pimedate Kooli avamisest saja aasta möödumist tähistati Tartus.
Eestis algas pimedatele hariduse andmine ametlikult aastal 1883, kui avati Tallinna Pimedate Kool. Saja aasta möödumist sellest sündmusest tähistati suurejooneliselt Tartus aastal 1983. Meie ajaloolase Aldo Kalsi algatusel moodustati selleks Eesti Pimedate Ühingu juurde juubelikomisjon. Eesti Pimedate Muuseumis korraldati asjakohane näitus. Pedagoogilises koolis toimus kontsertaktus, Kus Aldo Kals kõneles Eesti pimedate ajaloost, Aime Paliale Tallinna Pimedate Koolist ja Tartu Pimedate Koolist, Leeve Speek ja Ants Siimer Kaugõppe Erikeskkoolist. Esinesid Eesti Pimedate Ühingu Ühendkoor lauljatega Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Haapsalust ning II Eriinternaatkooli, see tähendab Tartu Emajõe Kooli õpilased.
Kuulutused
PPÜ liikmetel on võimalik saada IT-konsultandi nõustamisteenust Skype ja e-posti teel ning ühingus (Tondi 8a) kohapeal, selleks eelnevalt kokku leppides. Konsultatsioonid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ja on ühingu liikmetele piiratud koguses tasuta.
IT-konsultatsiooni või eelneva kokkuleppimise jaoks palume ühendust võtta järgmistel kontaktidel:
Viktor Paring
e-post: viktor@ppy.ee
skype: stirliz
*
Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:
Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00
Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn
Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.
Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee
Kodulehekülg internetis: www.epr.ee
*
Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.
Tähelepanu!
Käesoleva aasta viimane teeninduspäev Tondi tänava majas on 20. detsember ning uuel aastal esimene 3. jaanuar.
*
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:
Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00
Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00
PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.
Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!
Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
Koduleht: www.ppy.ee
Tähelepanu!
2018. aasta viimane vastuvõtupäev on 20. detsember. Uuel aastal alustatakse uuesti 3. jaanuaril.
*
Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee
*
Infolehe toimetus soovib kõigile oma lugejatele rahulikku jõuluaega ning elamusterikast aastavahetust!
Infolehe lõpp