November 2018
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 9
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Infolehe toimetus:
Peatoimetaja: Mirja Räpp
telefon: 58 141 363
E-post: mirjak@hot.ee
Toimetuse liikmed:
* Eduard Borissenko
* Jakob Rosin
* Vello Vart
Sisukord
- Juhtkiri: Arengukava viib paremuse suunas
Mirja Räpp - Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava aastateks 2019-2025 (projekt)
- Keraamikaring on muutunud populaarseks
Mirja Räpp - Juhtrobot on uus võimalus liikumiseks
Mirja Räpp - Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust
- Isikliku abivahendi kaardi taotlemine muutus lihtsamaks
- Kuulutused
ARTIKLI LÕPP.
Juhtkiri:
Arengukava viib paremuse suunas
Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse on hetkel koondunud veidi üle neljasaja nägemispuudega inimese. Õnneks pole küll tegemist neljasaja täiesti pimeda inimesega, nagu ühingu nimest lähtuvalt võiks oletada, kuid ometi on kõigil väiksem või suurem nägemisfunktsiooni häire. See tähendab, et erinevaid, nägijale inimesele lihtsaid ja igapäevaseid toiminguid, ei saa teha päris tavapärasel moel. Vaja on spetsiifilisi abivahendeid, abistavaid teenuseid ning kohandatud keskkonda ja ühiskonnapoolset mõistmist. Ületada on vaja füüsilised ja emotsionaalsed barjäärid. Siin on nõu ja jõuga toeks piirkondlikud nägemispuudega inimeste organisatsioonid, kes nägemise halvenemise korral inimesele tuge pakuvad ning vajalike teenuste juurde oskavad suunata. Samuti on organisatsioonidel paremad võimalused ühiskonna teavitamisel ning puudega inimestega arvestava seadusandluse loomise juures kaasarääkimisel.
Kahjuks ei ela me ideaalses maailmas, kus ühiskond võtab pimedat inimest kui üht enda seast ning kõik nägemispuudega inimesele eluks vajalikud teenused ja toetus on hästi kindlustatud. Arenguruumi on küllaga. Ühingu roll nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisel on tähtis, sest siin teatakse kõige paremini, mida vaja ja kuidas aidata. Eesmärk, kuhu jõuda on olemas ning selle saavutamiseks on kõige parem meetod, paika panna konkreetsed toimingud, mis soovitud tulemuseni viivad. Nagu ikka, mingi eesmärgi saavutamiseks peab olema plaan. Konkreetselt paika pandud sammud, mis võivad ja peavadki ajas muutuma, viivad positiivse lõpplahenduseni kindlasti paremini, kui kaootiline igas suunas rabelemine.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing koostas arengukava kuni aastani 2025, et oleks selge ülevaade, mis tuleks üritada nägemispuudega inimeste elu parendamiseks nende aastate jooksul ära teha. Arengukava lugedes on ka selge, et väga suure tõenäosusega kõike sihte aastaks 2025 sajaprotsendiliselt ei saavutata. Aastaks 2025 saab ühingust oma valdkonna piires kompetentsikeskus, oma regioonis on puudespetsiifilised teenused kõigile võrdselt kättesaadavad, olemas on toimiv tugisüsteem keskusega Tondi tänava majas, ühingu maja on vastavuses kõigi sotsiaalkeskustele esitatavate nõuetega. Samuti peaksid läbi arengukavas välja toodud tegevuste olema nägemispuudega inimesed aastaks 2025 igati aktsepteeritud ühiskonna liikmed, kes on aktiivsed ja kaasatud. Aastaks 2025 on ühingul olemas piisav rahastus vajalike tugiteenuste pakkumiseks ja toimib kohandatud ning hästi ligipääsetav tegevuskeskus. Tore, kui sellest kõigest väike osagi teoks saaks. Arengukava lähemalt lugedes saab teada, kuhu kuue aastaga välja võiks jõuda ning millised sammud selle kõige saavutamiseks kavandatud on. Kuus aastat on sedavõrd pikk aeg, et kõike tehtavat täpselt ette ennustada ei saa. Ometi peaks selle ajaga mõningane areng ikka toimuma ning viia saab edasiarenemine vaid paremuse suunas. Eriti, kui meil on arengukava, ja tõeline arengukava, mitte vaid järjekordne dokument paberikuhjas.
Mirja Räpp
Peatoimetaja
ARTIKLI LÕPP.
MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava aastateks 2019-2025
*Arengukava projekt esitatakse vastuvõtmiseks 8. detsembril 2018 toimuvale PPÜ üldkoosolekule.
I osa
Sissejuhatus
PPÜ 2019-2025 aastate arengukava koostamise protsessi algatas 2018 aastal Ühingu juhatus. Toimus kaks arengukava arutelu, mille käigus formuleeriti organisatsiooni visioon aastaks 2025. Tegevuskava koostamisel lähtuti PPÜ põhikirjast ja sihtgrupi vajadustest.
Üheskoos leiti, et organisatsiooni on võimalik kirjeldada mitmete valdkonda iseloomustavate tegevuste kaudu.
Esimese valdkonna sisuks on eestkoste – nägemispuudega inimeste esindamine ja kaitse.
Teise valdkonna hõlmab ühiskonna teavitamise roll ehk avalikustamine ja teavitamine.
Kolmanda valdkonna moodustab nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste arendamine.
Eraldi valdkonnana võib välja tuua Ühingule kuuluva maja parendamise ja PPÜ tegevuskeskuse kõigi nõuetega vastavusse viimise.
Arengukava koostamisprotsessi iseloomustas infovahetus ja koostöö, ühisosa leidmine, üksmeelne ja paindlik tegutsemine.
PPÜ juhatus jõudis ühisele seisukohale, et arengukava ei ole ainult dokument vaid on ajas muutuv tegevusjuhis. Arengukava ja tegevuskava vaadatakse üle kahe aasta järel ning lisatakse konkreetsed järgneva kahe aasta ülesanded. Tegevuskava täitmist kajastavad igaaastased PPÜ majandusaasta aruanded, mille osaks on ka tegevusaruanne.
II osa
ORGANISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS
PPÜ-sse kuulub seisuga 01.01.2018. a. 427 liiget.
Ühing tegutseb Tallinnas aadressil Tondi 8a, PPÜ-le kuuluvas majas. Ühingu kasutuses on 466,6 m2 üldpinnaga ruumid, kus viiakse läbi nägemispuudega inimestele suunatud tegevusi. Lisaks on majas 160 m2 üldkasutatavat pinda. Ülejäänud ruumid (1481,20 m2) on välja renditud, millest saadava tulu arvelt kaetakse osaliselt tegevuskulud ning teostatakse maja remonditöid.
III osa
MISSIOON, PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED, VISIOON 2025, ARENGUVALDKONNAD JA EESMÄRGID
3.1 Missioon
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu missiooniks on toetada nägemispuudega inimesi ühiskonda lõimumisel tagamaks nende võrdväärne toimetulek ning kaasatus.
3.2 Visioon
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu visioon 2025. aastaks: nägemispuudega inimestele hästi toimiv, vajaduspõhine ja ligipääsetav tugisüsteem. Puudespetsiifilised teenused on kõigile kättesaadavad. Füüsiline ja sotsiaalne keskkond on ligipääsetav. Ühingu tegevuskeskus on kaasajastatud, kohandatud nägemispuudega inimeste vajadustele ja neile turvaline. Avaliku sektori asutustega on tõhus koostöö ja nägemispuudega inimeste huvid on esindatud.
3.3 Eesmärk
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eesmärk on nägemispuudega inimeste integreerimine ühiskonda.
Oma eesmärgi saavutamiseks PPÜ:
• tutvustab järjekindlalt nägemispuudest tulenevaid probleeme, et ühiskond toetaks Ühingu eesmärkide saavutamist;
• esindab ja kaitseb oma liikmete huvisid riigi tasandil, kohalikes omavalitsusorganites ning puuetega inimeste probleemidega tegelevates organisatsioonides;
• teeb tööd Ühingu liikmetele võrdsete võimaluste tagamiseks teiste ühiskonna liikmetega;
• edendab nägemispuudega inimeste kultuuri-, haridus-, ja spordielu;
• toetab liikmete omaalgatuslikku tegevust, mis pole vastuolus Ühingu põhikirjaga;
• organiseerib oma liikmete tööalast koolitust ja enesetäiendamist;
• abistab nägemispuudega inimesi hariduse omandamisel, riigikeele õppimisel, ravi ja puhkuse korraldamisel, vajalike abivahendite soetamisel ja muudes küsimustes;
• tagab võimaluse korral stipendiume ja toetusi;
• annab välja trükiseid ja muid teabematerjale tavalises trükis, punkt- ja helikirjas ning elektrooniliselt.
3.4 Põhimõtted ja väärtused
Lähtume oma tegevuses teadmisest, et rehabilitatsioon, puudespetsiifiline nõustamine, kohandatud tegevused, abivahenditega varustatus, informatsiooni kättesaadavus, hariduse ja elukutse omandamine tagab nägemispuudega inimesele kergema sisenemise tööturule ja seal püsimise haritud, enesekindla, avatud ja dialoogiks võimelise inimesena.
3.5 Arenguvaldkonnad
• Esindamine ja kaitse
• Avalikustamine ja teavitamine
• Teenuste pakkumine ja tugisüsteemi arendamine
Organisatsiooni areng (PPÜ tegevuskeskuse areng)
3.6 Arengueesmärgid
3.6.1 Esindamine ja kaitse.
• Aastal 2025 on PPÜ esindajad piirkonna kohalike omavalitsuste puuetega inimestele võrdseid võimalusi loovates komisjonides.
• PPÜ on kompetentsikeskuseks oma valdkonnas:
a) Aastal 2025 on Põhja-Eesti regioonis kõik puudespetsiifilised teenused kõikidele võrdselt kättesaadavad.
b) Aastal 2025 on igal Põhja-Eesti regioonis elaval nägemispuudega inimesel võimalus osaleda soovi korral pikaajalise kaitstud töö teenusel.
c) Aastal 2025 on Põhja-Eesti regioonis norm ja tava, et PPÜ-ga konsulteeritakse nägemispuudega inimeste ligipääsetavuse teemadel (ehitus-, rehabilitatsiooni-, tööalastel teemadel jm. küsimustes nõustamine).
• Aastal 2025 on Põhja-Eesti regioonis nägemispuudega inimestele toimiv tugisüsteem, mille keskus asub PPÜ-le kuuluvas majas aadressil Tondi 8a Tallinnas.
• Aastaks 2025 on PPÜ maja vastavuses kõigi sotsiaalkeskustele esitatavate nõuetega k.a. energiatõhususe nõuded.
3.6.2 Avalikustamine ja teavitamine.
• Nägemispuudega inimesed on aktsepteeritud ühiskonna liikmed, kes on aktiivsed ja kaasatud.
• PPÜ on organisatsioon, millel on traditsioonid, hästi toimiv tegevuskeskus ning liikmetele organiseeritud vaba aja tegevused.
3.6.3 Nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste arendamine.
• Aastal 2025 on igal Põhja-Eesti regioonis elaval nägemispuudega inimesel võimalik osaleda PPÜ tegevuskeskuses korraldatavates tegevustes ning kasutada tugisüsteemi teenuseid.
• Aastal 2025 on Ühingul piisav rahastus nägemispuudega inimestele vajalike tugiteenuste pakkumiseks.
3.6.4 Organisatsiooni areng (PPÜ tegevuskeskuse arendamine).
• 2025 PPÜ on organisatsioon, millel on hästi toimiv, kõigile sotsiaalkeskustele esitatavatele nõuetele vastav tegevuskeskus.
• PPÜ tegevuskeskus on puudespetsiifiliselt kohandatud, hästi ligipääsetav ja turvaline.
• PPÜ kinnisvara on hallatud heaperemehelikult ja arendatud ühingu põhieesmärkide täitmise toetuseks.
IV OSA
HETKEOLUKORD, HINNANG
4.1 Ülevaade
PPÜ on alates 1922. aastast tegutsenud nägemispuudega inimesi koondav ja neile puudespetsiifilisi teenuseid pakkuv organisatsioon. PPÜ on suurim piirkondlik pimedate ühing Eestis, kuhu kuulub üle 400 nägemispuudega inimese üle Eesti. PPÜ-l on väljakujunenud koostööpartnerid riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori organisatsioonide tasandil ja pikaajalised traditsioonid nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisel.
PPÜ koostööpartnerid
• Riigi- ja omavalitsusasutused (eelkõige Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)
• Tallinna Puuetega Inimeste Koda
• Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
• Eesti Pimedate Raamatukogu
• MTÜ PKT Hariner
• Eesti Pimemassööride Ühing
• Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus
Projektide käigus on olnud veel mitmeid teisi koostööpartnereid.
PPÜ traditsioonid
• Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikmete valimine
• Heliajakirja "Kuukiir" väljaandmine
• Puhkpilliorkestri tegevus
4.2 Üldised suundumused valdkonnas
Nägemispuudega inimeste toimetulekut toetava tugisüsteemi väljaarendamine.
Eestis on vajalik pöörata senisest enam tähelepanu puudespetsiifiliste teenuste arendamisele.
Nägemispuudega inimestel on oma puudest tulenevalt suur takistus ühiskonnas toimimisel. Toimetuleku saavutamiseks on vajalik puudespetsiifilise tugisüsteemi olemasolu ja kättesaadavus.
Nägemispuudega inimeste tööhõive on Eestis väga madal. Puuduvad mitmed teenused, mis pimedate ja vaegnägijate tööga hõivatust aitaksid saavutada. Enamik igapäevaelu ja tööhõivet toetavatest teenustest on nägemispuudega inimeste endi poolt loodud projektipõhiselt töötavate mittetulundusühenduste korraldatud. Nägemispuudega inimestele suunatud rehabilitatsioon on alarahastatud ning ei võimalda teenuste arendamist.
Seetõttu on kujunenud olukord, kus nägemispuudega inimesed on tööturul tõrjutud ning projektipõhine tugisüsteem ei ole jätkusuutlik.
Vajame riigi ja kohaliku omavalitsuse tuge olukorra parandamiseks ja nägemispuudega inimestele suunatud jätkusuutliku tugisüsteemi loomiseks.
Sotsiaalhoolekandeseadusega tuleb ette näha hoolekandeteenused ka nägemispuudega inimestele. Hoolekandeteenuste kaudu tagatakse nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste järjekindel rahastamine.
4.3 Tegevusvaldkonnad
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevusvaldkonnad on olnud järgmised:
• Teha ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks ja ligipääsetavuse tagamiseks, mis aitab kaasa nägemispuudega inimeste toimetuleku paranemisele.
• Jälgida puudespetsiifiliste teenuste arengut ja nende kättesaadavust Põhja-Eesti regioonis.
• Teenuste arendamisel teha koostööd teiste organisatsioonidega, kes samuti pakuvad teenuseid nägemispuudega inimestele.
• Pakkuda teenuseid ja arendada nägemispuudega inimeste toimetulekut toetavat tugisüsteemi.
• Nägemispuudega inimeste iseseisvuse suurendamiseks teha koostööd puudespetsiifilisi abivahendeid pakkuvate organisatsioonidega.
• Koostöös omavalitsustega tegeleda sellega, et ka väljaspool Tallinna elavatele nägemispuudega inimestele oleksid tugisüsteemi teenused kättesaadavad.
• Infoga parema varustatuse eesmärgil hallata ja täiendada PPÜ kodulehekülge ja hoida käigus nägemispuudega inimestele suunatud infoliste.
• Jätkata ja arendada koostööd Sotsiaalkindlustusametiga nägemispuudega inimestele pikaajalise kaitstud töö teenuse pakkumisel.
• Teha koostööd Eesti Pimedate Liiduga piirkondlike pimedate ühingute tugisüsteemide jätkusuutlikuks muutmisel.
Hetkeolukorra analüüs, SWOT
Tugevused
• Kogemused ja traditsioonid
• Võrgustik
• Liikmed ja toetajaliikmed
• Spetsiifilised, erialased teadmised
• Toimiv tegevuskeskus ja tugiteenused
• Koostöösidemed teiste nägemispuudega inimeste organisatsioonidega
• Kinnisvara
• Tasakaalus eelarve
• Meeskond
Nõrkused
• Ebastabiilne riiklik rahastus
• Puudest tulenevad takistused
• Vähe aktiivseid liikmeid
• Tegevuskeskuse renoveerimise vajadus
• Palju tööd ja vähe töötajaid
• Amortiseeruv kinnisvara
• Suur projektitöö osakaal
• Juhatuse liikmetele ei ole jagatud tööülesandeid
Võimalused
• Tugevam arvamusliidri positsioon ühiskonna teavitamisel nägemispuudega inimeste erivajadustest
• Võrgustikusisesed koostööprojektid
• Tegevuskeskuse ja tugiteenuste edasiarendamine
• Suurem kaasatus poliitika kujundamise protsessidesse
• Kasutada kinnisvara nägemispuudega inimeste huvides
• Projektitöö oskused
• Sotsiaalse ettevõtluse arendamine
Ohud
• Passiivsusest tingitud sihtgrupi olukord halveneb
• Eestvedajate läbipõlemine
• Rahastusvõimaluste vähenemine
• Inimressursi puudumine
• Seadusandlus ei toeta tegevuse arendamist ja jätkamist
• Kommunikatsioonihäired (info üleküllus, ei suuda olulist ebaolulisest eraldada)
V OSA
ARENGUKAVA ELLUVIIMINE - TEGEVUSKAVA
TEGEVUSVALDKOND 1
Esindamine ja kaitse
Alaeesmärk / Tegevused
1.1. Aastal 2025 on PPÜ esindajad piirkonna kohalike omavalitsuste puuetega inimestele võrdseid võimalusi loovates komisjonides.
• Infoürituste korraldamine.
• Uute inimeste aktiveerimine ja valimine töörühmadesse ning koolitamine.
• PPÜ esindajad käivad otsustusorganite koosolekutel ja jälgivad oma valdkonna infot ning edastavad juhatusele tagasisidet.
• Koostöö korraldamine sarnaste huvidega organisatsioonidega.
• Täienduste ja paranduste esitamine nägemispuudega inimesi puudutavasse seadusandlusesse.
1.2 PPÜ on kompetentsikeskus oma valdkonna piires.
• Kaardistada olemasolev kompetents.
• Pakkuda koolitusi riigi ja kohalike omavalitsuste esindajatele.
• Muuta järjest rohkem informatsiooni PPÜ kodulehel nägemispuudega inimestele kättesaadavaks.
• Korraldada üliõpilastele (õppivatele kultuuritöötajatele, sotsiaaltöötajatele) loenguid või muid üritusi, et selgitada nägemispuude erisust.
1.3 Aastal 2025 on Põhja-Eesti regioonis kõik puudespetsiifilised teenused kõikidele võrdselt kättesaadavad.
• Põhja-Eesti Pimedate Ühing pakub teenuseid, arendab ja nõustab hoolekandeteenuste väljaarendamisel:
a) kaitstud töökeskuse teenus,
b) toetatud töötamise teenus;
c) tegevuskeskuse teenus;
d) isikliku abistaja teenus;
e) rehabiliteerimisteenus.
• Kaardistada hetkeolukord tugiteenuste kättesaadavuse osas Põhja-Eesti regioonis.
• Tuua välja puudused.
• Koostada teenuste vajaduspõhine dokument ja esitada ministeeriumitele jätkusuutliku tugisüsteemi loomiseks.
1.4 Aastal 2025 on igal Põhja-Eesti regioonis elaval nägemispuudega inimesel võimalus osaleda soovi korral pikaajalise kaitstud töö teenusel.
• Viia läbi tööhõivealane küsitlus Ühingu liikmete seas.
• Osaleda pikaajalise kaitstud töö riigihankes.
• Luua PPÜ tegevuskeskuses kuni 15 pikaajalise kaitstud töö kohta nägemispuudega inimestele.
• Suunata nägemispuudega inimesi Eesti Töötukassa teenustele.
• Koostöös Eesti Pimedate Liiduga on vaja:
a) Viia Sotsiaalhoolekande seadusse sisse teenused nägemispuudega inimestele- toetatud ja kaitstud töökohtade loomine, tegevuskeskuse teenus.
b) Leida Investeerimistoetus teenuste ruumide kohandamiseks.
c) Kehtestada puudega FIE-le sotsiaalmaksu soodustus.
1.5 Aastal 2025 on norm ja tava, et konsulteeritakse ligipääsetavuse teemadel (ehitus-, tööalastel teemadel jm küsimustes nõustamine).
• Koondada puudespetsiifiline info PPÜ-sse ja muuta info kodulehel kättesaadavaks.
• Põhja-Eesti regioonis aidata kaasa nägemispuudega inimeste huve silmas pidavate ehitusstandardite väljatöötamisel elukeskkonna ja üldkasutatavate objektide ligipääsetavuse parandamiseks.
• Kampaania "Trepid nähtavaks" ja "Ülekäigukohad turvaliseks" jätkamine.
• Töö jätkamine nägemispuudega inimeste tööhõive, hariduse ja rehabilitatsiooni võimaluste parandamiseks.
1.6 Aastal 2025 on Põhja-Eesti regioonis nägemispuudega inimestele toimiv tugisüsteem, mille keskus asub PPÜ-le kuuluvas majas aadressil Tondi 8a Tallinnas.
• Arendada edasi ja muuta nägemispuudega inimestele kättesaadavaks järgmised teenused:
a) audioraamatute valmistamine ja skanneerimisteenus;
b) kohandatud internetiklassi kasutamine;
c) kogemusnõustamine;
d) puhkpilliorkestri proovid;
e) naisansambli proovid;
f) jooga treeningud;
g) pimedate lauatennis;
h) vaibakudumine ja teised käsitööliigid;
i) keraamika;
j) psühholoogiline nõustamine;
k) teabe edastamine PPÜ listide kaudu jne.
1.7 Aastaks 2025 on PPÜ maja vastavuses kõigi sotsiaalkeskustele esitatavate nõuetega k.a energiatõhususe nõuded.
• Jätkata annetuskampaaniaid PPÜ maja remondivahendite saamiseks.
• Esitada investeerimisprojekte tegevuskeskuse olmetingimuste parandamiseks.
• Suhelda riigi ja KOV tasandil PPÜ maja remondiks vajalike ressursside leidmiseks.
TEGEVUSVALDKOND 2
Avalikustamine ja teavitamine
Alaeesmärk / Tegevused
2.1. Nägemispuudega inimesed on aktsepteeritud ühiskonna liikmed, kes on aktiivsed ja kaasatud.
• Ajakirja „Kuukiir“ väljaandmise korraldamine.
• PPÜ kodulehe arendamine.
• Meediastrateegia väljatöötamine, pressiteadete edastamine.
• Sisekommunikatsiooni parandamine.
• Informatsiooni tõlkimine vene keelde.
2.2 PPÜ on organisatsioon, millel on traditsioonid, hästi toimiv tegevuskeskus ning liikmetele organiseeritud vaba aja tegevused.
• Korraldada nägemispuudega inimestele kultuuri, spordi, vabahariduslikke tegevusi ning üritusi.
• Toetada PPÜ puhkpilliorkestrit, kui üht Ühingu traditsiooni.
• Osalemine partnerite poolt korraldatud üritustel.
• Koostöö ja infovahetus Eesti Pimedate Liiduga ning ühiste ürituste korraldamine.
• Valge Kepi Päeva ürituste korraldamine.
TEGEVUSVALDKOND 3
Nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste arendamine
Alaeesmärk / Tegevused
3.1. Aastal 2025 on igal Põhja-Eesti regioonis elaval nägemispuudega inimesel võimalik osaleda PPÜ tegevuskeskuses korraldatavates tegevustes ning kasutada tugisüsteemi teenuseid.
• Sotsiaalministeeriumi mõjutamine sotsiaalhoolekandeseaduse täiendamiseks nägemispuudega inimeste teenustega.
• Tugisüsteemi teenuste käigushoidmine ja edasiarendamine.
• Tallinna Linna arengukava täiendamine nägemispuudega inimeste teenustega.
3.2. Aastal 2025 on Ühingul piisav rahastus nägemispuudega inimestele vajalike tugiteenuste pakkumiseks.
• Mõjutada järjepidevalt koostöös Eesti Pimedate Liiduga riigi tasandi otsustusprotsesse nägemispuudega inimeste tugisüsteemi jätkusuutlikuse tagamiseks.
• Kuni tegevustoetuse kehtestamiseni hoida tugiteenuseid käigus projektitöö baasil.
TEGEVUSVALDKOND 4
Organisatsiooni areng (PPÜ tegevuskeskuse arendamine)
Alaeesmärk / Tegevused
4.1 2025 on PPÜ organisatsioon, millel on hästi toimiv kõigile sotsiaalkeskustele esitatavatele nõuetele vastav tegevuskeskus.
• PPÜ-s töötab tegevjuht, kes tegeleb ka Ühingu tegevuskeskuse arendamisega.
• Töötatakse PPÜ maja renoveerimisprojekti II ja III etapi lõpule viimiseks.
• PPÜ juhatus teeb koostööd PPÜ maja renoveerimiseks vahendite leidmisel ning probleemi kommunikeerimisel.
4.2 PPÜ tegevuskeskus on puudespetsiifiliselt kohandatud, hästi ligipääsetav ja turvaline.
• PPÜ maja renoveerimisel jälgitakse nägemispuudega inimeste erivajadusi ning puudespetsiifilisi kohandusi.
• PPÜ tegevuskeskusesse paigaldatakse invalift, et muuta Keskus ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele.
4.3 PPÜ Kinnisvara on hallatud heaperemehelikult ja arendatud ühingu põhieesmärkide täitmise toetuseks.
• Otsitakse vahendeid PPÜ maja renoveerimiseks ja olmetingimuste parandamiseks.
• PPÜ tegevusest üle jäävad ruumid renditakse välja võimalikult tulusalt ning saadud tulu investeeritakse tegevuskeskusesse või teenuste jätkusuutlikuse tagamiseks.
Keraamikaring on muutunud populaarseks
Tekst: Mirja Räpp
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu keraamikaring on tänaseks tegutsenud veidi üle nelja ja poole aasta ning huviliste nappuse käes ei kannata. Käesoleval sügishooajal on ringis osaleda soovijate hulk läinud lausa nii suureks, et kõik korraga keraamikaklassi ära ei mahugi. Ühekorraga saab keraamikaruumis savitööd teha kuus inimest, sest igaühele on vajalik oma töökoht koos töövahenditega. Samuti pole juhendaja Ella Alemaal võimalik samaaegselt suuremat hulka inimesi juhendada. Nägemispuudega inimesed vajavad saviga töötamise juures individuaalset juhendamist ning tegelikult on juhendajal isegi kuue inimesega päris keeruline hakkama saada.
Olukorra lahendamiseks on nüüdsest sisse seatud kord, et keraamikaringis osalemiseks tuleb soovijatel end eelnevalt registreerida. Keraamikaring toimub igal esmaspäeval kella 11:00 kuni 14:00 ning kui soovid osaleda, tuleb end ühingu juhiabi juures hiljemalt eelmise nädala reede kella 12:00-ks kirja panna. Kahjuks on nii, et kui kuus osaledasoovijat on juba kirjas, siis ülejäänud sel korral käsi saviseks teha ei saa. Kui aga juhtub nii, et te pole end eelnevalt registreerinud ja tulete lihtsalt hea õnne peale kohale ja kohad on täis, peate kahjuks lihtsalt koju tagasi minema. Teisalt jällegi, kui olete end kirja pannud, aga kohale ei tule ning piisavalt varakult sellest ka teada ei anna, tuleb teil ikkagi tasuda 2 eurot osalemistasu.
Oma soovist keraamikaringis osaleda saab teada anda telefonidel
6748 945 või 5557 0848
Samuti võib saata e-kirja aadressile ulrika@ppy.ee
Keraamikaringi omaosalus on ühingu liikmetele 2 eurot kord ning mitte ühingu liikmetele 6 eurot kord.
ARTIKLI LÕPP.
Juhtrobot on uus võimalus liikumiseks
Näkövammaisten Airut 10/2018
Soome keelest lühendatult tõlkinud: Mirja Räpp
Soomes arendatakse parajasti juhtrobotit, mis oleks uue võimalusena nägemispuudega inimesele abiks liikumisel.
Juhtrobotiprojekti eesmärgiks on välja arendada kasutajatel testitud juhtroboti prototüüp, mis edasiarendamise järel oleks valmis rahvusvahelisele turule viimiseks. Robotit arendab robootikaalast kõrgoskuslikkust esindav, Espoo Otaniemes paiknev ettevõte GIM Robotics OÜ. Ettevõtmise taustal on emeriitprofessor Aarne Halme. Ta on varasemalt tegutsenud Oulu ülikoolis regulatsiooni- ja süsteemitehnika professorina ja tehnikakõrgkoolis automatiseerimistehnoloogia professorina.
Enne GIMi loomist juhtis Halme Soome Akadeemia Intelligentsete masinate tippüksust Otaniemes, kus keskenduti justnimelt teenindusrobootika uurimisele. Sellist esindab ka juhtroboti arendamine. Ettevõtmise projektijuht on füüsik Jyrki Luukko, kellel on tugev kogemus tervishoiu valdkonnas.
Juhtrobot sobib sellistele kasutajatele, kes ühel või teisel põhjusel ei taha või ei saa võtta endale abiks juhtkoera. Roboti turunduspiirkond saab olema rahvusvaheline, sest see sobib ka sellistele maadele, milledes juhtkoeri ei toodeta või on nende kasutamine kultuurilistel põhjustel keeruline.
„Juhtkoerad pole siiski ohustatud ja juhtrobot ei kipu nendega võistlema“, rõhutab Jyrki Luukko.
Väliskasutusse ja ka nõudlikesse tingimustesse
Projektile on saadud rahastus kaheks ja pooleks aastaks EL Eurostars-programmist, mis toetab kasvavate kohalike ettevõtete rahvusvahelistumist. Lisaks rahastavad seda GIM ise, saksa robootika-alane ettevõte Locomotec ning Business Finland ja sellele vastav saksa rahastajatahk.
Locomotec arendab ettevõtmise ajal edasi ka nägemispuudega inimestele mõeldud jooksuabistajat. Nii GIM kui Locomotec ehitavad ettevõtmise ajal oma robotid valmis testkasutuse tarbeks.
Juhtrobot on mõeldud väljas liikumiseks muutlikes oludes, ja see oleks võimeline sarnaseks juhtimiseks kui juhtkoer. Tõenäoliselt hakkab see liikuma ratastel, kaaluma alla 15 kilo ja pakkuma kerget tõmmet. Laetava seadme kasutusaeg oleks vähemalt kuus tundi.
Robot visandab ümbrust radaritehnikatega ja erinevate sensoritega, mis uurivad ümbruskonda ja esemeid ja modelleerivad lähenevate inimeste liigutusi. Keskseks sensoriks robotis on laserradar LiDAR, mis suudab objekte eriti täpselt tuvastada ja näha isegi 50-60 meetri kaugusele. LiDAR-radarit kasutatakse juba näiteks iseliikuvates autodes, ja selle võime näha rasketes ilmastikutingimustes, nagu lumesajus või udus, on parem kui inimsilmal.
Roboti ja kasutaja vaheline kommunikatsioon toimub puudutuse, hääljuhtimise ja muu audio kombineerimisel. Eesmärgiks on, et robotit saab reguleerida vastavalt kasutajale. Hinda ei taha Halme veel avalikustada, aga ta usub, et juhtroboti kulutused saavad olema madalamad kui juhtkoeral.
„Eesmärk on saada juhtrobot meditsiinilise rehabilitatsiooni abivahendiks, mil see korvataks kasutajale sajaprotsendiliselt“, ütleb Halme.
Kuna eesmärgiks on välja arendada uus abivahend justnimelt nägemispuudega inimestele, on oluline kaasata kasutajate seisukoht juba ettevõtmise alguses.
„Soovime intervjueerida kirjut seltskonda eri vanuses nägemispuudega inimesi ja saada neid hiljem testkasutajateks robotit katsetama“, ütleb Jyrki Luukko.
Ka juhtkoerakasutajatelt võib saada väärtuslikke teadmisi
Varasemad robotid
Aarne Halme sõnul arendati Jaapanis juba 1980-ndate lõpus nägemispuudega inimestele mõeldud juhtrobotit. See osutus siiski ebapraktiliseks ja kaubanduslikult liiga suureks väljakutseks ja jäi prototüübitasandile.
„Roboti liikumisvõime ja suhtlus kasutajaga seevastu õnnestus viia heale tasemele“, ütleb Halme.
Halme sõnul on vastavat ettevõtmist hiljemgi aeg-ajalt ellu äratatud. Jaapanis on NSK hiljuti avalikustanud uue roboti prototüübi, mis suudab ülesannet täites liikuda ka treppemööda.
„Meie lähtekohaks ei ole siiski treppidel liikumine, vaid me lähtume sellest, et robotist tehakse piisavalt kerge ja treppidel lihtsalt liigutatav.“
ARTIKLI LÕPP.
Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust
Koosolek toimus 25. septembril 2018 Tallinnas, Paldiski mnt 48a.
Koosolekut juhatas Uku Torjus ja protokollis Kerti Kollom Seidelberg.
Osalesid komisjoni liikmed:
Uku Torjus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Marina Runno, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Riina Kuusk, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing
Vjatseslav Zagorski, Mittetulundusühing EESTI VAIMUPUUDEGA INIMESTE TUGILIIT
Helle-Moonika Helme, Tallinna Linnavolikogu
Risto Aasma, Tallinna Kommunaalamet
Marje Paljak, Tallinna Kesklinna Valitsus
Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus
Jüri Järve, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Külli Urb, Mittetulundusühing TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KODA
Andrus Seppam, Mittetulundusühing Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
Lisaks osalesid Kerti Kollom Seidelberg, Tiia Tiik, Mihkel Tõkke, viipekeele tõlk.
Puudusid komisjoni liikmed: Tõnis Mölder, Toomas Sepp, Tiit Siimon, Merike Melsas, Janne Jerva, Merike Maido, Arvo Rikkinen, Eve Pärna, Age Tamm, Kristo Adam Priks.
Päevakord:
*Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine 2019. aastal.
Tiia Tiik, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
*Jooksvad küsimused.
Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine 2019. aastal.
Tiia Tiik tutvustas sotsiaaltransporditeenuse korraldamist Tallinnas 2019. aastal.
Toimus arutelu: Teenusele suunamine toimub taotluse esitamisel ja hinnatud vajaduse järgi.
Kuidas hakkab toimuma transporditeenuse vajaduse hindamine?
Isik pöördub elukohajärgsesse linnaosa valitsusse ja kirjeldab oma avalduses, kui tihti, mis eesmärgil ja millist liiki transporditeenust ta vajab, millist abivahendit kasutab ja miks ta ei saa oma puudest tulenevalt tasuta ühistransporti kasutada. Vajadusel saab sotsiaaltöötaja isikult juurde küsida varem koostatud hinnangute kokkuvõtteid (puude, töövõime hinnanguid, varasemaid teenusele suunamise dokumente jm). Kindlasti ei pea isikule tegema täishindamist, kui eelnevatest hinnangutest on võimalik otsuse tegemiseks materjali saada. Registreid ei ole võimalik ristkasutada, kuid isikul endal on võimalus enda kohta käivaid hinnanguid Sotsiaalkindlustusametist või Töötukassast pärida ja esitada linnaosavalitsusele.
Kuidas on korraldatud transport linnast välja?
Alates 01. jaanuarist 2019 kehtiva sotsiaaltransporditeenuse korra alusel Tallinna linnast väljapoole liinivedu ei korraldata, klient ei tohi transpordivahendis viibida üle 1 tunni ja 15 minuti. Eelnevatel aastatel on selliseid taotlusi olnud ja siis on Tallinna linnast väljapoole sõite korraldanud tööandja. Määruses välja toodud abivahendite nimetused on võetud tehniliste abivahendite määrusest, millega riik müüb või üürib soodustingimustel abivahendeid.
Uuendusena käivitub 2019. aastal sotsiaaltransporditeenuse taotlemise elektrooniline infosüsteem (PIT2) ja tõenäoliselt vahetub ratastoolibussiga taksoteenuse osutaja ning võetakse kasutusele uued transpordivahendid. Praegu kehtivad lepingud kuni 28. veebruarini 2019. ja kõik muudatused teenust kasutanud klientidele hakkavad kehtima peale 1. märtsi 2019. Kõikidele meie senistele klientidele saadetakse postiga koju teavituskirjad selle aasta lõpus.
Umbes 2200 taksomagnetkaardi omanikust kasutavad teenust pooled, enamasti esmaspäeviti ja reedeti, kuu alguses on tellimusi rohkem kui kuu lõpus. See 1000 klienti jaguneb arvult 8 linnaosa vahel ja see töökoormus on aasta alguses suurem. Probleemiks on need kliendid, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistris vaid linnaosa täpsusega. Need isikud peavad oma tegeliku elukoha registreerima ja oleme neid isikuid taksokaardi väljastamisel või pikendamisel teavitanud. Tulevane süsteem lülitab teenuselt välja need inimesed, kes on liiniveo teenuse taotluse teinud, aga ei ole 30 päeva jooksul alustanud teenuse kasutamist. Kui kliendid reaalselt teenust ei kasuta, siis süsteem peatab sõidusoovi ja isik peab teenust uuesti taotlema. Selle ennetamiseks on kliendil vajalik teenuse osutajale teatada, miks ta teenust ei kasuta. Linn ei pea kandma kulu tühisõitude eest.
Külli Urb märkis, et abivajaduse hindamise protsess on töömahukas.
Uku Torjus leidis, et kindlasti on linnaosade spetsialistide töökoormus eriti suur ja alguses tuleb vajadusel hindamise läbiviimiseks taotleda juurde lisaressurssi.
Tiia Tiik ütles, et 2018. aasta suvel kasvas taksoteenust taotlevate isikute arv. Sotsiaalkindlustusamet saatis kliente meie ametisse sõnumiga, et Tallinn peab taksoteenust andma. See nii aga ei ole, sest amet igaühele, kes küsib taksoteenust ei saa korraldada, vaid ainult sügava ja raske liikumis- või nägemispuudega inimestele, kes oma puude tõttu ei suuda kasutada ühistransporti ja liiguvad abivahendiga või kõrvalabiga väljaspool kodu. Inimesed tulevad teenust taotlema linna ühistranspordiga, kuid samas väidavad, et nad ei saa ühiskondlikku transporti kasutada. SKA võib isikuid informeerida sellest, et kohalikud omavalitsused osutavad erinevaid sotsiaalteenuseid, sealhulgas taksoteenust, kuid omavalitsuste eest lubadusi anda ei ole Sotsiaalkindlustusametil õigust. Abivajaduse täishindamine on töömahukas, ometi on olemas riigisüsteemide poolt läbi viidud hinnangud.
kuidas saaks linnaosavalitsuste töötajate töökoormust vähendada?
Alati ei ole vaja täielikku hindamist läbi viia, igas protsessis tuleb lähtuda otstarbekusest. Andmevahetuse piduriks on IT-lahenduste puudumine ja väidetav isikuandmete kaitse. Isik saab enda kohta käivat infot otse pärida ja sotsiaaltöötajale edastada/tuua, muud lahendust täna ei ole. Amet töötab selle nimel, et vähendada bürokraatiat ja asjatut jooksutamist, dokumente on võimalik digitaliseerida jne. Tulevikus on riigil plaanis korraldada ühistransporti läbi maakondlike keskuste, mis lahendab Tallinnast väljapoole sõitmise. Heameel on näha, et üha enam puuetega inimesi töötab ja kasutab Töötukassa poolt pakutavat tööle sõidu toetust.
Jooksvad küsimused.
Külli Urb tõstatas taas küsimuse, kuidas ja millal laheneb Tallinnas liitpuudega inimeste narkoosiga hambaravi saamise küsimus? Tallinnas pakutakse teenust eraturul, mida Eesti Haigekassa ei toeta, mis tähendab, et kliendi jaoks on hind väga kõrge, nt Sakala Hambaravi, Unimed ühendatud kliinikud jt. Narkoosi osa kogu protseduurist on umbes 700 eurot. Teenuse osutamiseks huvi on, kuid puudub analüüs selle kohta, kui suur on klientuur ja kas teenuse kasutamine saab kliendi jaoks rahaliselt kättesaadavaks.
Tartus on selline teenus olemas ja asutuse jaoks on tegemist kahjumiga töötava teenusega, kuid inimese jaoks on võimalus olemas. Tallinna inimesed, kellel on võimalus sõita, käivad Tartus teenusel. Tallinnas tuleb see küsimus lahendada.
ARTIKLI LÕPP.
Isikliku abivahendi kaardi taotlemine muutus lihtsamaks
Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks
Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna äriteenuste juhi Helen Avarlaiu sõnul sai abivahendi kaarti ka varem elektrooniliselt taotleda, kuid taotlemise protsess oli aeganõudev ja ebamugav ning 90 protsenti inimesi eelistas tulla klienditeenindusse.
„Oleme teinud protsessi inimese jaoks lihtsamaks ja täna võtab kodulehekülje kaudu kaardi taotlemine aega kaks minutit. Aastas käib abivahendi kaardi järgi meie büroodes umbes 20 000 inimest, see on nende jaoks kindlasti oluline ajavõit,“ rääkis Avarlaid ning lisas, et tulevikus tahab amet viia kogu klienditeeninduse üle internetipõhisele iseteenindusele.
Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.
Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses.
Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis.
Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab ameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/abivahendi_kaardi_taotlus
Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.
Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.
Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
ARTIKLI LÕPP.
Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatus palub Teil osa võtta PPÜ üldkoosolekust, mis toimub laupäeval, 8. detsembril 2018 Tallinnas, Tondi 8a saalis algusega kell 11:00 järgmise päevakorraga:
1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava kinnitamine.
2. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2019. aasta tegevuskava kinnitamine.
3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2019. aasta eelarve kinnitamine.
4. Info liikmetele.
Enne üldkoosolekut, algusega kell 9:30 toimub käsitööruumis Silmalaeka abivahendite presentatsioon.
*
Tähelepanu punktkirjaoskajad ja-kasutajad:
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõturuumist saab vastuvõtuaegadel soovi korral 2019 aasta punktkirjakalendreid.
*
Ühingu jõulupidu toimub 15. detsembril algusega kell 14:00 Tondi 8a maja saalis.
Külla tulevad Arsise kellade kooli ansambel, dirigent Lemme-Liis Elp ja ansambel Vanaisad. Muidugi esinevad ka meie solistid Eduard Nehhaev, Maarja Haamer ja Emil Raja ning PPÜ ansambel. Õhtu lõpetab disko, diskoriks Siim Kala.
Toiduelamusi pakub Mariin Catering maitsva praega, ühingu poolt külm laud, kohvi, tee ning kringel.
Omaosalus Ühingu liikmetele on 8 eurot ja mitteliikmetele ning liikmemaksu võlglastele 10 eurot, mida saab tasuda Ühingu vastuvõturuumis või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925 (selgitusse märkida: jõulupidu ja osaleja nimi).
Registreerimise viimane päev on 7. detsember.
*
Eesti Pimemassööride Ühing võtab vastu sooviavaldusi venekeelsele massaaži algkursusele, mis algab 2019. aasta esimeses pooles.
Info telefonil 55 75310.
*
Soovijatele on jagamiseks välja pandud EPMÜ Keskuse koridori aknalauale toalilled. Samuti on ühingus võimalik saada tasuta heas korras kasutatud riideid ja jalanõusid nii naistele kui ka lastele.
*
Ühingu majas tegutsevad järgmised ringid:
*Keraamikaring: esmaspäeviti kell 11:00 kuni 14:00 keraamikaklassis.
Osamaks ühingu liikmetele 2 eurot kord ja mitte ühingu liikmetele 6 eurot kord.
Juhendaja Ella Alemaa
*Jooga: esmaspäeviti kell 14:00 kuni 15:00 Tondi 8a maja saalis.
Osamaks ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitte ühingu liikmetele 12 eurot kuus.
*Pimedate lauatennis: esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 16:00 kuni 18:00, ühingu spordisaalis.
Osamaks 2 eurot kuus.
*Male-kabe: teisipäeviti ja reedeti kell 10:00 kuni 14:00.
Osamaks 2 eurot kuus.
*Lauluansambli proovid toimuvad neljapäeviti kell 17:00 kuni 18:00 Tondi 8a maja saalis.
Juhendaja Liisi Aomets.
Ansambel ootab jätkuvalt oma ridadesse uusi lauljaid!
*Puhkpilliorkestri proovid toimuvad reedeti kell 17:00 kuni 18:30 Tondi 8a maja saalis.
Juhendaja Vello Loogna.
Ühingu spordisaal on avatud:
Teisipäeviti kell 12:00 kuni 17:00 ja neljapäeviti kell 10:00 kuni 15:00. Teistel tööpäevadel vastavalt kokkuleppele ühingu töötajatega.
Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
*
PPÜ liikmetel on võimalik saada IT-konsultandi nõustamisteenust Skype ja e-posti teel ning ühingus (Tondi 8a) kohapeal, selleks eelnevalt kokku leppides. Konsultatsioonid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ja on ühingu liikmetele piiratud koguses tasuta.
IT-konsultatsiooni või eelneva kokkuleppimise jaoks palume ühendust võtta järgmistel kontaktidel:
Viktor Paring
e-post: viktor@ppy.ee <mailto:viktor@ppy.ee>
skype: stirliz
*
Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:
Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00
Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn
Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.
Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee
Kodulehekülg internetis: www.epr.ee
*
Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.
*
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:
Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00
Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00
PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.
Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!
Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
Koduleht: www.ppy.ee
Tähelepanu!
2018. aasta viimane vastuvõtupäev on 20. detsember. Uuel aastal alustatakse uuesti 3. jaanuaril.
*
Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee
ARTIKLI LÕPP.
Infolehe lõpp