See leht on meie vana kodulehe osa.
Algselt ilmus see artikkel ajakirjas die Gegenwart
Käesolev kirjutis on koostatud vastava sisuga artikli alusel, mis ilmus ajakirjas "Die Gegenwart" nr. 9 2002.
Saksa Pimedate ja Vaegnägijate Ühingus võeti hiljuti vastu kaks otsust. Ühes otsuses käsitletakse nägemispuudega inimeste olme parandamist, teises neile hariduse andmist.
Esimese otsuse eesmärgiks on nägemisinvaliididele takistustest vabama keskkonna kujundamine. Selleks taotleb Saksa Pimedate ja Vaegnägijate Ühing koos teiste eneseabiorganisatsioonidega eelkõige järgmist:
1. Vaba juurdepääs kultuuriüritustele.
Nägemisinvaliidide osalemisele kultuuriüritustel ei tohi olla mingeid takistusi. Vaba juurdepääsuvõimaluse loomine tähendab näiteks kõnes pildikirjeldustega varustatud teleprogrammide - nagu näiteks kuuldefilmid - mahu suurendamist, teatrites ja kinodes pakutava pildikirjelduste ja stseenikirjelduste laialdasemat kasutamist, muuseumides näidistega tutvumisvõimaluste suurendamist ning õigust kõigile kultuuriüritustele kaasa võtta juhtkoer.
2. Vaba liiklemise kujundamine.
Selle olulised eesmärgid on näiteks täpne ja hästi arusaadav teadustamine ühissõidukites ning jaamades; sõidukites, jaamades ja peatustes olevate teadete kujundamine kontrastsete värvidega ja nii, et need ei pimestaks silmi; õigus tasuta liigelda saatja või juhtkoeraga.
3. Vaba juurdepääs side- ja teabesüsteemidele.
See puudutab näiteks rahaautomaate, sõidupiletite, joogi- ja muid iga päev tarvitatavaid automaate, telefone ja üldse suhtlemist võimaldavaid elektroonikaseadmeid.
Selle dokumendi lähtealuseks on võetud Ameerika Ühendriikides kehtiv õigus.
Teises dokumendis käsitletakse pimedate ja vaegnägijate haridust. Selles on avaldatud järgmised seisukohad:
1. Nägemispuudega õpilastele peavad hariduse omandamiseks olema avatud samasugused võimalused kui teistele õpilastele.
2. Hariduse andmine tavakoolides (integreeriv koolitus) on samal tasemel kui pimedate ja vaegnägijate erikoolis.
3. Nägemispuudega laste vanemail peab olema õigus valida, kumba tüüpi koolis nende laps käib. Normaalse haridustee juurde peab kuuluma ka võimalus vahetada üht tüüpi kool teist tüüpi kooli vastu.
4. Tuleb hoolt kanda selle eest, et nii tava- kui ka erikoolides oleksid õppimistingimused organisatoorselt ning majanduslikult sellised, et pimedad ja vaegnägijad õpilased saaksid eripedagoogide toel arendada omi kalduvusi ja võimeid vastavalt standardnõuetele. See tähendab eelkõige, et eripedagoogiliseks arendamiseks määrataks tüflopedagoogide õppetunde piisaval hulgal; et kindlustataks keskendumine pimedate ja vaegnägijate õpilaste tulevikule ja et õpilased oleksid varustatud vajalike õppevahenditega.
Kogemused on näidanud, et pärast tavakoolis käidud aastaid võib tekkida vajadus minna erikooli, sest lugemis- ja kirjutamisoskus pole piisavad. Teisest küljest on paljud vanemad huvitatud sellest, et nende lapsed saaksid vähemalt põhihariduse tavakoolis, sest siis ei pea ta elama internaadis.
Saksa keelest tõlkinud:
Vello Vart
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)