See leht on meie vana kodulehe osa.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas "Sotsiaaltöö".
Seitse aastat on möödunud standardreeglite Eesti variandi kinnitamisest. Siinkohal käsitlen mõningaid aspekte, mis puudutavad standardreeglite täitmist eelkõige pimedate näitel, kuna see valdkond on autorile paremini teada. Paljud probleemid on aga puuetega inimestel ühised. Käesolev artikkel on mõeldud informatsiooniks, mitte kritiseerimiseks.
Teadmiste levitamine pimedatest ja nägemispuudest on küllalt halvas seisus; seda tehakse vähe ja ebaregulaarselt. Olukorra parandamiseks peaks koolitama informeerijaid, kes jagaksid laiemale üldsusele infot pimedate probleemidest. Selleks tuleks luua informeerijate võrgustik. Mida rohkem ilmub uurimusi puuetega inimestest, seda parem. Vaja oleks koostada ka invaleksikon, mis koondaks erinevate puuetega seotud olulised mõisted ja sisaldaks ülevaate abivahenditest.
Rehabiliteerimise mõistest ei saada tihti aru, endiselt piirdutakse põhiliselt taastusraviga, normaliseerimise ja integreerimiseni aga ei jõuta. Realiseerimata jääb rehabiliteerimise üks tähtsamaid eesmärke: inimese õiguste taastamine, Rehabiliteerimisteenused on killustatud. Olukorda parandaks rehabiliteerimisasutuste litsentseerimine ja rehabiliteerimisteenustele esitatavate nõuete karmistamine. Pimedatele mõeldud abivahendite soetamise kompenseerimiseks eraldatav summa on ebaproportsionaalselt väike teiste puuetega inimeste rühmadega võrreldes: ei arvestata nägemispuudest tingitud suuremat vajadust abivahendite järele. Abivahendite hulka peaks arvama ka kohandatud mõõteriistad: igal pimedal on õigus informatsioonile temperatuuri, vererõhu ja teiste näitajate kohta, samuti toimetulekuks vaialike pimedaile kohandatud tarbeesemetele. Informatsioon, eriti selles osas, mis otseselt puuetega
inimesi puudutab, tuleks teha neile kättesaadavaks. Pimedatele on väga oluline hõlbustada liikluses orienteerumist: heliga valgusfoorid, peatuste teatamine ühistranspordis, korruste teatamine liftis ja muu selline. Info kättesaadavaks tegemiseks on vaja arvuti ekraanilugemise, kõnesünteesi ja nägijate kirja pimedate kirjaks muundamise programme, raadiovastuvõtjaid TV-programmide kuulamiseks, kuulde-filme ja tiitriteksti kuuldavaks tegemist ning selle kuuldav tõlge võõrkeeltest. Ka kinodes peaks olema kuuldefilme ja teatrid tuleks varustada kuularitega, mille kaudu seletataks laval toimuvat.
Tööhõive on üks raskemaid probleeme, kuna puuetega inimesi kiputakse tööturul alahindama, kuigi nende seas on palju oma eriala hästi tundvaid inimesi. Nagu iga teinegi inimene, on puudega inimene huvitatud oma majandusliku toimetuleku parandamisest ja töötulemustest. Eestil tuleb valida, kas minna üle mõnele invatööhõive süsteemile või jääda vabaturu juurde. Tööandjaid tuleks motiveerida puuetega inimesi tööle võtma, poolikud abinõud siin ei aita. Mida haritum on inimene, seda kergem peaks tal olema tööd leida. Hariduse andmisel tuleb kõigepealt kõrvaldada lünk, mis tekitati kaugõppe erikeskkooli sulgemisega 1997.-ndal aastal. Kaugõppe taastamine võimaldaks täiskasvanud nägemispuudega inimestel pooleli jäänud haridusteed jätkata. Pimedate hulgas on suur vajadus ka kutsehariduse järele.
Oleks hea, kui käesolev artikkel tekitaks diskussiooni. Sotsiaalministeerium ja Eesti Puuetega Inimeste Koda peaksid kokku kutsuma ümarlaua standardreeglite täitmise arutamiseks, kus osaleksid ka puuetega inimesed. Ühine arutelu aitaks olukorda paremini hinnata, osapooli informeerida ja tõhustada koostööd standardreeglite täitmisel.
Aleksander Vassenin
sotsiaaltöö magister,
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)