See leht on meie vana kodulehe osa.
SOTSIAALMINISTEERIUM
Eesti Pimedate Liit
Vastus pöördumisele
Oma 27.01.2003. a pöördumises palusite hinnangut pimedatele puude raskusastme määramise osas.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et puude raskusastme määramine on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega antud arstliku ekspertiisi komisjoni pädevusse. Sama seadus sätestab kriteeriumid, millest arstliku ekspertiisi komisjon oma töös juhindub. Seaduse alusel antud sotsiaalministri 8.01.2002. a määrus nr 9 "Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord" kordab selles osas seaduse teksti. Arstliku ekspertiisi komisjoni otsust on võimalik edasi kaevata Sotsiaalkindlustusameti juurde moodustatud vaidluskomisjoni, kuhu kuuluvad ka Sotsiaalministeeriumi esindajad. vaidluskomisjonile kaebuse esitamine on inimesele tasuta. Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel saab pöörduda halduskohtu poole.
Pimedate Liit on mitmel korral olnud rahulolematu, et arstliku ekspertiisi komisjon on määranud korduvekspertiisi käigus raske puude senise sügava puude asemele, kuigi isiku terviseseisund on jäänud samaks. Enamusel juhtudest on puude raskusaste määratud 2000. a korduvekspertiisi tähtajaga 2002.a.
2000. a sügava puude raskusastme määramise ajal lähtus VEK sotsiaalministri 02.12.1999. a määruse nr. 77 lisas kehtestatud protsendimääradest. Protsendimäärade kohaldamisel hinnati isiku diagnoose ja funktsioonihäireid.
Praktikas osutus siiski võimatuks kehtestada ammendavat tabelit, millega hinnataks iga funktsioonihäiret koos kõikide abivahendiga (arvestades abivahendite pidevat arengut). Samuti ei võetud taolise süsteemi rakendamisel arvesse isiku elukeskkonda, millest paljuski sõltub isiku abivajadus.
07.03.2001. a tunnistati nimetatud määrus kehtetuks ja kehtestati uus määrus, millega sätestati puude raskusastme määramiseks kindlad kriteeriumid, millest olulisemad on isiku abivajadus teise isiku abi järele ja terviseseisund. Samas määruses kirjutati lahti, millised tegevused kuuluvad kõrvalabi ja juhendamise (abi söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel) alla.
01.01.2002.a. jõustunud "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise-seadusega" sätestati puude raskusastme määramise kriteeriumid seaduses ja samuti defineeriti mõisted ''kõrvalabi ja juhendamine" ning "järelevalve".
Oma pöördumises juhite tähelepanu väljendi "isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval" tõlgendamisele. Kuna sõnade juhendamist ning järelevalvet vahel seisab "või", aga mitte "ja", siis olete arvamusel, et seadusandja käsitles aja mõisteid "ööpäevaringselt" ja "igal ööpäeval" ainult järelevalve kohta.
Siinkohal juhin Teie tähelepanu, et sõnu "ja" ja "või" kasutatakse loetelude puhul sidesõnadena. Sõna "ja" kasutatakse juhul, kui tahetakse haarata kogu loetelu ja sõna "või" kasutatakse juhul, kui tahetakse haarata ühe või teise osa loetelust. Antud juhtumis kuuluvad loetellu sõnad: kõrvalabi, juhendamine, järelevalve. Sõna "või" viitab siin sellele, et isik ei pea vajama kõiki kolme abi liiki ööpäevaringselt. Piisab, kui ta vajab ainult kõrvalabi ja juhendamist ning järelevalvet ei vaja. Mõisted "ööpäevaringselt" ja "igal ööpäeval" on oma olemuselt aja määratlused ja kehtivad seega kogu loetelu kohta.
Niisiis on puude raskusastme määramine sõltuvuses isiku vajadusega teise isiku abi järele. Vajadus teise isiku abi järele võib aga muutuda kuigi terviseseisund on jäänud samaks. Inimese elukeskkond võib muutuda, oluline on inimese kohanemine oma olukorra ja elukeskkonnaga.
Raske puue on inimesel, kes vajab kõrvalabi ja juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ja sügav puue on inimesel, kes vajab seda ööpäevaringselt.
Raske nägemishäirega isikule või pimedale ei ole üldjuhul võimalik sügavat puuet määrata, sest ta ei vaja kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt (kui raske nägemishäirega või pimedal isikul pole muid tervisehäireid, siis üldjuhul ei ole öösel magades kõrvalabi, juhendamist ega järelevalvet vaja).
Kui aga raske nägemishäirega isik näiteks põeb täiendavalt suhkurtõbe ja suhkurtõvest tingituna peab ta mõõtma mitu korda ööpäevas oma veresuhkru taset ning tegema süste, siis on tema abivajadus suurem ja talle saab määrata sügava puude (kuna veresuhkru tase võib ööpäeva jooksul ootamatult muutuda ning pime isik ei ole võimeline ise veresuhkru taset mõõtma ja insuliinisüste tegema). Veel on sügavat puuet võimalik määrata lamajatele-haigetele (s.h. halvatud haiged). Lamajatel-haigetel on lamatiste tekkimise oht, mistõttu tuleb neid pidevalt (ööpäevaringselt) jälgida ning vajadusel nende asendit muuta.
Oma pöördumises väidate veel, et arstliku ekspertiisi komisjon ehk VEK tõlgendab seadust ja ministri määrust valesti ja palute seda VEK-dele selgitada.
Kõikidest seaduse muudatustest on alati tehtud ülevaateid ja juhendmaterjale, samuti on Sotsiaalministeeriumi ametnikud läbi sõitnud kõik pensioniameti regioonid ja
kohtunud nii pensioniameti töötajate kui ka VEKi arstidega ja viinud läbi koolitusi. Regulaarseid kohtumisi VEK-ga viib läbi ka Sotsiaalkindlustusamet, kelle ülesanne on neid koordineerida.
Lugupidamisega
Siiri Oviir Minister
Koopiad:
Õiguskantsler
Riigikogu Sotsiaalkomisjon
Leili Matsar
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)