See leht on meie vana kodulehe osa.
Kirjutanud: Vello Vart
27. märtsil 1946 toimus Tallinnas Artell "Põhja" juhatuse koosolek, kus arutati malekursuse korraldamist. Artellis "Põhja" töötasid nägemisinvaliidid. Lektoriks sai tuntud maletaja Feliks Villard. 27-ndat märtsi peetaksegi Eesti pimedate organiseeritud maletegevuse alguseks.
Tänavu 22. aprillil toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis selle tähtsa sündmuse 60-ndale aastapäevale pühendatud konverents.
Konverentsil võtsid sõna Silja Anu Taru, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Artur Räpp, Aare Raigna, Anne-Mall Kroon, Peet Maapalu, Leino Lember, Kaia Nõlvak, Pavel Smirnov, FIDE kohtunik Lembit Vahesaar, rahvusvaheline meister ja maletreener Hillar Kärner, Eva Kirillova ning Ago Kivilo.
Väga põhjaliku põhiettekande tegi staažikas ning edukas maletaja ja male-kabetegevuse hoolas organisaator ning jälgija Aare Raigna. Oma kirjutises toetungi peamiselt tema ettekandele.
Pimedate maletegevuse eestvedajaks oli algusest peale ja pikka aega Robert Tilk, kelle 90-ndat sünniaastapäeva tähistati möödunud aastal. 1947-ndal tuli Artelli "Põhja" tööle Edgar Mänd, kes tõi male kõrvale ka kabemängu. Samal aastal toimus esimene pikem võistlusreis Leningradi. 1947/48 peeti mitu malematši kurtide ühinguga. Samade ühingute vahel peeti ka kabevõistlusi. Aastal 1955 saadi uus tootmishoone, s.o. praegune Tondi 8A. Seoses sellega avanesid senisest palju suuremad võimalused male- ja kabetegevuseks. Nende spordialade harrastajate arv kasvas. Male- ja kabesektsiooni on juhtinud Robert Tilk, Aare Raigna, Artur Hool, Tamara Horošenko, Kaido Laasi ja nüüd Udo Koppel, kes teeb seda tänuväärset tööd juba umbes 10 aastat. Praegu on PPÜ Male- ja Kabesektsioon väga aktiivne. Küllap etendab selles oma osa ka Heidi Nugise abi.
Tartu pimedate maletegevuse alguseks loetakse 14-ndat novembrit 1949, mil algasid esivõistlused males. 18.-19. detsembril 1953 kohtusid males 2 pimedate võistkonda - Tartu ja Tallinn. Võitsid tallinlased.
Pimedate maletegevus Tartu Emajõe Koolis algas aastal 1951 õpetaja Arnold Karindi juhendamisel. Arnold Karindi on muide helilooja Alfred Karindi vend. Sellest koolist on võrsunud palju maletajaid-kabetajaid nagu Tiiu Tropp, Leino Lember, Jevgeni Tsukanov, Jaan Väärt, Ants Alpius, Kaido Laasi, Aadu Arukask, Veljo Vahter, Voldemar Valkenklau. Kahjuks pole koolist enam pikka aega väärilist järelkasvu tulnud.
Eesti Pimedate Ühingu Pärnu Õppe-tootmiskombinaadis loodi male-kabesektsioon aastal 1965. Pärnu pimedate võistkonna peamine löögijõud kujunes Kuressaare mängijatest: Leino Lember, Urmas Sinibe, Viktor Soosaar ja Veljo Vahter.
Narva Pimedate Male-kabesektsioon asutati aastal 1969. Erinevalt meie teistest sektsioonidest arendati seal tänu Viktor Stepanovile eelkõige kabemängu. Sealsele tegevusele on suure panuse andnud Jevgeni Kuzikov. Suureks toeks on olnud ka Pavel Smirnov.
Ürituste arv aina kasvas. Seepärast moodustati Tallinnas 19-ndal aprillil 1958 EPÜ (praegune EPL) male-kabesektsioon. Selle esimeseks esimeheks sai Feliks Ingar. Aastast 2004 on esimeheks Harri Kestlane.
1986-ndal pandi alus kiirmalevõistlustele. Nendega on igal aastal tähistatud Paul Kerese sünnipäeva.
Tähtis sündmus toimus meie maleelus aastal 1957. Siis peeti Moskvas esimesed üleliidulised pimedate võistkondlikud võistlused. Eesti Pimedate Ühing saavutas seal koguni teise koha, 1960-ndal kolmanda koha. Aastal 1971 osales meie võistkond üleliidulistel pimedate kabeesivõistlustel. Meie Ants Alpius saavutas esimesel laual esikoha.
Aastal 1994 saime rahvusvahelise maleorganisatsiooni IBSA liikmeks. 2 aastat hiljem osalesime esmakordselt IBSA pimedate maleolümpia mängudel Brasiilias. Osales 31 võistkonda. Meie jagasime seitsmendat kuni kümnendat kohta. Suurt rõõmu valmistas seal Jaan Kapp, kes saavutas oma laual esikoha.
Aare Raigna tõstis oma ettekandes esile eriti Feliks Ingari teeneid, kes osales Eesti pimedate maletegevuses algusest peale, elades kaasa kõigile meie male tõusudele ja mõõnadele. Jevgeni Tsukanov, kes tänavu sai 70, on osa võtnud meie kõigist seni peetud esivõistlustest. Kabeesivõistlustel on enim mänginud Udo Koppel - 33 korda.
Male ja kabe said meie pimedate hulgas esimesteks spordialadeks. Enamus meie spordiliidu liikmeist ongi maletajad-kabetajad. Just neil kahel alal saame konkureerida teistega võrdsetel alustel. Oma kodulinna meistriks on tulnud Leino Lember Kuressaares, Ants Alpius Tartus ning Jaan Kapp Jõgeval.
Eesti Pimedate Liidu instruktor Anne-Mall Kroon rääkis muu hulgas, et kui ta 1963-ndal pimedate süsteemi tööle tuli, siis mängisid malet kaheksakümneaastane Heinrich Israel ja kahekümne kuuene Aare Raigna. Robert Tilk armastas malemängu kogu südamest. Lisaks suurematele keskustele maletati ka näiteks Võrus, Haapsalus ja Kuressaares. Urmas Sinibe oli tugev kirimaletaja. Vanad tegijad annavad endast kõik, mida nad suudavad. Kahju, et noori ja uusi tegijaid on vähe. Loodetavasti tuleb neidki juurde.
Leino Lember Kuressaarest kõneles, et malega puutus ta esmakordselt kokku pimedate koolis vist aastal 1951. Nägijate hulgas maletades on ta saanud endale ka häid sõpru. Omalt poolt lisan, et Leino oli Saaremaa meister vene kabes aastal 1973 ning males 1983. Ta on palju võistelnud koos nägijatega, propageerides nii pimedate malemängu. Näiteks Gotlandi võistkonna vastu on ta nägijate hulgas mänginud juba 6 korda. Ühe Gotlandil toimunud malekohtumise eel olevat sealne ajaleht kirjutanud, et jälle tuleb see ohtlik pime meie saarele.
Väga asjaliku ning sõbraliku ettekande esitas FIDE kohtunik Lembit Vahesaar. Ta tervitas ja õnnitles meie maletajaid-kabetajaid Eesti Maleliidu, Eesti Kabeliidu, Tallinna Malemaja, Eesti Kiirmaleliidu ja iseenda nimel. Kõneleja rõhutas Eesti Pimedate Ühingu suurt ja otsustavat rolli Tallinna Malemaja valmisehitamises. Ta nimelt väitis, et kui EPÜ poleks malemaja ehitamist toetanud, siis seda maja võib-olla polekski olemas. Nüüd see maja aga tegutseb. Pimedaist maletajaist-kabetajaist on talle jäänud mulje, et nad on väga sõbralikud ja korrektsed ning armastavad oma lemmikala. Male ja kabe puhul ei ole nägemispuue võib-olla nii kaaluka tähtsusega kui mõnedel muudel aladel. Lembit Vahesaar jutustas meile väga huvitavalt viiendast pimedate maleolümpiast, mis toimus Soomes aastal 1976. Meie võistkonnal polnud kahjuks võimalik neil võistlustel osaleda, sest Eesti polnud siis veel vaba, kuid meie Lembit Vahesaar oli neil võistlustel peakohtunikuks. Tal tuli lahendada mitmeidki keerulisi probleeme küll mänguseisude korrigeerimisega, küll malekäikude ülesmärkimise ühtlustamisega. Viies pimedate maleolümpia lõppes siiski hästi. Lõpuks soovis kõneleja meie maletajaile-kabetajaile järgmiseks kuuekümneks aastaks samasugust indu.
Südamliku õnnitlussõnavõtuga esines Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esinaine Eva Kirillova. Tema tõstis esile Tiiu Tropi ning Aare Raigna sportlikke saavutusi. Tiiu Tropp sai ju aastal 1986 meistrikandidaadiks kabes. Seetõttu pääses ta ainsa pimedana naiste vabariiklikele esivõistlustele. Mitu korda on ta osalenud spordiühingu "Kalev" naiste esivõistlustel. Aare Raigna on aga tugev nii males kui organisaatorina. Kõneleja tõdes ka, et spordihuviliste arv on vähenenud. Male ja kabe juurde tuleks tuua siiski ka noori.
Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo nentis, et kui tegemist on male-, kabe- või puhkpillimänguga, siis ei pääse Aare Raignast mitte kuidagi mööda. Ka Ago Kivilo soovis, et noortel tekiks huvi nende spordialade vastu.
Muusikalist vaheldust pakkusid konverentsil naisansambel Ele Nugise juhatusel, Voldemar Valkenklau laulusolistina, Pavel Smirnov bajaanil ning Vello Vart klarnetil. Klaveril saatsid Ele Nugis ja Kaido Laasi.
Võib-olla on "Kuukiire" lugejate hulgas neidki, kes pole pimedate malega veel tuttavad. Seepärast tutvustan lõpuks põgusalt pimedate malelauda ja malenuppe. Malelaua iga ruudu keskel on ümmargune auk, millesse torgatakse ruudule asetatava malendi põhja alla kinnitatud pulgake selleks, et malend puudutuste tõttu oma kohalt ei nihkuks. Et musti ruute ja musti malendeid valgetest kompimise abil eristada, selleks on mustad ruudud valgetest kõrgemad ning mustade malenuppude alaserva ümber on reljeefne soon. Varem, kui pimedaile mängimiseks kohandati tavalisi malendeid, tähistati mustad nupud nende peale löödud naelakestega.
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)