See leht on meie vana kodulehe osa.
"Postimees" 3. mai 2006. a.
Must kardin vajub selja taga kinni. Edasi on pimedus.
Liikuda saab parema käega seina kompides, pimedate abiline - valge kepp on vasakus käes. Pärast järgmist kardinat ei näe enam mitte midagi.
Labürindis kostab hääl: Tere. Mina olen Edgar. Siinsamas kahisevad riided, keegi astub. Siis on tunda inimese sooja hingeõhku ja kätt. Käsi on soe. Edgar tervitab.
Keegi pole näinud
Ta on üks kaheksast näituse giidist eile Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel avatud AHHAA keskuse näitusel Dialoog pimeduses. Näitus, millel on käinud kogu maailmas kaks miljonit inimest, aga mida veel keegi pole näinud. Kõik abilised selle näituse ruumides on pimedad.
Siin näituse kottpimedas saab Edgar paremini hakkama kui tema külalised. Teised meeled suudavad nägemismeele puudumist paremini korvata. Edgar Gazizov (20) Tartu Emajõe kooli õpilane, on pool elust olnud pime.
Riidega kaetud sein on asendunud õlgedega. Hääle järgi tundub see ruum suurem. Linnud sädistavad ja kaugemalt kostab vee vulinat.
Ees on Edgari hääl: Me jõudsime parki. Kompige, mis on ümberringi.
Ees on vulin. Põlve kõrgusel kivid. Siis on juba hilja - varrukas on otse purskkaevu joa all.
Järgmisena taban puutüve. Kui kõrge see on? küsib Edgar. Nii kõrgele, kui käsi ulatub. Kolm meetrit? Äkki?
Abitus olukorras
Puu kõrval on mingi sile asi. Plastmass? Pigem metall. Pealt sile, küljed ümarad. Siis jõuan auguni. Muidugi. Prügikast.
Kepiga teed kombates põrkan vastu takistust. Pink - annab teine käsi kobamise tulemuse.
Püüdke leida sild. Edgari hääle järgi otsustades on see otse ees.
Samm hiljem tunneb jalg, et kivipuru asemel on all laud ja tee on ülespoole kaldu. Teejuht palub leida käsipuu ja sellest kinni hoides üle silla ronida. Väga ebakindel tunne, isegi õiget liikumise suunda on paugupealt raske tabada.
Järgmisena jõuame tänavale. Hääle järgi otsustades liigub siin autosid. Parema käe all on lauad, mis võiks olla puumaja sein. Edasi kompides tunneb käsi akent. Ongi maja. Siis uks, mille küljes uksekell. Vajutad. Heliseb.
Säärekont kolksab vastu üht teist kõva asja. Natuke kompimist - tänavatõkis.
Otse üle selle. Edgar hoiatab, siin liiguvad autod, igale poole ei maksa minna.
Tuleb leida foorinupp.
Siis jäävad autod hääle järgi otsustades seisma.
Teisel pool teed on ees auto. Kompides tundub väike ja madal.
Taaskohtumine maja seinaga. Maas on kanalisatsioonikaevuluuk. Kui nüüd püüda mõelda, kuidas need asjad ruumis paigutatud on, läheb kõik segamini.
Kümne krooni kohvik
Veel üks riidest kardin. Siin lööb ninna kohvilõhn. Pimedas loeb kohvikupidaja ette oma kümme asja, mida sellest kohvikust saab osta.
Kõik asjad maksavad kümme krooni, raha soovitatakse enne labürinti sisenemist kümnekroonisteks vahetada ja eraldi tasku panna.
Kohvikulaua leidmine on lihtne. Sellele komistan lihtsalt otsa. Aga laua juures istumispaik? Millegipärast on nahkdiivani seljatugi laua suhtes vale pidi. Selge. Diivan ei ole selle laua juures.
Lõpuks koridor, mis tee peal vähemalt korra või kaks keerab. Siis hakkab õrnalt kumama.
Kui päikesevalgus musta kardina tagant uuesti välja tuleb, on hetkeks väga valus.
Edgar ütleb väljas, et ta saab samuti aru, et päike paistab. Esiteks on soe, teiseks on tal natuke nägemist säilinud.
Tavalistes tänavaolukordades leiab ta tihti abistajaid. Vahel rohkemgi, kui vaja oleks. Kui on tarvis minna mõnda uude kohta, saab saatja kaasa võtta
Miljonid külastajad
Sakslase Andreas Heinecke 1980. aastate lõpus väljamõeldud näitust on maailmas külastanud rohkem kui kaks miljonit inimest.
Tartusse tõi selle litsentsi alusel teaduskeskus AHHAA. Samal ajal on näitus üleval Brasiilias, Itaalias, Mehhikos ja Iisraelis.
Näitusele sisenedes tuleb välja lülitada mobiiltelefonid ning jätta kõik valgusallikad maha, et pimedust mitte häirida.
Iga veerand tunni tagant lubatakse sisse uus kaheksaliikmeline külastajaterühm. Sellega seoses tuleb oma külaskäik varem registreerida telefonil 53 633 145.
Külastage meie uuenenud kodulehte www.ppy.ee
Külasta meie uuenenud kodulehte. Uuenenud kodulehel on palju rohkem ja värskem info.
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)